Toimik nr 1-13-208 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-208 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Maili Õunaaed Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.I tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu B.I , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt B.I-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 eurot, ning käibemaks 7,20 eurot). Välja mõista B.I-lt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. B.I tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 29.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 18.01.2013 kohtuotsusega tunnistati B.I süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 10 päeva. Karistuse algus 24.10.2012 ja lõpp 03.11.2013 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.04.
- Kinnipidamisasutusest B.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi xxx ning alates 23.03.2013 osaleb Viru Vangla majandustöödel. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma tüdruksõbra juurde xxx. Isik omab põhiharidust. Kindlat eriala ei oma, kuid töötamise käigus olevat omandanud erinevad tööoskused. Enne vangistust töötas enda sõnul mitteametlikult xxx-s xxx. On olnud ka töötuna arvel. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalse taustaga isikud ning ta ei ole huvitatud nende suhete katkestamisest. On varastanud ka oma pere tagant. Isikut on alkoholiseaduse alusel karistatud üks kord. Alkoholi tarvitamise tõttu jäid pooleli õpingud, B.I ei ole valmis alkoholist täielikult loobuma. Isik on narkootikumide tarvitaja. Kuni
- aastani olevat mõnikord tarvitanud amfetamiini, karistatud 16.02.2009 NPAS alusel. Kanepit suitsetas enda sõnul viimati 2012 aasta juulis. Isik ei pea ennast sõltlaseks. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, sooritas uue kuriteo ning kohtuotsus pöörati täitmisele. Vangla ei toeta B.I vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama vanematele kuuluvasse elumajja xxx. Vabaduses tarvitas B.I narkootikume ja liigtarvitas alkoholi. Suitsetab alates 7.eluaastast. Tööharjumused ja- oskused puuduvad. Vabaduses olles suhtles kriminaalkorras karistatud noortega. Koht utäituritel on B.I suhtes rahalisi nõudeid summas 1476,61 eurot. B.I on tekkinud sügav karistamatusetunne. On väga vähetõenäoline, et n.ö sarivaras, kes süstemaatiliselt paneb toime vargusi, on oma ellusuhtumist vanglas veedetud lühikese aja jooksul muutnud. Raivo on kriminaalhooldusel viibinud (al.22.03.2010), kuid uute varguste ilmsikstuleku tõttu on liitkaristuseks talle määratud kohustus üldkasulikku tööd teha (al. 18.04.2011). Määratud tundidest tegi ära pooled, siis kadus, sooritas vaid uusi vargusi, kuni tagaotsitavana lõpuks Tartust leiti ja tema karistus reaalseks vangistuseks vormistati (23.08.2012). Seega on elu näidanud, et käitumiskontrollile määramine ei anna tema suhtes mingeid tulemusi. Kui B.I vabaneks tähtaegselt, jääks perele veel lootus, et ehk asub noormees seejärel kuhugi omaette elama ja pere pingeline sisekliima jälle normaliseerub. B.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. läheduses on siiski võimalik leida endale tööd, näiteks küttepuude tegemine. Elukoha Kaitsja toetab kaitsealust ja leiab, et vabastamine enne tähtaega oleks põhjendatud. Isikul on olemas elukoht, samuti võib ta elukoha läheduses leida endale tööd.isik on tugevalt motiveeritud jätkata seadusekuulekat elu. Prokurör kirjalikult ei toeta B.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nõustub kinnipeetava iseloomustuses 03.04.2013 toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastavalt kinnipeetava iseloomustusele 03.04.2013 on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele 2
(4)kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et B.I puhul käesoleval ajal ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgaliselt varavastaseid kuritegusid toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et B.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. B.I on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kõik B.I poolt toimepandud kuriteod on varavastased (süstemaatilised vargused, kelmused). Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel neist ühel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, karistus pöörati täitmisele kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel ning kahel katseajal pani toime uue kuriteo. Pärnu Maakohtu 29.05.2012 määrusega kuulutati B.I tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele. Viru Maakohtu 23.08.2012 määrusega pöörati B.I-le Harju Maakohtu 08.04.2011 kohtuotsusega mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistus 470 tegemata töötunni ulatuses täitmisele. Ärakandmisele kuulus 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtumääruse kohaselt hoidus B.I üldkasulikust tööst kõrvale ja ei järginud kontrollnõudeid. Isik lahkus oma elukohast ja ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusosakonda. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 4-9) on näha, et B.I on 12 korral karistatud väärteokorras, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel ja 2 korral NPALS alusel ja 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused B.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud 3 päevase kartseriga ametnikuga ebaviisakalt käitumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning alates 23.03.2013 osaleb Viru Vangla majandustöödel. Isikul on isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega 18.05.2016. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda oma pere juurde xxx. 3
(4)Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas puudub tal haridus (8 klassi) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas alkoholi, oli tegevuseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades B.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, süstemaatilised vargused ja kelmused), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (kontrollnõuete eiramine, ÜKT eiramine, karistus pöörati täitmisele ja kahel korral uue kuriteo toimepanemine katseajal), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus) ja vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas alkoholi tarvitamine ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine, madal haridustase) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mõlemal korral pani toime uue kuriteo, teisel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga hoidus üldkasuliku tööst kõrvale, ei ilmunud registreerimisele, lahkus oma elukohast karistus pöörati täitmisele. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.I-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta soovib jätkuvalt suhelda. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded kohtutäiturite ees 1476,61 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.I temale Harju Maakohtu 18.01.2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)