Toimik nr 1-12-4266 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4266 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Maili Õunaaed, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.U tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu D.U , isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta D.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsevi taotlus ja määrata tema poolt D.U-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 43,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 36 eurot, ning käibemaks 7,20 eurot). Välja mõista D.U-lt kriminaalmenetluse kulud: 43,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. D.U tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 30.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. D.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.05.2012 kohtuotsusega KarS § 121, § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 1,2 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 3 kuud. Karistuse kandmise algus 15.03.2012 ja lõpp 15.06.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 30.04.
- Kinnipidamisasutusest D.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi xxx ja xx asendamise treeningu. Perioodil 06.08.2012-30.11.2012 töötas kinnipeetav vangla majandustöödel ning alates 03.12.2012 töötab pesumajas abitöölisena. Vabanemise korral soovib ajutiselt elama asuda ema kahetoalisesse korterisse aadressil xxx. Nimetatud korteris elab peale ema veel kinnipeetava vend. Isikul on keskharidus. Enne vangistust olid kinnipeetava sissetulekud korrapäratud kuna puudus kindel töökoht. Isiku sõnul on töötanud mitteametlikult ehitusel. On olnud arvel töötukassas. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isikul peaaegu puuduvad sidemed inimestega, kes ei ole seotud kuritegevusega. Suhted emaga on konfliktsed, vennaga koos on varasemalt toime pannud kuriteo. Elukaaslane, kellega on vangistuse jooksul igakuiselt suhelnud, on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav ei pea end sõltlaseks ega pea alkoholi enda puhul probleemiks. Viimane kuritegu on seotud alkoholi hankimisega. Alkoholijoobes olles võib muutuda agressiivseks, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Isikut on karistatud narkootilise aine tarvitamise eest. Isik on narkootikumide juhutarvitaja. Isikul on soov muutuda, kuid seda raskendab seotus kriminaalkorras karistatud isikutega. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik võib ohustada avalikkust oma käitumisega, kui ta jätkab narkootikumide või alkoholi tarvitamist, kui puudub püsiv ja kindel sissetulek. Vangla toetab D.U vabanemist enne tähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda aadressile xxx. Kahetoaline korteris elavad käeoleval ajal kinnipeetava ema ja vend. D.U suhtlusringis on isikud, kes on kriminaalse mõtteviisiga. Kinnipeetaval on 9.klassi haridust. Vabanemisel kinnipeetavale töökohta garanteeritud ei ole. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuritegelik käitumine on muutusteta 1986.aastast. Kriminaalhooldusele määratud ei ole. D.U soovib tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda. Pärast vabanemist võib ta elama ema juurde, kuid hiljem soovib elada üksi omaette. Tal on kindel soov panna kuritegelikule elule lõpp ja alustada seadusekuulekat elu. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kuigi ta on varem kordivalt kriminaalkorras karistatud isik, on ta vanglas kasuliku tegevusega hõivatud ega oma ühtegi distsiplinaarkaristust. Prokurör kirjalikult ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. D.U kannab liitkaristust mh tahtliku vägivaldse kuriteo – kehalise väärkohtlemise - toimepanemise eest. Teda on varasemalt 11-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta viis korda. Riigi Teatajas avaldatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.03.2012 kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-11-10604
(11240100386)nähtub, et süüdimõistetu rikkus katseajal KarS § 75 l g 1 p 1, 2, 4, 5 sätestatud kontrollnõudeid, hoidus käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö täitmisest kõrvale. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Seega võib järeldada, et nimetatud kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise 2
(4)risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna D.U on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudaks kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida D.U käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine) ei ole piisavad, õigustamaks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Varasemalt kuritarvitas ta alkoholi. Varasema vangistuse ajal oli teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest. D.U võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamused ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et D.U tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on üksteist korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib viiendat korda. Enamus D.U poolt toimepandud kuriteod on varavastased (muuhulgas korduvad röövimised), kuid on ka toime pannud raske isikuvastase kuriteo (raske tervisekahjustuse tekitamise). Samas karistuse kandmise ajal on pannud toime kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, viimasel korral rikkus registreerimisnõuet, ei elanud kohtu poolt määratud kohas ja ei täitnud ÜKT tunde, karistused pöörati täitmisele. Viru Maakohtu 22.02.2012 määrusega kuulutati D.U tagaotsitavaks ja valiti tema suhtes tõkendiks vahistamine, kuna isik ei ilmunud kohtusse erakorralise ettekande arutamisele, lahkus oma elukohast. Käesoleval ajal kannab D.U liitkaristust muuhulgas kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-10) on näha, et D.U on väärteokorras 4 korral karistatud, nendest 2 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral alkoholiseaduse rikkumise eest ja 1 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus D.U puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi xx ja xx asendamise treening ning töötanud perioodil 06.08.2012-30.11.2012 vangla majandustöödel. Alates 03.12.2012 töötab kinnipeetav pesumajas abitöölisena. 3
(4)Isikul on elamisluba kehtivusega 25.10.2014. Vabanedes on D.U võimalus elama asuda ema xx xx juurde aadressil xxx. Vabanedes ei ole D.U kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samas eriala ja töökogemuse puudumine raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades D.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, muuhulgas röövimised ja raske isikuvastane kuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( vangistuse asendamisel ÜKT-ga ei rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, lahkus oma elukohast ja hoidus ÜKT tundide tegemisest kõrvale), tema käitumist vangistuses viibides ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), on kohus seisukohal, et D.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid teisel korral kriminaalhooldusel olles rikkus kontrollnõudeid ja ÜKT täitmise tingimusi, karistus oli täitmisele pööratud. Seega kriminaalhooldus ei osuta D.U-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt kandnud vanglakaristust, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta soovib jätkuvalt suhelda. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.U temale Viru Maakohtu 16.05.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)