Obsah (10)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 180§ 313§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.L süüdi karistusseadustiku (KarS) § 188 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 170 (ükssada seitsekümmend) päevamäära, s. o 544 (viissada nelikümmend neli) €; KarS § 66 lg 1 alusel määrata E.L-ile mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem kui 54 (viiskümmend neli) € kuus järgmiselt: 1) alates
2. a juuni kuust igakuise rahalise karistuse osa 54,40 € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; tühistada E.L-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
3. Kriminaalmenetluse kuludes: 2.1 välja mõista E.L-ilt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 482.70 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 40 (nelikümmend) € 25 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-13-1979“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.5 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse ositi tasumine asjas nr 1-13-1979“); 3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-1979“). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus Süüdistustest nähtuvalt on E.L toime pannud kuriteona kanepi ebaseadusliku kasvatamise KarS § 188 lg 1 järgi, mis seisnes, et tema, omamata narkootiliste ainete käitlemise luba, 2012 mais - juunis ühel päeval külvas ebaseaduslikult xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xx-xx korteris 30 kanepitaimeseemet. Kanepitaimed toimetas E.L
2. juunil
3. a isiklikus kasutuses oleva sõiduautoga VW Bora registreerimismärgiga xxx xxx xxxxxxx xxxxxx xxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx juurde, kus P.A kaasabil tassis ta kanepitaimed autost xxxxx talu territooriumile.
4. juulil
5. a aitasid K.J ; P.A ja T.A kaasa E.L poolt ebaseaduslikult külvatud kanepitaimede kasvatamisele s.t aitasid E.L xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxx maaüksusel kanepitaimede ümberistutamiseks mulda kaevata, tõid kastmiseks vett ning aitasid pärast ümberistutamist ebaseaduslikult kasvatatavad 27 kanepitaime edasi toimetada xxxxxxxxx xxxxxx asuva xxxx talu maaüksusele. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašis, marihuaana, 2 vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
6. mai
7. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning nende käitlemine on vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.
8. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 188 lg 1 järgi ja karistamiseks rahalise karistuse 170 päevamäära, s.o 544 eurot (päevamäära aluseks võetud E.L
9. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 54.40 eurot kuus.
10. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
11. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 188 (Unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine) lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karisuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
4. jaos (Kriminaal ; § 189 - § 192).

§ 189

( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

. § 189 lg 2). 3

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2.70 €. Kriminaalmenetluses on Süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku: E.L : sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) € krooni, ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €;

§ 180( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Seejuures arvestatakse

§-s 182 ( ) sätestatud erandeid.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5. Kohtu muud põhjendused

§ 313

( ) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4