1-12-525/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-525 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuni 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu U.S-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
3. juuni 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu U.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 12.06.
4. a määrusega jäeti U.S talle Pärnu Maakohtu 08.02.2012 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. U.S on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 08.02.
5. a otsusega, millega talle mõisteti KarS § 121 järgi KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 06.10.2011 ja lõpuks 01.10.
6. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada alates 04.06.
7. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leidis, et U.S tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, kuna kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Maakohus märkis, et süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja kannab vanglakaristust esimest korda. Väärteo korras on teda karistatud 15 korral, nendest 5 korral alkoholiseaduse rikkumise eest. Kohus arvestas, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on vägivaldsed, kahel viimasel korral on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja esimesel korral avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Kohus märkis, et U.S on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all. Esimesel katseajal pani ta toime uue kuriteo. Teisel korral, vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, pani ta toime uue kuriteo, hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega täitnud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. U.S kuulutati tagaotsitavaks, kuna ta ei ilmunud õigeaegselt karistust kandma. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud isikuvastase kuriteo - kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Maakohus tegi eeltoodust järelduse, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused ei ole U.S-i puhul täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki. Ta ei ole karistustest järeldusi teinud. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et ta vabaduses hakkab elama õiguskuulekalt. Maakohus sedastas, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et U.S distsiplinaarkaristused puuduvad, mis on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks (RK 3-1-1-91-06). Kohus sedastas, et U.S ei ole vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud. Kohus märkis, et kui võrrelda U.S-i käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuses, siis nähtub, et vangistuses viibimine avaldab U.S-ile tõhusamat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Maakohus leidis, et alkoholi tarvitamine ja suured rahalised nõuded (346,21 eurot) võivad omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Süüdimõistetul oli perekonna toetus ja kindel elukoht ka varem, ent see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast, mistõttu ei kaalu need üles tema varasemat käitumist ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu U.S palub oma ennetähtaegse vabastamise taotluse uuesti läbivaatamist. Kaebuse esitaja märgib, et viimane alkoholiseaduse rikkumine leidis aset aasta ja 7 kuu eest, mis näitab, et ta on motiveeritud alkoholist loobuma. U.S-i väitel ei ole tema rahalised nõuded nii suured, nagu on märgitud kohtuotsuses. Süüdimõistetu märgib, et tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla toetavad nii prokurör, kriminaalhooldaja kui Viru Vangla. Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused, mis on oluliseks tingimuseks vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel ja ta on nõus täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 9 sätestatud lisatingimusi. U.S on esitanud kaebusele täiendused, milles selgitab, et 12.06.2012 toimunud kohtuistungil ei olnud tal riiklikku kaitsjat, kuna talle ei tutvustatud vastavat võimalust Tallinna Vanglas ennetähtaegse vabastamise taotlust esitades ja palub kaebetähtaja ennistamist. 2 Süüdimõistetu kirjutab, et tal on võimalik vabanedes asuda tööle ja palub sellekohase tõendi esitamiseks ajapikendust. Kuni töö leidmiseni toetab teda õde. Samuti selgitab U.S põhjuseid, miks ta XXXX ei suutnud täita kahte kohustust – ÜKTd ja koolikohustust. U.S lubab, et ei soorita enam kuritegusid. Karistusest on ta teinud oma järeldused ja lubab, et ei tõsta enam kellegi vastu kätt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole U.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
10. Ringkonnakohus märgib esmalt puutuvalt kaitseõigusesse, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on 12.06.2012 toimunud videokohtuistungil kohus tutvustanud U.S-ile tema õigusi lähtuvalt KrMS §-dest 34 ja 35, mh isiku õigust kaitsja abile. Protokollist nähtub ka, et U.S on avaldanud, et õigused on talle arusaadavad. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus U.S ei ole kohtuistungil avaldanud soovi kaitsja osavõtuks, ei ole rikutud tema õigust saada kaitsja abi.
11. Seoses U.S-i sooviga võtta osa kohtuistungist märgib ringkonnakohus selgitavalt, et maakohtu määruse peale, millega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata esitatud kaebuse läbivaatamine ringkonnakohtus toimub kirjalikus menetluses istungit korraldamata.
12. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetud isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise puhul peab kohtul tekkima veendumus, et isikule mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud ja ta suudab vabaduses õiguskuulekalt elada ning katseaja tingimusi täita. Arvestades U.S-i korduvat kriminaalkorras karistatust, varasemat katseaja tingimuste rikkumist ja katseajal uue kuriteo toimepanemist, ei teki ringkonnakohtul vaatamata U.S-i distsiplinaarkaristuste puudumisele vangistuses sellist veendumust. Maakohus on viidanud, et U.S oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki: isik ei hoidunud uute süütegude toimepanemisest, ei käinud registreerimisel, ei täitnud ÜKT tunde ja pani toime uue kuriteo. Eelnevat arvestades ei ole kriminaalhooldus varasemalt suutnud hoida U.S-i kuritegusid toime panemast. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole U.S osalenud resotsialiseerivates tegevustes, mis oleks aga arvestades U.S-i poolt toime pandud kuritegusid ja korduvat karistatust alkoholiseaduse rikkumise eest, kuritegeliku käitumise riskide maandamiseks oluline.
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses märgituga, et U.S oli ka varem perekonna toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast, mistõttu ei kaalu tema võimalused vabanemisel (õe toetus kindla töökoha leidmiseni, lubadused alluda kontrollnõuetele ja prokuröri ning Viru Vangla toetus ennetähtaegseks vabanemiseks) üles tema varasemat käitumist ning kuritegude toimepanemise asjaolusid. 3
14. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada U.S-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas