Obsah (6)

§ 189§ 239§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-13-4996 (kohtueelses menetluses n

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.R süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata A.R-ile katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta ei pöörata täitmisele, kui A.R ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata A.R-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx xx xxxxxxxxxx; tühistada A.R-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista A.R-ilt sundraha 240 eurot ja riigi õigusabi tasu 43,20 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 283,20 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 a juunikuust igakuise menetluskulu osa 23,60 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS -s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-4996“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on A.R-ile mõistetavaks karistuseks K arS § 121 järgi 1 aasta vangistust; KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui A.R 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid alalise elukohaga xxxxxx xx xxxxxxxxxxxx . A.R on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 16.02.2013 kella 18.00 ja 19.00 vahelisel ajal oma elukohas xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xx xx isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus pani toime oma endise abikaasa S.U kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles, et tõukas S.U , mille tulemusel kannatanu kukkus põrandale pikali ning A.R lõi maas lamavat S.U korduvalt jalaga tuharatesse, millise teoga tekitas S.U le valu. Peale selle tema 17.02.2013 kella 14:30 paiku oma elukohas xxxxxxx xxxxxxx xxxxx xx xx isiklikel ajenditel tekkinud tüli käigus viskas vastu seina puruks oma endise abikaasa S.U mobiiltelefoni väärtusega 40 eurot ja pani toime S.U kehalise väärkohtlemise, mis seisnes selles , et tõukas S.U kööki põrandale pikali, mille tagajärjel S.U lõi pea vastu põrandat ära. Peale seda A.R surus jõuga S.U vasaku jala köögiukse vahele ning lõi teda korduvalt jalaga tuharatesse, millise teoga põhjustas S.U le valu. A.R tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 2 määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud sabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja o . Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 21,60 eurot. A.R kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 21,60 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades A.R majanduslikku olukorda, tema töötust, asjaolu, et kannatanu varaline seisund on seotud süüdistatava varalise seisundiga, siis tuleb vähendada süüdistatavalt väljamõistetavat sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 240 eurot ja õigusabi tasu 43,20 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 3