M.K on täitnud LS § 7417 lg 1 alt 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LE §-st 4, on kõik liiklejad kohustatud täitma liikluseeskirja nõudeid, sh LE § 129 tulenevat nõuet hoida ohutut pikivahet. Antud hoolsuskohustusest hoolimata, ei pööranud M.K ohutu pikivahe nõudele tähelepanu kuigi ta oleks pidanud seda tegema. Kui ta oleks järginud liikluseeskirjast tulenevaid liiklusreegleid, siis poleks kokkupõrget VW Golfiga toimunud. Seega pani M.K käesoleva väärteo toime hooletusest
Menetlusaluse isiku M.K teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid
mõttes ning süüd välistavaid asjaolusid
2. M.K väärtegu LS § 74 31 lg 1 järgi Liiklusõnnetusest mitteteatamise objektiivse koosseisu täitmine eeldab LS § 7431 lg 1 kohaselt, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht rikub liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuet, kui sellest teatamine oli kohustuslik. LE § 227 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui liiklusõnnetuses ei ole inimesed viga saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad on juhtumi põhjus hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ja on oma arvamuse kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud ning on nimetanud kahju tekitamises eest vastutava isiku. Kui isikud kokkuleppele ei jõua või kui kahju tekitaja ei ole teada, siis tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ning sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu või eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. M.K ütluste kohaselt jõudsid nad liiklusõnnetuse järgselt teise juhiga liiklusõnnetuse osas kokkuleppele, kuna autodel vigastused puudusid ning tegemist oli juhtumiga liikluses. Kohus M.K sellise seiskohaga ei nõustu. Eelpool analüüsitud tõenditega on ümber lükanud M.K väited, et autodel varalist kahju ei tekkinud ning autod liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada ei saanud. Tunnistaja S.L. ütluste kohaselt ei olnud esialgse autode asetuse järgi võimalik tuvastada, kas autodel on tekkinud vigastusi, sama kinnitas ka M.K , kes leidis, et kuna autodel vigastused puudusid, siis võis ta sündmuskohalt lahkuda. Samas kinnitas M.K kohtus, et liiklusõnnetuses osalenud autod oli kokkupuutes, seega oleks kohtu hinnangul M.K pidanud kokkupõrke järel täpsemalt hindama autode seisukorda ning vajadusel need kirjalikult fikseerima, mitte koheselt sündmuskohalt lahkuma. Kohtu hinnangul on tegemist üldtuntud asjaoluga KrMS § 60 lg 3 mõttes, et isegi väikese kiiruse korral võivad autod saada kokkupõrkes kahjustada ning need kahjustused võivad olla sellised, mida esmase kiire vaatlusega ei ole võimalik tuvastada, seda enam, et M.K ei püüdnudki seda korrektselt teha. 5 VW Golfi roolis olnud S.L. ütluste kohaselt hakkas peale liiklusõnnetuse toimumist Iveco juht tema peale karjuma ning nõudis, et ta sõidaks Iveco eest ära ning võimaldaks M.K sündmuskohalt lahkuda. Alludes Iveco juhi M.K survele, sõitis S.L. kõrval asuvasse parklasse ja M.K sõitis seejärel minema. Parklas olles veendus S.L. , et tema juhitud VW Golf oli liiklusõnnetuses viga saanud ning teatas liiklusõnnetuse toimumisest politseisse. Viimast kinnitab ka Lõuna Prefektuuri õiend (tl 37). S.L. ütlused kattuvad ka VW Golfis kaasreisijana olnud M.O. ütlustega, mille kohaselt oli Iveco rooli olnud juhi kehakeel äärmiselt agressiivne ning autost väljudes kuulis ta, kuidas Iveco juht nõudis, et S.L. sõidaks Iveco eest ära, et Iveco juht saaks lahkuda, mida S.L. ka tegi. Seega on tõendamist leidnud, et Iveco roolis olnud M.K lahkus sündmuskohalt ning ei teatanud liiklusõnnetusest politseile. Kuna S.L. juhitud sõidukil olid vigastused, oleksid liiklusõnnetuses osalenud juhid M.K ja S.L. pidanud vormistama kirjaliku arvamuse, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku. M.K tegi selle oma sündmuskohalt lahkumisega võimatuks, mistõttu ta rikkus ta LE § 227 nõudeid ning pani sellega toime LS 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Just M.K agressiivse käitumise ja sündmuskohalt lahkumise tõttu puudus S.L. võimalus kohapeal autode vigastusi täpsemalt fikseerida ning jõuda kirjaliku kokkuleppeni kahju põhjustaja osas. 31 M.K on täitnud LS § 74 lg 1 alt 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest. Kohus leiab, et M.K pani väärteo toime kergemeelsusest.
lg 2 mõttes Osaledes liiklusõnnetuses, peavad osapooled välja selgitama võimalikud kahjud ja jõudma kokkuleppele isikus, kes vastutab liiklusõnnetuse toimepanemise eest. Sõiduki juhina pidi M.K olema teadlik, et liiklusõnnetuse korral tuleb see kirjalikult vormistada ning kokkuleppele mittejõudmise korral teatada liiklusõnnetusest politseile. Jättes välja selgitamata, kas teisel kokkupõrkes osalenud sõidukil on vigastusi, pidi ta pidama võimalikuks, et sellises olukorras sündmuskohalt lahkudes võib esineda olukord, mis oleks tulnud lahendada vastavalt LE §-le 227 nõuetele. Kohusetundetuse tõttu ei jäänud M.K seda sündmuskohale tegema, tema ütluste kohaselt juhtub selliseid asju liikluses päris tihti ning ta ei pidanud vajalikuks hoida hommikul liiklust kinni, kirjutada kellegagi kohapeal kirju ega liiklusõnnetust fikseerida. Seega pidas M.K oma lahkumisega võimalikuks, et ta realiseerib väärteo koosseisu, kuid lootis seda vältida. Kohus ei tuvastanud M.K süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 74 17 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 7431 lg näeb liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavat mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse
6
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku M.K tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
M.K on alates 2002. a karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest kokku 28 korda (tl 21-27). Valdavalt on tegemist liiklusalaste väärtegudega, milles omakorda domineerivaks on lubatud sõidukiiruse ületamised. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest või armuandmisotsuse jõustumisest. Kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest (Karistusregistri seadus § 26 lg 1 p 1,3 ja lg 5). Kuna M.K on enne, kui eelneva karistuse kandmisest on möödunud üks aasta, pannud alati toime uue süüteo, on karistusandmete kustumise tähtaeg katkenud ja kõik eelviidatud väärteokaristused on kustumata. 17 Kohus on seisukohal, et M.K-le kohtuvälise menetleja poolt LS § 74 lg 1 ning LS § 7431 lg 1 järgi määratud rahatrahvid, mis jäävad antud väärtegude eest mõistetavate karistusraamide alumisse kuuendikku, on vastavuses isiku süüga. Liiklusnõuete rikkumise tagajärjel ei saanud viga inimesed vaid üksnes sõiduk VW Golf ja sedagi vähesel määral. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud kergemaliigilised alammäära lähedased karistused on piisavad, et mõjutada M.K hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest ning määratud karistused arvestavad õiguskorra kaitsmise huvisid. M.K on küll eelnevalt korduvalt liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest väärteokorras karistatud, kuid selleliigilised liiklusalased väärteod pani M.K toime esmakordselt. Ingeri Tamm Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.