Obsah (6)

§ 108§ 1028§ 127§ 1037§ 1043§ 1045

Kriminaalasi nr 1-11-4839 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuaril 2012.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-11-4839 (10730000217) Kohtunik Julia Vern

§ 108-§111).

Süüdistatava põhjendusi selle kohta, et LELLP ei ole kokkulepitud summat investeerinud, ei saa vastastikuste kohustuste täitmise rikkumise juhul alusena käsitleda. Tuvastanud, et LELLP OÜ GC ainuosanikuna ei ole andnud R.K-le kui OÜ GC juhatuse liikmele nõusolekut 50 % ZT aktsiate ülekandmiseks ega olnud R.K alust muudel põhjustel arvata, et see oleks kooskõlas LELLP tahteavaldusega, peab kohus vajalikuks märkida järgmist: Tulenevalt Swedbank AS-i poolt väljastatud korraldusest väärtpaberitehinguks (1 k, t.l.87-88) olid 17.03.2009 aset leidnud 1 000 000 ZTaktsiate ülekandmise tehingu poolteks ühelt poolt GCOÜ ja teiselt poolt R.K. Äriseadusitku § 181 lg 3 sätestab üheselt, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Seega sisaldub taolise tehingu tegemise keeld ja tehingu tühisus keelu rikkumise tagajärjena viidatud sättes üheskoos, mistõttu ei teki vaadeldaval juhul vajadust sellise tehingu tühisuse eraldi tuvastamiseks ja TsÜS § 87 kohaldamiseks. Teatavasti, kui tühise tehingu tagajärjena on midagi üle antud, kuulub see tagastamisele (

§ 1028). Kuivõrd R.K tühise tehinguga saadut OÜ-le GCei tagastanud, vaid pööras selle enda kasuks, on Kar

S §s 201 sätestatud koosseis tema puhul täidetud. Kohus on täiesti veendunud, et tulenevalt süüdistatava enda ütlustest, samuti mh tunnistaja MLütlustest, kus nad rääkisid mis tahes tehingu sooritamisele eelnenud asjaoludest, ei tehta eraõiguslikus sektoris ühtegi sammu ilma juristidega nõu pidamata. Sellest johtuvalt järeldab kohus, et R.K oli täielikult teadlik oma teo keelatusest. Lisaks sellele tõendab R.K informeeritus 50 % ZT aktsiate enda väärtpaberikontole ülekandmise lubamatusest (ja selles osas ühineb kohus prokuröri seisukohaga) kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud asjaolu, et R.K oli vahetult enne aktsiate omastamist teinud teistele aktsionäridele ZT aktsiate ostupakkumised. Nimelt, kinnitas tunnistaja NK, et 2009.aasta kevadel pöördus tema kaudu R.K LELLP poole ettepanekuga osta ZT aktsiaid. Tunnistaja OR kinnitas kohtule, et 2009.aasta

1. ja
2. veebruaril edastas R.K e-posti teel ettepaneku osta ZT aktsiad hinnaga 250 000 eurot (1 k, t.l.172-173 ja 2 k, t.l.60-62). Kuigi süüdistatav püüdis kohut veenda, et sellist ostupakkumist ei ole ta teinud enda nimelt, vaid edastas üksnes teise inimese soovi, jääb tema väide paljasõnaliseks, kuna ei põhine kriminaalasjas kogutud tõenditel. Asjaolu, et arutatav ostupakkumine oli pärit ikkagi temalt tõendab ilmekalt R.K enda e-kiri, mille ta 10 saatis samal päeval ORle. Selles e-kirjas seletab R.K üheselt, kui tähtis on tema jaoks saada pool aktsiatest, vaatamata sellele, et pärast peab ta seda kasvõi terve elu tasa tegema (1 k, t.l.172, 174). Kohus leiab, et R.K tegevuse tahtlus on tuvastatav läbi edasiste tehingute eesmärgiks olnud asjaolu, mille kohaselt oli ZT AS-le kuuluv põhivara välja viidud uude ettevõttesse, s.o 2009.aasta juulis asutatud OÜ-sse ZG, mille ainuosanik on R.K (3 k, t.l.169-170). Kui analüüsida ZTAS-le kuuluvate tööpinkide ja muu varaga tehtud tehinguid ( 2 k. t.l.186 kuni 3 k. t.l.127), siis on üheselt näha, kuidas ühel või teisel viisil jõudsid eelnevalt ZTAS-le kuulunud seadmed OÜ Pidev või ZG’i omandisse, mida kontrollis R.K. Ilmekaks näiteks kohtu sellisele järeldusele, mida ei saa märkimata jätta, on muuhulgas R.K poolt SR29.12.2009 saadetud SMS järgmise sisuga: „Tahan sind kurvastada: vabanedes teie ebakompetentsusest hakkas firma suure kasumiga tööle! Jah, kolimisele kulus 250 tuhhi eurot. Kuid see oli potentsiaalselt teie raha! :) tobuke! (2 k, t.l.124-125). Asjaolu, et sõnumi sisu vastab tõele, kinnitab ZGOÜ 2009.aasta majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli ettevõtte 5 kuu kasum 598 000 krooni (3 k, t.l.183-202). Eelpool viidatud tõendite pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et R.K pani toime GCOÜ-le kuuluva vara enda kasuks pööramise, olles teadlik, et GCOÜ ainuosanik LELLP ei ole otsustanud temaga tehingu tegemist ja 1 000 000 ZTAS aktsia võõrandamist. Samuti on kohus seisukohal, et R.K on inkrimineeritud teo toime pannud kavatsetult. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium on oma lahendis 3-2-1-7-10 p 37 leidnud, et „ei saa lugeda heade kommetega kooskõlas olevaks ja lubatuks aktsionäri või osaniku tegutsemist äriühingu või selle majandustegevuse üle kontrolli haaramise nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste aktsionäride või osanike arvel. Isegi kui sel eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid, võib tegutsemine sellise eesmärgi nimel olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2, mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kolleegiumi arvates võib kahe võrdse osalusega osanikuga või aktsionäriga äriühingu puhul lugeda tahtlikuks heade kommetega vastuolus olevaks käitumiseks mh osaniku või aktsionäri tegutsemist teise aktsionäri või osaniku tahteta või vähemalt teadmiseta aktsiaseltsis enamuse omandamiseks, aktsiaseltsi vara üleandmist ühe aktsionäri majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine aktsionär kaotab sisulise kontrolli aktsiaseltsi vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt väärtusetuks. Tähtsust ei ole sellel, mida konkreetselt otsustas aktsionär kontrolli ebaõiglaseks omandamiseks ise aktsionärina või juhtorgani liikmena või mõjutas selleks äriühingu juhtorganite liikmeid või kasutas selleks kolmandaid äriühinguid või muid isikuid“. Edasi tuleb tuvastada, kas ZTAS aktsiatel oli teo toimepanemisel väärtus ning kui oli, siis millises ulatuses kuulub tekitatud kahju R.K-lt väljamõistmisele. ZTAS-i 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt on aktsiaseltsi omakapital 7 044 291 krooni. (1 kd, t.l 59-75). See tähendab, et 31.12.2008.a. seisuga ZTAS-i netovara minimaalne suurus ehk bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma, vastavalt ÄS § 171 lg 2 p-le 1 oli 7 044 291 krooni ning R.K 'i poolt omastatud aktsiate raamatupidamislik väärtus on 3 522 145, 5 krooni. Prokuratuuri seisukoha järgi tuleb ZTAS aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda aktsiate raamatupidamislikust väärtusest, mis tugineb enne teo toimepanemist viimati auditeeritud ja R.K poolt kinnitatud majandusaasta aruandel seisuga 31.12.2008.a. 11 Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et uuritud tõendid ei anna alust nõustuda kaitse seisukohaga, et ZTAS aktsiatel ei olnud seisuga 17.03.2009 mingit väärtust ning et ettevõte ZToli pankrotieelses seisundis. Kohus on sarnaselt prokuröriga seisukohal, et reaalse pildi ZTaktsiate väärtusest annavad aktsiatega tehtud tehingud ja nende ostupakkumised, nimelt on need üldises kooskõlas ka aktsiate bilansilise väärtusega. Siinkohal peab kohus olulisemaks just neid, mis leidsid aset suhteliselt samal ajal, mil R.K aktsiad enda nimele üle kandis. Nimelt, kohtuotsuses eelpool viidatud R.K poolt 26.02.2009 ja 28.02.2009 tehtud ostupakkumised, mille kohaselt oli ta nõus ja valmis 1 987 000 ZTaktsia eest maksma 250 000 eurot; DB NK adresseeritud elektrooniline kiri, millest nähtuvalt oli DB nõus ostma ülejäänud 987 000 aktsiat 100 000 euro eest (1 k. t.l.173); OÜ Pidev ja R.K vahel 11.05.2009 sõlmitud tagatise andmise leping, millest nähtuvalt soovib OÜ P saada rendilepingust tuleneva ZTAS-i maksekohustuse täitmiseks tagatisena 1 000 000 ZT lihtaktsiat (1 k, t.l.106-108). Samuti peab kohus vajalikuks osutada tunnistaja Armand- AP ütlustele, kes kinnitas kohtule, et tema 0,4 % osalusega ZTAS aktsionärina (läbi ZT OÜ) ei olnud nõus 2009.aasta kevadel müüma talle kuuluvat 9 000 aktsiat. Sellised ütlused on vastavuses tunnistaja MLütlustega, millest tulenevalt oli kahe tööpingi OÜ Pideva poolt ZTAS-le rendileandmisel ainukeseks garantiiks aktsiate pant. Ilmeka pildi annab ettevõtte majanduslikust olukorrast ZTAS kahe põhivara väärtust. Nimelt kui võrrelda ettevõtte põhivara nimekirja seisuga 31.12.2008 (2 k, t.l. 118-123) ja
3. mail 2009.a. sõlmitud tagatise andmise lepingut (1 k, t.l. 106-108), siis põhivara nimekirjas on freespingi Hermel C40 jääkväärtus 3 718 915 krooni ja mahterosioonipink Agie Agiton jääkväärtus 2 094 443 krooni, tagatise andmise lepingus, millele on alla kirjutanud ML ja R.K, on nende kahe tööpingi väärtuseks märgitud aastal 2013 – 30 miljonit krooni, järelikult on
4. aastal nende kahe tööpingi turuväärtus kõrgem kui 30 miljonit krooni. Kohus märgib, et juba seetõttu, et nende kahe tööpingi väärtuseks hindavad kaks inimest 30 miljonit krooni, pole võimalik ühineda kaitsja seisukohaga, et ettevõte oli väärtuspäeval 17.03.2009 pankrotis ja ettevõtte väärtus oli
5. Asjatundja TV ütluste kohaselt oli tema poolt 03.12.2010 analüüsi (2 k, t.l.128-146) koostamisel aluseks võetud mh R.K arusaam, et seisuga 17.03.2009 olid ettevõttel olemas kõik eeldused tegevuse jätkamiseks. Sama tuleneb ka R.K poolt 30.06.2009 kinnitatud ZTAS-i 2008 majandusaasta aruandest (1 k t.l.59-75), millega kinnitatakse, et see on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga, kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud, ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Samas on R.K andnud kohtule ütlusi, et 2009.aasta veebruaris oli tal kindel veendumus selles, et ettevõttele raha juurde ei tule ning olukord halvenes iga päevaga, olid suured maksuvõlad, tarnijad ei andnud tootmiseks materjali. Raamatupidamise seaduse § 16 kohaselt on majandusaasta aruande koostamise üheks põhiprintsiibiks jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise seaduse § 32 lg 1 alusel vastuvõetud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) 1 kohaselt on juhtkond (kuhu kuulus R.K ) kohustatud raamatupidamise aruande koostamisel hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks, ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Juhul, kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne lähtudes RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“, mis reguleerib likvideeritavate ettevõtete kajastamist. 12 Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et R.K ZTAS juhtkonna liikmena ei ole ZTAS-i 2008 majandusaasta aruandes deklareerinud, et ettevõttel oleks raskusi või et ettevõte ei ole jätkusuutlik ilma lisakapitali värbamiseta. Seega, hinnates neid tõendeid kogumis, ei ole kohtul alust järeldada, et ZTAS oleks seisuga 17.03.2009 olnud pankrotieelses seisundis, millest tulenevalt oleks tema aktsiate väärtus null. Lähtudes TsÜS §-st 65, tuleb kahju suuruse määramiseks kindlaks teha aktsiate harilik väärtus, st turuhind. Tulenevalt kohtuistungil ülekuulatud asjatundjate ütlustest on kohus tuvastanud, et börsil noteerimata ettevõtte aktsiate turuväärtuse leidmisel on olemas erinevad hindamismeetodid, nende valik sõltub konkreetse ettevõtte tegevusest ja varade koosseisust. Üldlevinud meetodiks on diskonteeritud rahavoogude meetod, mis on rakendatav juhul, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib rahavoog, ja ettevõtte väärtus seisnebki selles, milliseid rahavooge on ettevõte võimeline teenima. Teatud ettevõtete puhul on kasutatav netovara meetod, kus ettevõtte väärtus seisneb talle kuuluva vara turuväärtuses, millest lahutatakse kohustuste väärtus. Selline meetod on kohaldatav näiteks investeerimisfondide, kinnisvarafirmade hindamisel, kus väärtus seisneb omatavate, vallatavate varade turuväärtuses. Kolmas meetod on võrdlev hindamine, kus börsil mittenoteeritud ettevõtte väärtus üritatakse leida teatud näitajate põhjal, mis on ülekantavad börsil noteeritud ettevõttele. See meetodite loetelu pole ammendav. Arutatavas kriminaalasjas on kaitse oma väite kinnitamiseks esitanud audiitor TVpoolt koostatud analüüsi, mille kohaselt oli ZTAS aktsiate turuväärtus seisuga 17.03.2009 null krooni (2 k, t.l.128-146). TVütluste kohaselt kasutas ta analüüsi koostamisel diskonteeritud rahavoogude meetodit, mis on finantsteoorias kirjeldatud parim indikatsioon börsil mittenoteeritud ettevõtte väärtuse hindamiseks. Asjatundjana TVütlustest nähtuvalt kasutas ta analüüsi koostamisel ettevõtte pankroti prognoosimiseks T-mudelit. T-mudel on tuletatud Eesti ettevõtetele ja põhineb Altmani võrranditel, mida kasutatakse pankroti prognoosimiseks, see põhineb ka avalikest aruannetest kättesaadavatel valemitel. Mudeli valem on avaldatud arvamuse lisas lk
6. TV selgitas, et analüüsis on toodud ka koefitsiendid ning kui T tuleb alla 0,37, on pankroti oht suur. Tabelis on näidatud koefitsient 0,21, mis viitab järeldusele, et T-mudel näitas kindlat pankrotiohtu. Prokuröri taotlusel kuulas kohus üle ka asjatundja AS. Mõlemad asjatundjad olid kohtus seisukohal, et diskonteeritud rahavoogude meetod on parim indikatsioon börsil mittenoteeritud ettevõtte väärtuse hindamiseks. Diskonteeritud rahavood tähendavad ettevõtte teenimisvõimet tulevikus. Rahavoogude prognoosimiseks koostatakse tulevikuprognoosid, diskonto määr on kordaja, mis vähendab rahavoo summat ja teoreetiliselt mida riskantsem on rahavoogude prognoosi täitmine, seda kõrgem on diskonto määr ja seeläbi seda madalam ettevõtte tulevikuväärtus. Lühidalt – see on tulude-kulude prognoos tulevikus, mida on vähendatud leitud diskonto määraga ja sellisel moel leitakse ettevõtte tulevikuväärtus. Samas leidis asjatundja ASkohtule antud ütlustes, et sellise äritegevusega ettevõtte puhul nagu ZTAS on rahavoogude meetod põhjendatud, kuid tema ja tema kolleegide kriitika oli, et olukorras, kus hindaja leiab, et see meetod ei anna tulemust, või annab negatiivse tulemuse, peab hindaja veenduma, kas mõne muu meetodi kasutamise korral ei oleks väärtus kõrgem. Veel peab hindaja alati leidma väärtuse, mis oleks kõrgem ja lähtuks kõige ratsionaalsemast vara kasutamise viisist. Kui hindaja leiab, et ettevõtte vara kasutamisel ei ole võimalik teenida piisavalt tulu, siis peaks hindaja esitama küsimuse, mis oleks ettevõtte väärtus tema likvideerimise ja vara müügi korral. Sellist käsitlust hindamisaktis ei ole. Teise kriitilise tegurina tõi asjatundja AS välja asjaolu, et hindamise aluseks olid TV poolt koostatud analüüsi kohaselt ettevõtte juhtkonna prognoosid, kuid prognoose ja seda, kuidas hindaja veendus nende prognooside eelduste mõistlikkuses või usaldusvääruses, analüüs ei kajasta. Kolmanda tegurina tõi AS välja asjaolu, et kui hindamist koostatakse ja hinnaarvestuse aluseks olid juhatuse koostatud prognoosid, samas on teada asjaolu, et ettevõtte juhtkonnas on tekkinud 13 konflikt omanike vahel, siis tuleks analüüsis hinnata usaldusväärsuse ja objektiivsuse seisukohast ka seda. Neljanda kriitilise tegurina märkis Artur Suits, et analüüsis paluti anda arvamus aktsia väärtuse kohta seisuga 17.03.2009, kuid üheks allikaks on võetud ka ettevõtte 2009 a. majandusaasta aruanne. Teostades hindamist 2011.aastal, võib kasutada informatsiooni, mis oli kättesaadav pärast hindamise kuupäeva, kuid hindaja peab lähtuma perspektiividest ja eeldustest, mis kehtivad siis ehk seisuga 17.03.
7. Viienda olulise puudusena tõi AS välja arvamuse leheküljel 15 asuvas tabelis 4, mis sisaldab ettevõtte väärtuse leidmise arvutuskäiku, on ettevõtte lühiajalisi kohustusi arvesse võetud kaks korda ehk tehtud on aritmeetiline viga. Nimelt, on TV analüüsi vaadeldavas tabelis märgitud käibekapitali vajadusena 10 274 000 krooni, mis on üle võetud 31.12.2008 bilansist ettevõtte lühiajaliste kohustuste all seisuga 31.12.
8. Kuna AS ZT kohustused kokku olid 16 788 000 krooni, millest pikaajalised olid 6 514 000 ja lühiajalised 10 274 000 krooni, siis on arusaamatu, miks real „ettevõtte kohustused“ on märgitud summa 16 788 000 krooni, mis tegelikult veelkord sisaldab lühiajaliste kohustuste summat 10 274 000 krooni. Asjatundja AS ütluste kohaselt kui viga parandada, siis tuleb välja, et ettevõtte väärtus on positiivne, s.o 3 802 000 krooni. Seoses tekkinud arusaamatusega taotles kaitsja võtta vastu asjatundja TV vastus (4 k, t.l.15-16), mille kohaselt ei nõustunud TV väitega, et käibekapitali vajaduse summas 10 274 000 krooni täielikul elimineerimisel analüüsi tabelist 4 lk. 5 muutuks ettevõtte väärtus automaatselt väärtuspäeva seisuga positiivseks. Põhjenduseks toob ta väite, et käibekapitali vajaduse alandamine eeldaks ka tuleviku kasvuprognooside ümberhindamist (alandamist), mistõttu vähendaks see positiivset rahavoogu ja seeläbi ettevõtte väärtust. Kohus märgib seoses sellega, et kuigi vastuses eitab TV tehnilise vea esinemist, ei too ta ometi selgust küsimuses, miks on lühiajalised kohustused kajastatud real „ettevõtte kohustused“ teistkordselt, kui sama summa on juba käibekapitali vajadusena arvesse võetud. Hinnanud selles osas esitatud tõendeid ja leides, et asjatundja AS kriitilised märkused on asjakohased, ühineb kohus prokuröri seisukohaga selles, et audiitor TV poolt ZT aktsiatele antud hinnangut ei saa pidada usaldusväärseks ja seda järgmistel põhjustel. TV analüüsi lk 4 loetletud allikate kohaselt kasutas ta analüüsi tegemisel muuhulgas ettevõtte majandusaasta aruandeid, ettevõtte juhtkonna projektsiooni ettevõtte tulevaste rahavoogude osas ja ettevõtte juhatuse liikme (s.o R.K ) kohtumisel saadud informatsiooni. Kohus märgib, et hinnangus ei ole arvestatud ZT teiste nõukogu liikmete ega LELLP kui OÜ GCi, (kellele kuulusid ZT aktsiad) ainuosaniku arvamusega. Samas on kohus täiesti veendunud selles, et R.K nägemused ettevõtte ZT tuleviku saatuse kohta ei pruukinud audiitori analüüsi tellimise hetkel olla sugugi objektiivsed. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et selleks ajaks tekkisid R.K lahkarvamused nii ettevõtte nõukogu teiste liikmete, kui ka SRiga, lisaks sellele oli ta vaieldamatult teadlik kriminaalmenetluse läbiviimisest ning sellest, et teda kahtlustatakse aktsiate omastamises. Kohus on varem osutanud R.K kavatsusele ümber vormistada ZT põhivara enda kontrolli all olevate ettevõtete kasuks, mistõttu on alust järeldada, et just R.K huvides oli anda tahtlikult ettevõtte ZT kohta vale informatsiooni ja esitada finantsnäitajaid sellisel kujul, et luua ekslik kujutuspilt ettevõtte majandusseisust. Kohtu järeldus põhineb kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud asjaolul, et R.K on esitanud erineval ajal kaks erinevat ZT2008.aasta bilanssi. Nimelt, kinnitasid tunnistajad SR, OR, NK ja IL, et kuni 2009.aasta kevadeni saatsid R.K ja raamatupidaja IL ZT nõukogu liikmetele igakuiselt raamatupidamisaruandeid, sh bilansse. Kui võrrelda neid R.K poolt kohtueelses menetluses esitatud bilansiga (2 k, t.l.97-98) ja 2008.aasta majandusaasta aruandes oleva bilansiga (1 k, t.l.58), siis on näha, et hiljem esitatud bilansis (väljatrükitud 09.08.2010) on ettevõtte põhivara vähenenud 16 043 531 krooni võrra, samas aga pikaajalised kohustused on jäänud peaaegu samas summas. Tunnistaja IL ja R.K 14 ütlustest tulenevalt on bilansid koostatud majandusseisu kohta seisuga 28.02.2009, kuid O.R ja N.Kozlovale saadetud bilansis on №rdea pangalt liisitud neli tööpinki kajastatud põhivarana, teises bilansis aga neid ei arvestatud, kuna bilanss koostati 2009.aasta märtsis, mil pank lõpetas liisinglepingud. Tunnistaja IL ütluste kohaselt jäi ettevõtte kohustuste summa endiseks, kuna pank ei olnud veel tööpinke maha müünud samas ei olnud lepingujärgsed kohustused panga ees tasutud. Asjatundja TV ütluste kohaselt juhul kui liisingleping lõpetatakse ehk kui liising võtab laenukohustuste katteks ära vara või blokeerib juurdepääsu varadele, siis väljub vara ettevõtte kontrolli alt ning see tuleb bilansist välja kanda. Asjatundja AS selgitas, et liisinglepingu lõpetamise korral, kuid olukorras, kus liisinguesemeid endiselt kasutatakse ja valdus nendele säilib, on võimalik kaks varianti: kajastada bilansis põhivara ja liisingkohustused ning nii põhivara kui kohustuste bilansist mahakandmine, kuid igal juhul samaaegselt kui bilansist kantakse maha põhivara hulgast liisingvara, tuleb hinnata, kui palju sellest kohustusest, mis enne vara eemaldamist oli bilansis, tuleb tasuda ettevõttel ning kui palju saaks kaetud vara müügi arvelt. Kui kohustusi ei ole üldse hinnatud või kui bilanssi on lihtsalt jäetud liisinguandjale tasumata summa ilma hindamiseta, samas liisingvara on bilansist maha kantud, ei kajasta see bilanss ettevõtte finantsseisu. Tunnistajate AP, O R , NK, IL ütluste kohaselt kasutati ZT-s vaidlusaluseid nelja tööpinki tootmises vaheaegadeta sh ka 2009.aastal vaatamata №rdea Liisingu hoiatustele tööpinkide äravõtmise kohta. Samuti nähtub uuritud tõenditest, et kuigi 08.01.2009 saatis №rdea Finance Estonia AS teatised liisinglepingute ülesütlemise kohta, ei võetud tööpinke kunagi reaalselt ära; läbirääkimisi lepingute uuendamiseks jätkati ning kevadel ennistati kahe tööpingi liisinglepingud (2 k, t.l. 167) ja kaks tööpinki müüdi RK OÜ-le, kes M. L ütluste kohaselt müüs need edasi OÜle P . OÜ P ja AS ZT vahel sõlmitud rendileping 11.05.2009 tõendab, et samad seadmed renditi 11.05.2009 OÜ Pidev poolt tagasi AS-le ZT(1 k, t.l.106-108). Seega on üheselt tõendamist leidnud, et AS-l ZT ei esinenud kuupäeval 28.02.2009 ühtegi asjaolu, miks tulnuks põhivahendid bilansist välja kanda või alla hinnata, omand ja valdus seadmetele säilis ning ettevõte kasutas seadmeid tootmises edasi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et väärtuspäeval olid ettevõttel alles kõik seadmed, mida tuleb ettevõtte väärtuse hindamisel arvesse võtta ning asjatundja TV analüüsi tegemisel aluseks võetud andmed ei ole järelikult usaldusväärsed ega anna ettevõtte majandustegevusest õiget pilti. Veel tahab kohus osutada sellele, et diskonteeritud rahavoogude meetod ei anna ZT ettevõtte puhul piisavalt õiglast tulemust, kuna ettevõtte väärtuse hindamise diskonteeritud rahavoogude meetod ei kujunda mitte niivõrd juba loodud/kulutatud raha, vaid eelkõige tuleviku ootusel loodavat raha. Ettevõtte väärtuse hindamine diskonteeritud rahavoogude alusel eeldab, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Samast printsiibist lähtuvalt hindas ZTAS väärtust ka TV oma analüüsis, jõudes aga järeldusele, et ettevõte oli väärtusetu. Kohus tahab siinkohal rõhutada, et juhul kui ettevõtte jooksev majandustegevus ei loo praegu ja ka prognooside kohaselt lähema paari aasta jooksul raha, siis ei tähenda see sugugi seda, et tegemist on väärtusetu ettevõttega. Selle põhjuseks võib olla ettevõtte ärimudel ja sellega kaasnevad suured esialgsed investeeringud, mis on aluseks tulevasele rahaloomele. Samuti võib ettevõtte väärtus peituda tema omanduses olevas varas, mida saab turul realiseerida. ZTAS näol oli tegemist tugeva potentsiaaliga ettevõttega, kes omas suurel hulgal põhivara, seetõttu ei saa rääkida ka ettevõttest, mis on väärtusetu. Eeltoodu alusel ei arvesta kohus audiitor TV analüüsis ZTAS aktsiatele antud hinnangut. Mõlemad asjatundjad olid kohtus ühisel seisukohal, et üheks ettevõtte väärtuse hindamise meetodiks on ettevõtte likvideerimise väärtus. Asjatundja TV selgitas, et likvideerimismeetod tähendab seda, et ettevõtet ei käsitata enam jätkuvalt tegutsevana ja tuleks hindamisel lähtuda toimingutest, mida teevad ettevõtte likvideerijad. Likvideerijate ülesandeks on ettevõtte vara müük ja võlausaldajate kohustuste rahuldamine. Vahe diskonteeritud rahavoogude meetodiga 15 seisneb selles, et ei prognoosita tuleviku rahateenimise võimet, vaid tuleks hinnata bilansis kajastuvad varad ja kohustused turuhinnas ja nende vahe on ettevõtte likvideerimisväärtus. Kui kohustused ületavad vara, kasvab menetlus üle pankrotimenetluseks. Kaitsja oli seisukohal, et kumbki audiitor ei ole arvutanud ZT likvideerimisväärtust väärtuspäeva seisuga, sest sellist ülesannet ei olnud neile püstitatud. Kohus peab vajalikuks seoses sellega märkida järgmist. Asjatundja TV ütluste kohaselt sõltub likvideerimisväärtuse hinnang sellest, kui kallilt oleks võimalik olnud selle kuupäeva seisuga põhivara müüa. Kui põhivara õnnestub müüa kõrgema hinnaga kui on tema bilansiline maksumus, tekib ettevõttel väärtus. Samas tuleneb tema ütlustest, et tema analüüsis 2008 aastaaruannet ning see oli koostatud lähtudes ettevõtte jätkusuutlikkusest, seetõttu ilmselt põhivara varaväärtuse testi ettevõttes ei ole läbi viidud ja turuväärtust hinnatud. 31.12.2008 on ettevõte juhtkond majandusaasta aruandes kinnitanud, et ettevõtte materiaalse põhivara väärtus on 19 701 563 krooni. RTJ -5 p 60 kohaselt peab igal bilansipäeval ettevõtte juhtkond kriitiliselt hindama, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Kui ettevõtte juhatusel on kahtlusi, et põhivarade väärtus on langenud -viiakse läbi vara väärtuse test ja varad hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest. (RTJ 5 p. 56). Vara väärtuse test viiakse läbi varade suhtes, mille osas esineb väärtuse võimaliku languse märke (RTJ 5 p 59). ZTAS ettevõtte juhtkonna hinnangul olid varad kajastatud õiglases väärtuses või siis kõrgemas väärtuses kui on nende bilansiline väärtus. Ka Audiitor TV on andnud ütlusi, et
9. aasta majandusaasta aruande lisana ei ole kajastatud bilansipäeva järgseid sündmusi. Nimelt, ettevõte, kes oli teadlik asjaolust, et põhivara suhtes, mille moodustab bilansimahus 75%, on №rdea Liising lõpetanud liisinglepingud, oleks pidanud avaldama informatsiooni majandusaasta aruande lisas. Kui sellelt ettevõttelt ära võtta põhivara, ei ole see ettevõte jätkusuutlik. Sellisel juhul tuleb lähtuda ettevõtte hindamisel likvideerimisväärtusest. Kui arvestada seda, et ettevõte kaotab põhivara, siis likvideerimisväärtus sõltub sellest, millise hinnaga on seda põhivara võimalik müüa võrreldes bilansis kajastuva jääkväärtusega. Siinkohal tahab kohus täheldada, et hindamaks ettevõtte likvideerimisväärtust on vajalik läbi viia vara väärtuse test. Selle on jätnud aga juhatus tegemata ja vara väärtuse hindamise analüüsi tellimine tagantjärele on oletuslik ega anna ettevõtte varade väärtuse tegelikku turuväärtust. Ka audiitor TV on kinnitanud, et ei ole pädev hindama ZTAS põhivara turuväärtust. Turuväärtus tekib põhivarale konkreetse ostu-müügi tehingu tulemusena, ilma ostu-müügi tehinguta turutingimustel ei saa ka hinnata nende varade tegelikku väärtust. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval ajal ei ole võimalik välja arvutada ettevõtte likvideerimise väärtust ning erinevalt kaitsjast leiab, et selle põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et vastavat ülesannet ei olnud audiitoritele püstitatud. Kohtus on tõendamist leidnud, et 31.12.2008 oli ettevõttes 19 miljoni krooni ulatuses põhivara ja ZTAS väärtus seisnes tema põhivara väärtuses. Kohus, hinnanud ka ZTAS väärtust likvideerimise meetodi alusel ja jõudnud järeldusele, et ka seda meetodit ei saa ettevõtte väärtuse hindamisel kasutada, leiab, et ZTAS ettevõtte hindamiseks on mõlemad meetodid ebasobivad. Seega leiab kohus ning ühineb selles küsimuses prokuröri ja kannatanu esindaja seisukohaga, et käesolevas kriminaalasjas tuleb ZT aktsiate väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda raamatupidamislikust väärtusest. Kohus ei saa nõustuda kaitsjaga osas, et prokuratuur oleks pidanud esitama tõendid aktsiate väärtuse kohta 17.03.2009 kuupäeva seisuga, kuna asudes seisukohale, et aktsiate maksumus on nende raamatupidamislik väärtus, saab tugineda üksnes enne teo toimepanemist viimati auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruandele seisuga 31.12.2008.a. 16 Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis 20.11.2008 3-2-1-101-08 märgitakse, et kohus peab üldjuhul lähtuma meetoditest, mida praktikas laialdaselt tunnustatakse ja kasutatakse. Üheks võimalikuks meetodiks on ka aktsiaselts raamatupidamisliku (bilansilise) väärtuse kindlakstegemine, kuid üldjuhul tuleks lisaks sellele arvestada aktsiaseltsi väärtuse kindlakstegemisel ka aktsiaseltsi tulevikuväljavaateid ning aktsionäride võimalusi tulevikus tulu teenida (vt Riigikohtu
10. detsembri
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04, p-d 29-35). Kohtuotsuses on viidatud põhjendustele, miks ei pea kohus R.K poolt esitatud ZTAS finantsnäitajaid usaldusväärseteks. Arvestades asjaolu, et ekspertiisi läbiviimiseks vajamineva informatsiooni saamise allikaks saab olla vaid R.K , leiab kohus, et peale selle, et ekspertiisi määramist pole ükski menetluse pool taotlenud, ei annaks ekspertiisi teostamine ZTAS väärtuse hindamiseks õiglasemat tulemust. Ka selle tõttu peab kohus õigemaks lähtuda aktsiate raamatupidamislikust väärtusest. ZTAS 2008.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli omakapitali suurus 7 044 291 krooni ja aktsiate arv 2 000
12. Seega moodustab ühe aktsia väärtus 3,5221455 krooni ning 1 000 000 aktsia väärtus vastavalt 3 522 145,50 krooni. Esitatud süüdistuse kohaselt moodustab tekitatud kahju 3 522 145,50 krooni. Samas kohus täheldab ja nõustub selles ka kaitsja poolt osundatuga, et tegelikkuses soetati mitte 2 000 000 aktsiat vaid 1 987 000 aktsiat. Sellest lähtuvalt oleks ühe aktsia hind kõrgem, nimelt 3,5451892 krooni (7 044 291 : 1 987 000) ning 1 000 000 aktsia väärtus oleks olnud 3 545 189,20 krooni. Kuivõrd aga ei pea kohus võimalikuks raskendada süüdistatava olukorda, tulebki lähtuda sellest, et kahju on tekitatud summas 3 522 145,50 krooni ehk 225 106,13 eurot. Kuna see summa ületab teo toimepanemise ajal kehtinud kuupalga alammäära (435 000 krooni s.o 27 801,57 eurot märtsis
13. aastal) enam kui sajakordselt, võimaldab see tulenevalt KarSRakS § 8 p-st 2 teha järelduse, et R.K käitumises esineb KarS § 201 lg 2 ps 2 sätestatud raskendav asjaolu – kahju tekitamine suures ulatuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. oktoobri
15. a otsus asjas nr 3-1-1-126-03 - RT III 2003, 32, 331, p 10;
16. juuni
17. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-05 - RT III 2005, 24, 252, p 33). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama seadustiku § 438 lg 1 järgi tuleb kohtul muu hulgas otsustada, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Nendest sätetest järeldub, et mis tahes nõude rahuldamisel peab kohus otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
18. detsembri
19. a otsus asjas nr 3-2-1-129-06 - RT III 2006, 47, 396, p 12). Tsiviilhagi väljamõistmisel tugineb kohus

§ 127

lg 6, mille kohaselt juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha muu hulgas mittevaralise kahju tekitamisega tulevikus tekkiva kahju korral otsustab hüvitise suuruse kohus. Nimelt, otsustab kohus AS ZT ettevõtte väärtust hinnata aktsiaseltsi raamatupidamisliku (bilansilise) meetodi alusel, mis tugineb juba eelpool käsitlemist leidnud 31.12.2008 auditeeritud majandusaasta aruandele. Kahju hüvitamise eesmärk on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse 17 aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 1037

lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.

§ 1037lg 3 järgi hinnatakse harilikku väärtust rikkumise aja seisuga.

Tasulise kasutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem.

§ 1043

järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt

§ 1045

lg 1 punktile 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Omandi sarnased õigused on ka omandisarnased õigused õigustele, mis kuuluvad kannatanule, sh ka aktsiad. Antud juhul on R.K aktsiate omastamisega tekitanud GC´ile olulisel määral kahju aktsiate kaotuse näol, seega on rikutud GCOÜ omandiõigust. GC vara on vähenenud ja aktsiaosalus on langenud alla 50 % just R.K poolt aktsiate omastamise tulemusel ning see on ka hagi esemeks oleva kahjunõude tekkimise põhjuseks. Kuna kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et R.K pani toime temale süüdistuses esitatud kuriteo ja nimelt omastas OÜ-le GC kuuluva 1 000 000 ZTAS lihtaktsiat, rikkudes sellega OÜ GC omandit ja tekitades OÜ-le GC varalist kahju summas 225 106,13 eurot, tuleb temalt nimetatud summa välja mõista. KARISTUS Karistamise aluseks on vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 201 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et R.K ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning tal on olemas kindel sissetulek, ei pea kohus talle rahalise karistuse mõistmist otstarbekaks. Vastavalt kohtuotsusele on R.K kohustatud hüvitama tekitatud kahju ning tasuma menetluskulud, mis kokku moodustab ligi 230 000 eurot, temale kuuluva arestitud vara võõrandmine ei ole ilmselt piisav tema vastu esitatud nõuete täitmiseks. Seega on alust järeldada, et rahalise karistuse mõistmise korral jäetakse osa esitatud nõuete kogumist täitmata. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et mõistetavaks karistuseks saab olla vaid vangistus. Lisaks sellele leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmisega ei ole R.K puhul karistuse eesmärgid saavutatavad. Karistuse liigi valikul arvestab kohus R.K süü suurust. Süüdistatava süü suurust iseloomustab tekitatud kahju maht, kuriteo toimepanemise viis ja R.K käitumise ilmne jõhkrus, mida ta on üles näidanud oma kuritegeliku eesmärgi saavutamiseks. Ta on rajanud oma äri endiste partnerite ressursside arvelt, mille tulemusena kaotasid viimased mitte ainult oma osaluse ühises äris, vaid ettevõtte tervikuna. Kriminaalasjas ei esine karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. R.K ei ole ei kohtueelses menetluses ega kriminaalasja kohtulikul arutamisel ennast süüdi tunnistanud. 18 Kohus täheldab, et süüdistatava poolt oma süü üles tunnistamine ei ole mitte mingil määral tema kohustus, kuid ometi näitab isik seeläbi oma suhtumist kohustusse olla seaduskuulekas ühiskonna liige. R.K püüdis kõikvõimalike vahenditega ennast õigustada ning ei suvatsenud aru saada sellest, et oma tegevusega ründas ta teise isiku varalisi huvisid. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras oleks rahalise karistuse mõistmine veelgi süvendanud R.K veendumust tal niigi kujunenud arusaamas, et osta saab kõike ning rahalise karistuse tasumise kohustus oleks tema jaoks pelgalt lisakulutuseks peale selle, mida ta mainis SRsaadetud sõnumis, rääkides enda firma kasumlikuks muutumisest vaatamata kolimisele läinud 250 000 eurole. Kohus leiab, et mõistetava vangistuse osa peab R.K kandma reaalselt. R.K ei ole küll varem kriminaalkorras karistatud isik ning tema poolt toimepandu kuulub teise astme kuritegude hulka, mille puhul võiks asuda seisukohale, et tegemist ei ole raske kuriteoga. Sellele vaatamata lähtub kohus järgmistest kaalutlustest. Karistusest tingimisi vabastamise näol ei ole tegemist iseseisva karistusliigiga. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo eest mõistetud karistuse reaalse kohaldamise ebaotstarbekus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt kohaldatakse sellist liiki karistusest vabastamine üldjuhul olukorras, kus tegemist on esmakordselt kuriteo toime pannud isikuga, kes on oma varasemat väärt käitumist õigesti hinnanud, mõistnud ka põhjusi, mis viisid ta kohtu ette ning kelle suhtes võib arvata, et karistusest tingimisi vabastamine mõjub tema edasisele käitumisele positiivselt selles mõttes, et ta ei pane rohkem toime kuritegusid. Eeltoodust lähtudes ja arvestades kuriteo tehiolusid, R.K süü suurust ja tema suhtumist toimepandud kuriteosse, on kohtul alust järeldada, et karistusest täielik vabastamine võib tekitada R.K karistamatuse tunde ja kujundada veendumuse, et kriminaalasja arutamise tulemusena ei teki tõsisemaid tagajärgi kui vaid tekitatud kahju hüvitamine, mida ta oleks pidanud tegema ka siis, kui kannatanu poleks taotlenud kriminaalmenetluse alustamist. R.K karistusest täielikult vabastamine ei ole seega karistuse eripreventiivsetel kaalutlustel otstarbekas ja õige. Karistuse üldpreventiivsete eesmärkide saavutamiseks peab kohus karistuse mõistmise kaudu näitama, et taolised teod pole mitte ainult ühiskonna poolt taunitavad, vaid nendega kaasneb ka reaalne karistus. Kohtunik Julia Vernikova