S § 344 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning U.M karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui U.M ei pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Määrata U.M katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.M-ile määratud katseaja alguseks lugeda 05.02.2013. Tõkend – elukohast lahkumise keeld U.M suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere 5a, 41531 Jõhvi) kasuks 211,20 (kakssada üksteist eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 35,20 eurot) eurot v.-adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava U.M kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 3 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna ekspertiisitasu 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 297,60 (kakssada üheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 5 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. U.M tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.
lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja
lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine 5 nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Käesolevas kriminaalasjas on vaidlus selle üle, kes süüdistuses tähendatud ajal ja kohas võltsis volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks A I allkirja selleks, et omandada õigust kasutada A Ile kuuluvat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Süüdistatav U.M ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, kasutades oma õigust kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi mitte anda, samuti soovimata kohtumenetluses süüdistatavana enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses on puudunud võimalus käesolevas kriminaalasjas üle kuulata A Id ennast, kuivõrd ta on alates 05.11.2010 teadmata kadunud ja selle kohta on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond alustanud 30.11.2010 menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel. Tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel on kõige olulisemaks tõendiks käekirjaekspertiisi akt kui tervik. See ei ole kohtukõlbmatu tõend põhjusel, et selles sisalduv eksperdiarvamus ei ole jaatav, vaid on tõenäoliselt jaatav. Käekirjaekspertiisi aktiga nr 11E-DK0152 23.11.2011 on tõendatud see, et ekspertiisiks esitatud 20.01.2011 xxxx A I ja V I elukohas läbiotsimise käigus avastatud A Ile kuuluva mootorsõiduki xxxx reg märk xxxx kasutamise volikirja käsikirjalise teksti on kirjutanud U.M . Volikirjal oleva allkirja tõenäoliselt on kirjutanud U.M ja tõenäoliselt ei ole kirjutanud A I ega V I. Allkiri mootorsõiduki xxxx reg märk xxxx kasutamise volikirjal ning allkirjad ja allkirjade fragmendid sõiduauto xxxx reg nr xxxx vaatluse käigus 21.01.2011 avastatud 24.11.2010 Paide Linnalehe esi- ja tagakülje servadel on tõenäoliselt kirjutatud sama isiku – U.M poolt. Tõenäoliselt jaatav eksperdiarvamus tähendab käesoleval juhul seda, et A I allkiri volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks on tõenäoliselt kirjutatud U.M poolt, sest tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Tõenäoliselt eitav eksperdiarvamus tähendab käesoleval juhul seda, et A I allkiri volikirjal mootorsõiduki kasutamiseks ei ole tõenäoliselt kirjutatud ei tema enda poolt ega ka tema abikaasa V I poolt, sest tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on suur. Võrreldes omavahel volikirjal oleva allkirja ja käsikirjalise teksti ning Paide Linnalehe servades olevate allkirjade ja allkirjade fragmentide kirjajooni, on ekspertiisiaktis tuvastatud kokkulangevused kirjajoonte värvuses ja morfoloogias, millest saab järeldada, et volikirja tekst ja allkiri ning allkirjad ja allkirjade fragmendid Paide Linnalehel on kirjutatud tõenäoliselt sama kirjutusvahendiga, mis viitab samale kirjutajale. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-63-08 p-s 17.4 märkinud, et „Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 – RT III 1998, 1,7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele.“ Kohtu arvates on eluliselt usutav see, et U.M , kes kirjutas mootorsõiduki xxxx reg märk xxxx kasutamise volikirja käsikirjalise teksti, kirjutas ka volikirjal oleva oma isa A I allkirja. Eluliselt ebausutav on see, et täiskasvanud inimene, kes enda nimel dokumendi allkirjastab, eelnevalt oma allkirja kirjutamist ajalehe peal harjutab, ehk otsesõnu öeldes, miks pidanuks A I enne oma pojale U.M-ile antud volikirja mootorsõiduki kasutamiseks allkirjastamist oma allkirja kirjutamist 24.11.2010 Paide Linnalehe peal harjutama. Lisaks sellele väärib märkimist, et 30.11.2010 on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas alustatud menetlust KarS § 136 lg 1 tunnustel selle kohta, et alates 05.11.2010 on xxxx 6 teadmata kadunud A I. See, et A Ile ei meeldinud kirjutada, nähtub ekspertiisimäärusest, millega määrati kriminaalasjas käekirjaekspertiis. Kriminaalasjas ei olnud võimalik leida A I käekirjaproove, mistõttu on võrdlusmaterjali saamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajast välja nõutud kriminaaltoimik 1-10-7583 U.M süüdistuses KarS § 121 järgi ning ekspertiisimääruse juurde on lisatud sellest toimikust A I kannatanuna ülekuulamise protokoll ning kannatanu nõusoleku protokoll kokkuleppemenetluses, mille ta on allkirjastanud. Samale kirjutajale, s.o U.M-ile viitab ka asjaolu, et volikirjal olev käsikirjaline tekst ja allkiri ning sõiduauto xxxx reg nr xxxx vaatluse käigus 21.01.2011 avastatud 24.11.2010 Paide Linnalehe servades olevad allkirjad on kirjutatud sama kirjutusvahendiga. Kohtu arvates väärib märkimist see, et kuriteod KarS § 121 (kehaline väärkohtlemine) ja KarS § 136 lg 1 (vabaduse võtmine seadusliku aluseta) järgi, mille eest U.M Viru Maakohtu 21.10.2009 kohtuotsusega süüdi tunnistati, on ta toime pannud oma isa A I suhtes. Samuti on kuritegu KarS § 121 järgi, mille eest ta Viru Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsusega süüdi tunnistati, U.M toime pannud oma isa A I suhtes. Viimati nimetatud kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanes U.M 28.09.2010, sest temale mõistetud karistus loeti kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Eeltoodust järeldub see, et U.M suhted oma isa A Iga ei olnud head. Arvestades kõiki kohtueelses menetluses kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, asub kohus seisukohale, et süüdistatava U.M süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud ning toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud. KarS § 344 lg 1 näeb ette vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Antud juhul seisneb objektiivne süüteokoosseis süüdistatava U.M poolt dokumendi (volikiri mootorsõiduki kasutamiseks) võltsimises, sealjuures oli nimetatud teo toimepanemise eesmärgiks omandada õigust kasutada oma isale A Ile kuuluvat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu arvates pani süüdistatav U.M kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul ei ole oluline see, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult eelpoolnimetatud õigus omandati, ehk teiste sõnadega, kas U.M võltsitud volikirjaga mootorsõiduki kasutamiseks ka tegelikult oma isale A Ile kuuluvat mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx kasutas, kuivõrd õigushüve, mida see süüteokoosseis kaitseb on kahjustatud juba sellise dokumendi olemasoluga. Seega esinevad süüdistatava U.M käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava U.M karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad tema käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud. 7 KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat U.M on kriminaalkorras 2-l korral karistatud ning väärteo toimepanemise eest on teda 1-l korral karistatud, sealjuures määratud rahatrahv on tal tasutud. U.M pani uue tahtliku kuriteo toime lühikese ajavahemiku möödumisel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanedes, mis näitab seda, et ta ei teinud vajalikke järeldusi ei viimasest ega ka sellele eelnevast karistusest. Eelnevad kuriteod on U.M toime pannud oma isa A I suhtes ning ka käesolev kuritegu on seotud tema isa A Iga. Süüdistatava U.M poolt toimepandud kuritegu on teise raskusastme kuritegu. Kohus leiab, et rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine süüdistatavale U.M-ile ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et teda on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud, kuid ta pani taas lühikese ajavahemiku möödumisel Viru Maakohtu 28.09.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanedes toime uue tahtliku kuriteo. Lisaks sellele omab tähtsust asjaolu, et U.M on käesoleval ajal töötu.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat U.M tuleb karistada vangistusega, mis
lg 2 sätet kohaldades on väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuid mõistetava vangistuse võib tema suhtes KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks kaheksateist kuud. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 3 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista ekspertiisitasu,
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu ja
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes
veebruari 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kaudu 57 eurot ja 60 senti (s.h käibemaks 9 eurot ja 60 senti) vandeadvokaat Arvo Suubanile tema poolt apellatsioonimenetluses U.M-ile riigi õigusabi osutamise eest. 8
lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista U.M-ilt menetluskulud, s.o kaitsjatasu vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest 57 eurot ja 60 senti riigituludesse. U.M tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.