Obsah (8)

§ 218§ 203§ 15§ 16§ 29§ 47§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruaril 2013. a Tartus Kalevi 1, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-5704 Kohtukoossei

) § 218 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik M.F Vaidlustatud lahend Kaitsja Lõuna Prefektuuri 23.10.

1. a otsus väärteoasjas nr 2780,12,002918 M.F, isikukood XXX Elukoht: XXX - Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Menetlusalune isik RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-dest 120 lg 1 ja 132 p 1, kohus otsustas: Jätta M.F-i kaebus Lõuna Prefektuuri 23.10.
2. a otsusele väärteoasjas nr 2780,12,002918 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik 25.09.
3. a koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Janek Krivmen väärteomenetluses 2780,12,002918 väärteoprotokolli selle kohta, et 26.05.
4. a kella 15.30 paiku XXX kruntide piiril asuvas kaevus lõikas M.F läbi R.S. kuuluva kaevupumba vooliku ja elektrijuhtme, millega põhjustas varalist kahju 180 eurot. Sellega rikkus M.F

203 nõudeid ja pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku õiguse või asja vastu

§ 218järgi.

M.F-i karistati väärteoprotokollis nimetatud teo eest 23.10.2012. a Lõuna Prefektuuri otsusega

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, so 100 eurot.

M.F esitas 09.11.

1. a Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri 23.10.
2. a otsusele, milles taotleb nimetatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt, kui käsitleda M.F-i tegevust väärteona, taotleb M.F väärteomenetluste lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Taotluse kohaselt ei ole M.F toime pannud talle süüks arvatavat väärtegu, kuna antud asjas puuduvad väärteo tunnused ja menetlust ei oleks tulnud alustada. Väärteomenetluse läbiviimisel ja selle tulemusena väärteootsuse tegemisel on kohaldatud valesti õigusnorme ning rikutud sellest tulenevalt seadust. Kaebuses selgitas M.F , et 26.05.
3. a avastas ta kaevu juures kõndides, et keegi on kaevukaane võtnud maha ja seejärel selle ebakorrektselt tagasi pannud. Kaevukaane avamisel märkas ta koos elukaaslasega, et mingi voolik tuleb kaevu XXX maja suunast. Teadmata, millega on tegu (M.F kahtlustas, et äkki pumbatakse midagi tema kaevu), lõikas M.F selle ebaseadusliku ühenduse läbi. Seejärel selgus, et vooliku otsas oli pump, mis oli kaevu pandud R.S. poolt ilma M.F-i nõusolekuta. Seetõttu, pärast pumbavooliku ja elektrijuhtme läbilõikamist, asetas M.F pumba XXX krundile. Täiendavalt märkis M.F , et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud kõiki olulisi faktilisi asjaolusid ning samuti ei ole ta tutvunud kohapealse olukorraga. Seetõttu ei arvestanud kohtuväline menetleja otsuse tegemisel asjaoluga, et pump oli M.F-i kinnistul paiknevasse kaevu paigutatud õigusvastaselt, sh tungimisega võõrale kinnisasjale ning kahjustades M.F-i omandis olevat vara. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud korrektselt teo toimepanemise kohta. Otsuse kohaselt pandi väärtegu toime XXX. M.F ei ole aga väärteoprotokollis toodud ajal nimetatud kinnistul viibinud. Lisaks on kaevuluuki võimalik avada ainult XXX krundilt ning seetõttu on võimatu seostada väärteo toimepanemist XXX krundiga. Lisaks Leidis M.F , et korrektselt on jäänud tuvastamata väärteo toimepanemise aeg, kuna otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise ajaks märgitud 26.05.2012 kell 12.00 kuni 15.
4. Samas väärteo kirjelduses on viidatud, et väärteo toimepanemine toimus kella 15.30 paiku. Seetõttu on otsuses oluline vastuolu väärteo toimepanemise aja osas, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja ei ole korrektselt tuvastanud ning nõuetekohaselt kogunud tõendeid, mis kinnitaksid tekitatud varalise kahju tegelikku suurust. Tunnistaja ütlus ei saa olla varalise kahju suurust tõendavaks tõendiks. Lisaks leiab M.F , et pumba vooliku ja 2 ühendusjuhtme läbilõikamine ei kahjusta pumpa, kuna pump on kasutatav uuesti ühendusvoolikuga ühendamisel ning elektrijuhtme ühendus on võimalik taastada ilma kuludeta. Seetõttu ei ole kannatanule varalist kahju tekkinud. M.F-i hinnangul on kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt seadust. Otsuse kohaselt on rikutud õigusnormiks

§ 203

. Antud sätte järgi karistatakse isikut võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Antud sätte kohaldamise välistab aga asjaolu, et puudub kuriteokoosseisu oluline tunnus – olulise kahju tekitamine. See on aga kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega ilma kaebuse esitaja isikliku osavõtuta kirjalikus menetluses. 19.12.2012. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja seisukoht, milles leitakse, et vastuolu väärteo toimepanemise koha ning aja suhtes tekkis seoses menetleja eksimusega. Seetõttu sisaldas koostatud otsus ka juhtumi esmase registreerimisel infosüsteemi kantud andmeid, mis automaatselt kanti lõplikku kohtuvälise menetleja otsusesse. Õiged toimepanemise aeg ning koht selgusid väärteomenetluse käigus, mis on ära toodud ka väärteo kirjelduses. Kohtuväline menetleja möönab, et nimetatud eksimus võib kaasa tuua väärteomenetluse lõpetamise, kuid kohtuväline menetleja leiab, et rikkumist pehmendab asjaolu, et väärteo kirjeldus väärteoprotokollis ja otsuses on teineteisega kooskõlas ja erinevusteta. Lisaks märkis kohtuväline menetleja, et menetleja ei saa väärteoasjas tuvastada tsiviilõiguslikke asjaolusid, vaid menetleja saab vaadelda üksnes neid asjaolusid, mis seonduvad konkreetse sündmusega – kaevu paigutatud pumba vooliku ja elektrijuhtme kahjustamine. Nimetatud sündmuse osas on leidnud tõendamist, et pump kuulus R.S. ning seda pumpa kahjustas tahtlikult M.F . Samuti ei välista M.F-i vastutust asjaolu, et M.F-i hinnangul pumbati midagi läbi toru viimase kaevu, kuna tekkinud olukorda oleks olnud võimalik lahendada muud moodi. Seega nähtub nimetatud asjaoludest

§ 203

kirjeldatud tunnustele vastava varavastase süüteo – võõra asja kahjustamise või hävitamise, millega tekitatud kahju ei ületanud olulise kahju piire, tunnused – so

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise tunnused.

Samuti leidis kohtuväline menetleja, et VTMS § 7 kohaselt otsustatakse väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilkorras. Seetõttu on menetleja seisukohalt oluline tuvastada üksnes see, kas tekkinud varaline kahju võib ületada olulise kahju piiri (käesoleval ajal 2900 eurot). Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. II kohtuotsuse põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii M.F kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungil osaleda. Samuti nõustub kohus, et käesolevat asja on võimalik lahendada 3 kirjalikus menetluses, kuna tõendamiseseme asjaolud on selged ning puudub vaidlus väärteo toimepanemise tuvastamise seisukohalt olulistes faktilistes asjaoludes. Kaebust lahendades annab kohus esmalt hinnangu kaebuses toodud menetlusõiguslikele aspektidele (I osa) ning lahendab seejärel kaebuse sisuliselt (II osa). I osa Menetlusaluse isiku M.F-i hinnangul toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühisuse asjaolu, et M.F-i suhtes tehtud otsuses on kahes erinevas kohas toodud väärteo toimepanemise aeg ja koht, mis on üksteisega vastuolus. Samuti nõustus kohtuväline menetleja, et otsuse koostanud ametniku inimliku eksituse tõttu on otsusesse sattunud üksteisega vastuolus olevad andmed. Kohtuvälise menetleja otsuse tühisuse saab kaasa tuua üksnes oluline menetlusõiguslik rikkumine V™S § 150 alusel. V™S § 150 lg 1 ei ole seadusandja välja toonud, et otsuse erinevate osade sisuline vastuolu oleks väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Samas võib kohus V™S § 150 lg 2 kohaselt tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamata otsuse. V™S § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades V™S 5. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 60 ja 62 tuleneva põhimõtte kohaselt saab kohtuväline menetleja asja lahendades tugineda tõendamiseseme asjaoludele (mh KrMS § 62 p 1 kohaselt teo toimepanemise aeg ja koht), mis on tunnistatud tõendatuks. Tõendatus on KrMS § 60 lg 2 kohaselt menetleja tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Seega on tõendamise seisukohalt oluline, et menetleja toetub otsust tehes tõendamiseseme asjaoludele, mis vastavad tegelikkusele. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja nii väärteoprotokollis rikkumist kirjeldavas osas kui ka otsuse kirjeldavas osas märkinud õige menetlusaluse isiku ütlustele vastava väärteo toimepanemise koha ning aja. Lisaks tuleb märkida, et V™S §-t 87 tuleneva põhimõtte kohaselt on just väärteoprotokollis rikkumist kirjeldav osa määravaks väärteoasja arutamise piiride sätestamisel ning otsuse tegemisel. Sellest tulenevalt ei toonud nimetatud kohtuvälise menetleja inimlik eksimus kaasa ebaseaduslikku või põhjendamata otsust, kuna kohtuväline menetleja peab otsust tehes tuginema väärteoprotokollis toodud väärteokirjeldusele. Seetõttu ei saanud menetleja otsust tehes tugineda ka vääradele tõendamiseseme asjaoludele. Seda enam, et kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt genereeris infosüsteem väärad andmed kohtuvälise menetleja koostatud otsuse kirjeldava osa päisesse automaatselt. Valed andmed väärteo toimepanemise aja ja koha kohta on eraldi real. Väärteokirjelduses on õiged andmed ning sellest on üheselt arusaadav, millal ja kus on menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu toime pandud. Seega ei saanud kohtu hinnangul selline andmete dubleerimine olla menetlusalusele isikule takistuseks ka kaitseõiguse teostamisel. Samuti ei loe kohus väärteomenetluse õiguse oluliseks rikkumiseks M.F-i poolt väljatoodud asjaolu, et kohtuväline menetleja ei selgitanud välja kõiki olulisi faktilisi asjaolusid. Eespool viidatud tõendite kogumise põhimõttest tulenevalt peab menetleja koguma üksnes tõendeid, mis tõendavad uurimise all oleva süüteo tõendamiseseme asjaolusid. KrMS § 62 on sätestatud ammendavalt tõendamiseseme asjaolud, mis on tõendamise seisukohalt 4 vajalikud. Seetõttu ei ole menetlejal kohustust ennast kurssi viia ning sellest tulenevalt ka tõendina vormistada kõiki teoga seotud asjaolusid, vaid menetlejal on kohustus koguda tõendeid, mis kogumis tõendavad väärteo toimepanemise fakti esinemist või mitteesinemist. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõendite kogum piisav, et anda õiguslik hinnang väärteo toimepanemise kohta. Kogutud tõenditele annab kohus sisulise hinnangu kohtuotsuse põhjenduste II osas. II osa Järgnevalt hindab kohus seda, kas M.F pani toime talle süüks arvatava

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik M.F ei eita, et 26.05.

1. a kella 15.30 ajal lõikas ta läbi kahe krundi piiril olevasse kaevu paigutatud pumba veetoru ja elektrijuhtme ning asetas pumba koos läbilõigatud osadega naabri aeda, kust tuli pumba külge ühendatud veetoru. Seda on menetlusalune isik väitnud nii kohtueelses menetluses ütlusi andes kui ka esitatud kaebuses. M.F aga leiab, et tema poolt toimepandud tegu ei saa lugeda väärteoks, kuna ta ei tekitanud sellega kannatanu R.S. varalist kahju. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Kuna karistusseadustikus ei ole sätestatud varalise kahju mõistet, siis tuleb antud koosseisulise tunnuse sisustamiseks pöörduda tsiviilõiguse poole. Võlaõigusseaduse § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks eelkõige hävinenud vara väärtus või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine. Seega saab varaliseks kahjuks lugeda igasugust vara väärtuse vähenemist, mis on toimunud mingi tegevuse tagajärjel. Kannatanu R.S. 02.07.
2. a tunnistajana ülekuulamise protokolli kohaselt lõikas tema naaber M.F läbi tema ja naabri kruntide piiril asuvas kaevus olnud ja talle kuuluva pumba vooliku ja elektrikaabli. Sellega tekitas M.F talle varalist kahju 180 eurot, mis sisaldab läbilõigatud veevoolikut, elektrikaablit ning veepumpa, mis on kasutamiskõlbmatu. M.F-i hinnangul on aga võimalik pump lihtsa vaevaga uuesti töökorda seda ning seetõttu ei ole R.S. kahju tekkinud. Kuigi kohtuväline menetleja ei ole vaadelnud R.S. kuuluvat pumpa ning ei ole tuvastanud täpset kahju ulatust, on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et M.F-i tegevuse tõttu tekkis R.S. varaline kahju. Hoolimata asjaolust, et pumba parandamine võib-olla asjatundlikule inimesele jõukohane ja vähekulukas, tuleb karistusõiguslikult relevantse kahju tekkimise tuvastamisel võtta aluseks vahetult teole järgnenud kahju ulatus, mis on põhjuslikus seoses toimepandud teoga. Karistusõiguslikult ei ole oluline, kas tekkinud kahju saab hiljem heastada. Kohtu hinnangul on kannatanu R.S. ning menetlusaluse isiku ütlustega leidnud tõendamist, et M.F lõikas läbi pumba elektrijuhtme ning veevooliku. Seetõttu muutus pump kasutamiskõlbmatuks ning selle väärtus vähenes. Seega tekitas M.F oma teoga vahetult R.S. varalist kahju. Samuti ei ole väärteomenetluses obligatoorselt vajalik tuvastada tekkinud varalise kahju täpset suurust. Alustades väärteomenetlust, on kohtuväline menetleja jõudnud tõendeid hinnates seisukohale, et süüteoga ei tekitatud olulist kahju, mille olemasolul tuleks tegu kvalifitseerida kuriteona

§ 203järgi (kahju jäi alla 2900 euro).

Tulenevalt V™S §-s 7 sätestatud põhimõttest ei lahendata väärteomenetluses väärteo toimepanemise tõttu tekkinud kahju hüvitamise küsimust. Nimetatud põhimõtte kehtestamisel on seadusandja menetlusökonoomika seisukohalt otsustanud, et kuna kahju hüvitamise küsimuse 5 lahendamine võib tihti olla keerulisem ja ressurssinõudvam kui väärteo enda lahendamine, siis peab kannatanu iseseisvalt pöörduma hagiga tsiviilkohtusse. Seetõttu ei saa menetlusökonoomika seisukohalt nõuda ka kohtuväliselt menetlejalt, et ta peab tuvastama tekkinud kahju täpse suuruse (antud juhul nõuaks see ekspertiisi läbiviimist). Oluline on see, et kohtuväline menetleja on tuvastanud varalise kahju tekkimise fakti. Lisaks juhib kohus menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et

§ 218

lg 1 koosseis on viiteline koosseis, mis tähendab, et isiku paneb toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisu kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis (varavastased süüteod) ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud

§ 218lg-s 1 nimetatud erandid.

Lisaks on oluline eeldus see, et kuriteoga tekitatud kahju jääb alla seaduses sätestatud piiri. Seega, karistades isikut väärteo korras

§ 218

lg 1 sätestatud süüteo eest

§ 203

kaudu, lasub menetlejal kohustus teha muuhulgas kindlaks ka see, kas isikule etteheidetav tegu vastab

§-s 203 kirjeldatud asja rikkumise ja hävitamise koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Seetõttu tulebki menetlejal alustada väärteomenetlust

§ 218

lg 1 alusel, kui menetleja tuvastab § 203 sätestatud kuriteo teised eeldused peale olulise kahju esinemise. Seetõttu on kohtuväline menetleja viidanud oma otsuses õigesti, et menetlusalune isik rikkus

§ 203

kaitstavat õigushüve (rikutud õigusnorm), kuid ühe olulise kuriteo koosseisulise tunnuse puudumise tõttu pani toime

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Seega on leidnud tõendamist, et M.F täitis oma teoga

§ 218

lg 1 tuleneva väärteo objektiivse koosseisu, kuna rikkus endale võõra asja, kuid ei tekitanud rikkumisega kannatanule olulist kahju.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtu hinnangul pani M.F väärteo toime tahtlikult kaudse tahtluse vormis

§ 16lg 4 alusel.

M.F pidi aru saama, et teisele isikule kuuluva pumpa elektrijuhtme ning veevooliku läbilõikamisega rikub ta võõrast asja ning vähemalt möönma, et sellise tegevusega tekitab ta pumba omanikule varalist kahju. Kohtu hinnangul ei välista M.F-i vastutust ka hädaseisund

§ 29alusel.

M.F-i kaebuse kohaselt oli pump pandud temale kuuluvasse kaevu ilma tema nõusolekuta ning sissetungimisega tema kinnistule ja seetõttu oli tal õigus see pump sealt kaevust eemaldada. Samuti kartis M.F , et tema kaevu pumbatakse midagi läbi selle pumba. Kohus selle väitega ei nõustu.

§ 29

kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushuvidele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Riigikohus on oma 20.05.2009. a otsuse nr 3-1-1-42-09 p-s 11 hädaseisundi mõistet selgitanud järgnevalt: 6 Isegi, kui käesolevas asja jaatada asjaolu, et naabri poolt M.F-i kaevu (kuigi asjas esitatud materjalide kohaselt ei pruugi kaev kuuluda M.F-i ainuomandisse) paigutatud pump oli vahetuks ohuks M.F-i õigushüvele läbi võimaliku kaevu reostamise, siis kohtu hinnangul ei olnud M.F-i poolt läbiviidud päästetoiming (pumba vooliku ja elektrijuhtme läbilõikamine ning pumba viskamine naabri aeda) proportsionaalne vahetu ohuga. M.F oleks võinud naabriga ühendust võtta ning teatada oma kahtlustest seoses pumbaga ning teavitada viimast sellest, et ta ei soovi, et tema kaevus oleks võõras pump. Alternatiivselt, kui naabriga suhtlemine ei oleks olnud võimalik, oleks M.F võinud pumba kaevust eemalda, ilma et ta oleks läbi lõiganud veevooliku ning elektrijuhtme. Sellisel juhul oleks pump eeldatavasti jäänud terveks ning kahju ei oleks tekkinud. Seega ei olnud M.F-i päästetoiming ka säästvaim ja sobiv ohu tõrjumiseks. M.F-i süüd välistavad asjaolud puuduvad. Alternatiivselt taotles M.F juhul, kui leiab tõendamist väärteo toimepanemine, väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel V™S § 30 lg 1 p 1 alusel. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-46-12 p 8 leidnud järgmist: Kohtu hinnangul puudub käesolevas väärteoasjas alus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel. M.F-i süü ei ole suur, kuna kannatanule tekitatud kahju ei ole suur. Samas ei saa kohtu hinnangul lugeda olukorda, kus naabrid asuvad oma naabrusõigusi kaitsma süütegude abil, olukorraks, kus avalik menetlushuvi on väike. Kohtu hinnangul peab riik selliste tülide korral otsustavalt sekkuma ning karistama süüteo toimepannud poolt, kuna vastasel juhul võib isikul tekkida karistamatuse tunne, mis omakorda võib kaasa tuua oluliselt intensiivsemad konfliktid naabrite vahel. Oma õiguste teostamiseks tuleb valida seaduskuulekas tee. Vastupidine käitumine toob kaasa omakohtu ning selle lubamine kujutaks ohtu avalikule julgeolekule. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 218

lg 1 sätestatud koosseisu täitmisel karistatakse menetlusalus isikut rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille 7 suuruseks on neli eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku M.F-i tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes ei esinenud.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et M.F-ile kohtuvälise menetleja poolt

§ 218

lg 1 järgi määratud rahatrahv, mis jääb väärteo eest mõistetava karistusraami alammäära lähedale, on vastavuses isiku süüga ja võtnud arvesse, et tekitatud varaline kahju ei ole suur. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv on piisav motiveerima M.F-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas menetluskulud puuduvad. Ingeri Tamm Kohtunik 8