← Eesti

4-11-123/33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mail
  2. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-11-123 Kohtunik Peet Teidearu Väärteoasi Menetlusalune isik M.E kaebus Lõuna Prefektuuri
  3. jaanuari
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2602,10,007085 M.E (isikukood: XXX, elukoht: XXX, telefoni nr: XXX, e-post: XXX) Kaitsja Adv. Indrek Sirk Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur Esindaja Hillar Leet Juhindudes V™S § 132 lg.1, § 133, § 134, § 135 , § 156, kohus Otsustas Jätta rahuldamata M.E kaebus Lõuna Prefektuuri
  5. jaanuari
  6. a otsusele väärteoasjas nr 2602,10,
  7. Teha kaevatavas otsuses täpsustus ning parandada matemaatiline arvutusviga, milles Lõuna Prefektuur on kohaldatud karistuse 50 trahviühikut arvestanud rahatrahvi suuruseks 200 € ning lugeda M.E-le määratud karistuse trahvisummaks 191(ükssada üheksakümend üks) € ja 74 senti. V™S § 38 lg. 1 ja KrMS § 180 lg. 1 alusel panna kõik menetluskulud M.E-le. Välja mõista M.E-lt riigituludesse menetluses tehtud ekspertiisikulu 457 (nelisada viiskümmend seitse) eurot, postikulu 23(kakskümmend kolm) eurot ja 49 senti. M.E poolt tehtud menetluskulud jätta tema kanda. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada M.E-le menetluskulude tasumine ning M.E tasuda menetluskulud riiginõudena nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  8. 1 Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme

(7)päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe, tõendades seda oma allkirjaga kohtuotsuse resolutiivosal. Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui käesoleva kohtuotsuse resolutiivosale on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 15 päeva möödumisel pärast esimese kassatsiooniteate kohtukantseleisse saabumist. Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse põhjendid Lõuna Prefektuuri
  1. jaanuari
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2602,10,007085 (tl 9) 17 karistati M.E kuni
  3. juunini
  4. a kehtinud liiklusseaduse (LS) § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt juhtis M.E
  5. oktoobril
  6. a kell 18.42 Tartu linnas Riia tänaval mootorsõidukit Neoplan N113 registreerimisnumbriga XXX, mille juures ei veendunud ta manöövri sooritamisel selle ohutuses, mistõttu sõitis reastumisel naabersõiduritta külge kõrval liikunud sõiduautole Mitsubishi FTO registreerimisnumbriga XXX. Sellega rikkus M.E kuni 30.juunini
  7. a kehtinud liikluseeskirja (LE) § 91 nõudeid ning tekitas varalise kahju V.S. sõiduautole Mitsubishi tekitatud vigastuste näol. Kuigi menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt ei tunnista ta oma süüd ja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto juht, kes sõitis teepeenral, jättis kohtuväline menetleja selle liiklusõnnetuse toimiku, tehiolude ja esitatud vastulause, põhjal arvestamata, kuna teepeenral puudusid sõiduauto jäljed ja seega ei ole tõendatud sõiduauto sõitmine teepeenral. Väärteo toimepanemine on otsuse kohaselt tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku ütlustega. M.E karistati rikkumise eest 50 trahviühiku suuruse rahatrahviga , s.o 200 € M.E vaidlustas otsuse Tartu Maakohtus. Ta taotles kaebuses otsuse tühistamist väärteoasjas nr 2602,10,007085 ja väärteoasja lõpetamist VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse kohaselt reastas menetlusalune isik väärteosündmuse toimumise ajal enda poolt juhitud bussi ringristmikule liikudes esimesse sõiduritta, kui temale lähenes teepeenart mööda teine sõiduauto, kes hakkas vahetult enne ristmikuni jõudmist samuti tema sõiduritta tulema, mistõttu toimus nende juhitud sõidukite vahel kokkupõrge. Menetlusalune isik on seisukohal, et tegelikult rikkus liikluseeskirja nõudeid teepeenral sõitnud sõiduautojuht ning põhjustas sellega ka liiklusõnnetuse. Kuigi kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulause jätnud arvestamata ja põhjendanud seda asjaoluga, et teepeenral puudusid sõiduauto jäljed ja seega pole tõendatud sõiduauto sõitmine teepeenral, siis ei nõustu menetlusalune isik toodud põhjendusega Kaebuse arutamisele M.E maakohtusse kohale ei tulnud ning maakohus jättis kaebuse 18.10.2011 määrusega läbivaatamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas oma 28.11.2011 määrusega Tartu Maakohtu määruse ning saatis kaebuse maakohtule uueks arutamiseks. 2 Tartu Maakohus arutas
  8. jaanuaril 2012 M.E kaebust Lõuna Prefektuuri 05.01.2011.a otsusele väärteoasjas nr 2602,10,
  9. Menetlusalune isik M.E ja tema esindaja Indrek Sirk jäid kohtuistungil kaebuse juurde. Kohus kuulas ära kohtuistungil menetlusaluse isku M.E, tunnistajad J.R., A.S., V.S. , vaatles menetluses tehtud fototabelid sündmuskohast, avaldas väärteoprotokolli, vaatlusprotokolli, vaatlusprotokoli lisana liiklusõnnetuse skeemi. Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefekturi esindaja Hillar Leet taotles 31.01.2012 kohtuistungil asjas liiklustehnilise ekspertiisi teostamist (tl. 63), et tuvastada missuguses olukorras toimus sõidukite kokkupõrge – kas buss oli suundumas paremale või Mitsubishi oli suundumas vasakule ning milline oli sõidukite kokkupõrke mehhanism. Menetlusaluse isiku kaitsja Indrek Sirk väitis sellel kohtuistungil, et asjas on piisavalt kogutud tõendeid. Ta väitis, et põhimõtteliselt ei ole tema ekspertiisi korraldamise vastu. Kaitsja oli seisukohal, et kui kohus taotluse rahuldab, siis ta soovib esitada eksperdile kirjalikult küsimusi. Kohus lükkas kaebuse arutamise edasi, rahuldades poolte eksperttiisitaotluse. Kohus määras 22.02.2012 määrusega liiklustehnilise ekspertiisi ning formuleeris küsimused eksperdile. Ekspertiisiakt nr. 12E-LL0017 04.05.2012 saabus maakohtusse 08.05.
  10. Kohus arutas M.E kaebust jätkuvalt 25.05.
  11. Kohtuistungil esitas Indreks Sirk kohtule taotluse kutsuda ekspert kohtusse ning esitada temale ekspertiisi pinnalt küsimusi. Kohus on seisukohal, et esitatud küsimustele saab ekspert vastata kirjalikult, mis aga tähendab uue ekspertiisi määramist. Kohtu küsimusele, miks kaitsja neid küsimusi eksperdile algselt ei ole esitanud, vastas kaitsja, et lootis sellele, et ekspert ekspertiisi tegemisel pöörab tähelepanu sellele, et sõidurada, kus sõidukite kokkupõrge toimus, ei kulge otsesuunas vaid pöörab paremale. Lõuna Prefektuuri esindaja Hillar Leet ei pidanud vajalikuks taotlust rahuldada ning nentis, et sündmuskohal toimus mõõtmine taadeldud mõõterattaga ning esitas kohtule mõõteratta taatlustunnistuse, mille olemasolu oli Indrek Sirk seadnud kahtluse alla. Samuti ei pidanud Hillar Leet võimalikuks politseitöötajat Kuuno Kiudorfi istungile kutsuda ning selgitas mõõterattaga mõõtmise põhimõtteid. Hillar Leet ei pidanud vajalikuks rahuldada Indrek Sirk`i taotlust sõiduki rehvi asitõendi vaatlusprotokolli esitamist, kuna asja materjalidest ja ekspertiisaktist nähtuvalt ei ole tegemist määrava tõendiga. Kohus jättis Indrek Sirk`i taotlused rahuldamata, sest avalikus väärteomenetluses kogutud tõendid on piisavad M.E kaebuse kohta otsuse langetamiseks. Menetluslikult omab asjas tähtsust ka see, et väärteosündmus on aset leidnud 28.10.2010 ning KarS § 81 lg. 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Seega aegub käsitletav väärtegu 28.10.
  12. Maakohus kui menetleja on siiski kohustatud tagama ka selle, et menetlus ei aeguks. Ebaolulised menetluslikud riived selle puhul on lubatud. Riigikohtu 15.04.2011 lahend kohtuasjas3-1-1-14-11 Kohus kui käesoleva asja menetleja ei saa lubada käesoleva väärteoasja aegumist. Kaitsja poolt esitatud taotlused ja nendele saadavad vastused ei mõjuta käesolevas asjas kogutud tõendite käsitlust, nende tõendite usaldusväärsust. Kohus kui väärteoasja menetleja on seisukohal, et asjas kogutud tõendid kogumis võimaldavad teha otsustuse käesolevas väärteomenetluses. Kaitsja poolt kohtuistungi edasilükkamise soov oleks viinud käesoleva väärteoasja aegumisele, sest arvestades menetlust Riigikohtus võib eeldada, et Riigikohtu lahend käesoleva asja maakohtu lahendile ei oleks veel 28.10.2012 jõustunud. Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri kirjalikust seisukohast (tl 6) nähtub, et kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse rahuldamisega ja leiab, et menetlusaluse isiku rikkumine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja tunnistaja V.S. ütlustega, mille kohaselt liikus tema esimesel sõidurajal, samas kui buss hakkas tema kõrvalt vasakult sõidurajalt samuti 3 paremale reastuma ja toimus kokkupõrge. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku vastulauses toodud asjaolud V.S. teepeenart mööda liikumisest ei ole tõendamist leidnud, kuna ilmastikuolusid arvestades pidanuks sellisel juhul sõiduki sõidujäljed teepeenra pinnasel nähtavad olema, aga sündmuskoha vaatluse käigus neid ei tuvastatud, mille kohta on tehtud märge ka liiklusõnnetuse skeemile (sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa). Samuti jääb kohtuvälisele menetlejale selgusetuks, miks pidanud V.S üldse teepeenral sõitma. Kohtuistungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus seisukohas väljendatu juurde. Asjas kogutud usaldusväärse tõendina käsitleb kohus liiklusõnnetuse vaatlusprotokolli ning selle juures olevat liiklusõnnetuse skeemi ning fototabeleid tl 74-
  13. Lõuna Prefektuuri
  14. oktoobri 2010.a. sündmuskoha vaatlusprotokollide ja liiklusõnnetuse skeemi (tl 12, 72) kohaselt on vaatlust teostatud kella 18.42 ja 19.15 vahel Tartus Riia tänava ja Ringtee tänava reguleerimata, kuid liiklusmärkidega varustatud ringristmiku juures sirgel teel, mis on kaetud asfaltkattega ja kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Vaatluse ajal on sõidutee olnud sõidukorras, kuid märg. Teepeenral sõidujälgi näha ei ole. Elva suunast Tartu kesklinna suunas vaadatuna on esimese sõiduraja laiuseks 5,2 meetrit ja teise sõiduraja laiuseks 4,3 meetrit. Esimesel sõidurajal on näha seismas bussi Neoplan XXX esiosaga kesklinna suunas, kusjuures sõiduki parempoolne esinurk on teeäärest 1,5 meetri ja taganurk 1,7 meetri kaugusel. Bussist edasi 3 meetri kaugusel on näha seismas sõidukit Mitsubishi XXX esiosaga kesklinna suunas, kusjuures sõiduki parempoolne esinurk on 0,6 meetri ja taganurk 0,2 meetri kaugusel teeäärest. Mitsubishist ristmiku ääreni on 18,3 meetrit. Bussil Neoplan on parempoolsel esistange nurgal nühkejäljed ja sõiduautol Mitsubishi on vigastatud vasakpoolne tagatiib ja tagastange. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud ka fototabelid sündmuskohast (tl 73-83). Kohtule esitatud mõõtevahendi taatlustunnistus TTRL-09/00087 mõõterattale (tl.11) kinnitab, et sündmuskohal teostatud mõõtmised on usaldusväärsed; usaldusväärne on sündmuskoha vaatlusprotokoll ja ka liiklusõnnetuse skeem. Seega väärteoasjas sündmuskoha fikseering ja asjaolud on usaldusväärselt ning õigesti vormistatud. Fototabelid tl 74-82 väärteoasjas vaatlusprotokolli lisana on usaldusväärsed. Ekspertiisiaktis nr 12E-LL0017 (tl 19-20) väljendatud eksperdiarvamusest nähtuvalt sõiduauto Mitsubishi FTO ja Neoplan N113 paiknemist kokkupõrke hetkel sõidutee suhtes ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid saab öelda, et kokkupõrge toimus enne sõidukite lõplikku peatumist. Kokkupõrke ajal paiknesid sõidukid teineteise suhtes nurga all nii, et autobussi parempoolne esinurk oli lähenemas sõiduauto vasakpoolsele küljele. Kontakt sõidukite vahel sai toimuda olukorras, kus sõiduauto liikus otsesuunaliselt ja autobuss suundus paremale ning sõiduautol esinevad vigastused ei saanuks tekkida olukorras, kus autobuss liikus esimesel sõidurajal otsesuunas ja sõiduauto möödunuks autobussist paremalt ehk teepeenra kaudu. Eksperdi arvamusest nähtuvalt võib väärteotoimikus leheküljel 79 asuval fotol kujutatud teepeenral asuva rehvijälje ja leheküljel 85 asuval fotol kujutatud sõiduauto rehvi pildi võrdluse põhjal pigem välistada, et rehvijälg on teepeenrale tekitatud fotol kujutatud rehvi poolt. Toimiku lk 85 oleval fotol olev rehvijälg ei ole kohtu arvates küll sõiduauto rehvijälg ning selle jälje on jätnud kas väikeveoki rehv või sõiduauto haagise rehv. Rehvimuster viitab vaid rehvi pikisoontele. Sündmuskoha esialgsel vaatlusel ei tuvastatud samuti teepeenral sõiduauto rehvijälge. Kaitsja on liigselt omistanud tähelepanu teepeenral olevale rehvijäljele ning sellega püüdnud tõendite hindamist kallutada. Kaitsja Indrek Sirk`i väide selles, et sündmuskohal esimese sõidurajast teepeenralkruusapinnasel ei ole algselt tuvastatud sõiduki rehvimustri jälgi ja nende kuuluvust, mistõttu ei ole menetlustoiminguid teostatud korrektselt, ei oma tõenduslikust küljest käesolevas väärteoasjas tähtsust. 4 Kohtule usaldusvääne tõend on tunnistaja V.S. ütlused. Kohus hoiatas tunnistajat enne ütluste andmist. Kaitsja väide, et tunnistaja on huvitatud kohtulahendist ei ole asjaomane. Tunnistaja V.S. poolt antud ütlused kinnitavad adekvaatselt sündmuse toimumist. Tunnistaja V.S. ütlusest nähtub (lk 67 pöördel - tl 69 ), et sündmuskohal Riia maanteel suunaga linna poole enne Riia ringristmikule sõitmist sõitis tema parempoolsel rajal; buss oli vaskpoolsel rajal olnud. Ees ootas 3-4 sõidukit linna poole ringristmikule sõitmist. Sellel kohal oli teekattel pidevjoon, kuid buss hakkas tema sõiduki poole paremale sõitma ning sõitis tema sõidukile Mitsubishi vasaku tagumise otsa pihta. V.S. oli äkki märganud, et buss hakkab tema
  15. sõidurajal sõitvale autole küljelt sisse pöörama; ta oli andnud signaali, kuid bussijuht seda ilmselt ei märganud. V.S. oli seisukohal, et bussijuht ei märganud tema sõiduutot, mille kõrgus on 1.39 m. V.S. ütluste järgi oli tema kaassõitja hõiganud, et buss hakkab nende auto poole tulema. V.S. ütluste järgi sõitis tema esimese sõiduraja piires, sõiduraja keskel. Tunnistaja ütlustel lükkas buss tema veidi edasi, ning tugev mütsatus käis vastu auto vasakpoolset tagaosa, ehmatus oli suur. Tema sõiduk Mitsubitshi võis avarii tõttu ka mõnevõrra edasi liikuda, arvestades sõidukite massisid. V.S. ütlustel ta püüdis avarii vältimiseks paremale pöörata, kuid kraavi teelt välja ta ei sõitnud. Tee ääres olid ka siis postid ning ei olnud võimalik sinna sõita. V.S. ütlustel oli avarii tagajärjel tema Mitsubishi vasak tagumisne poritiib tugevasti vigastatud. Tunnistajale V.S. oli sündmuskohal olnud kohe selge, et bussijuht on avariis süüdlane. V.S. ütluse versioon sellest, et tema sõitis oma autoga muru pealt esimesele sõidurajale ning seepäarst avarii toimuski, ei vasta tegelikkusele. V.S. ei tunnistanud teepeenral oleval kruusakattel olevat rehvi turvise jälge tema sõiduki poolt jäätud jäljeks ning oli seisukohal et tegemist on veoki rehvijäljega. Tunnistajad J.R. ja A.S. poolt kohtus antud ütlustes on küll rääkinud bussi ümberreastumisest, kuid nende ütlustest saab teha järelduse, et nemad liiklussituatsiooni ei jälginud ning sõidukit Mitsubishi enne avariid ei märganud, sest nende kui reisijate, kes istusid bussijuhi taga istmereas, vaateväli seda ei võimaldanud. Tunnistaja J.R. ütlustel pidi Mitsubishi tagantpoolt lähenema, sest tunnistaja nägi bussist vaid otse ette. Tunnistaja J.R. ütlustel „toimus bussi ümberreastumine enne Riia ringile jõudmist. Paremat kätt on Stokkeri kauplus. Kokkupõrge toimus ehk mõnikümend meetrit enne Riia ringi või juba sinna ringile sõites“(tl. 67). Tunnistaja J.R. sellistest ütlusest saab teha järelduse, et kokkupõrge toimus enne Riia tn ringristmikku, mitte aga Lõunakeskuse poolt tuleva tee kohal, nagu kaitsja Indrek Sirk on püüdnud tõlgendada. Kaitsja suunaval küsimusele „Kas ümberreastumise manööver oli juba täielikult lõppenud ja buss liikus mööda oma sõidurada kokkupõrke ajal?“ vastas tunnistaja J.R. : “Võin seda kinnitada küll.“ Kohus ei saa käsitleda selliselt antud tunnistaja ütlust „Võin seda kinnitada küll“ kaitsja küsimusele usaldusväärsena ning seda otsuse tegemisel arvesse võtta ei saa. Nähtub, et tunnistaja poolt antud kirjeldus liiklusituatsioonile oli teistsugune kui vastus kaitsja suunavale küsimusele. Tunnistaja J.R. kinnitas et tema, kes istus bussijuhi taga vasakul pool bussis, ei saanud näha sõiduauto Mitsubishi sõidutrajektoori. Tunnistaja kinnitas, et sõiduauto pidi lähenema tagant, sest pärast oli see autobussi esiaknast temale nähtav. Tunnistaja ütlustel tema ei tajunud ka sõiduauto helisignaali. Nähtub, et tunnistaja ütlus on usaldusväärne osas, mis tunnistaja oma mõttega on väljendanud, kuid ebausaldusväärne osas, mil vastab kaitsja suunavale küsimusele. Sellises olukorras ei saa kohus arvestada tunnistaja J.R. ütlustega, mis ta on andnud kaitsjale vastates. 5 Tunnistaja A.S. ütlusel tema kogu aeg liiklust ei jälginud, tema istus bussijuhi selja taga. Tunnistaja ütlustel ei osanud ta kinnitada, kus buss reastus, kas enne Lõunakeskuse väljasõitu või pärast Lõunakeskuse väljasõitu. Tunnistaja ütlus tl. 66 kinitab, et …“enne ringteed keerasime paremassse…“(sõidurajale). Tunnistaja oli sõiduatot näinud vaid siis kui avarii oli juba toimunud. Tunnistaja A.S. ütlustest saab järeldada samuti, et bussi ümbereastumine toimus Riia tn. ringristmiku läheduses, enne Riia ringile jõudmist. Kaitsja suunavale küsimusele, et kas kokkupõrke toimumise ajaks oli ümberreastumine juba lõppenud ja buss oli parempoolsel rajal, vastas tunnistaja , et temale tundub, et nii oli. Samas kinitas tunnistaja A.S. et tema kogu aeg liiklust ei jälginud. See tunnistaja poolt antud info ei ole usaldusväärne, sest kaitsja sellisele suunavale küsimusele on inimesel raske teistsugust vastust anda. Seega kinnitavad tunnistajate A.S. ja J.R. ütlused, et bussi ümberreastumine toimus enne Riia ringile jõudmist, mitte varem, st. Lõunaksekusest väljasõidu kohal. Seega kaitsja versioon selles, et bussi ümberreastumine oli toimunud Riia tänaval sõidusuunaga Riia tn. ringristmikule ning Lõunakeskuse juurest väljuva tee juures, ei ole millegagi tõendatud. Kaitsja poolt välja toodud asjaolu, et Riia tn. ringristmikule sõitu tulekski käsitleda mitte otsesuunas sõiduna vaid pöördega paremale, ei ole küll asjaomane väide. Kui see nii oleks nagu kaitsja väidab, peaks olema selle teelõigu ette paigaldatud ka vastav liiklusmärk. Kohtunik sõidab seda teelõiku tihti ning võib omast kogemusest kinnitada, et see teelõik ei ole sellise suunamuutusega, et vajaks vastavat liiklusmärki ning sunniks sõidukijuhte teisiti sõitma kui otsesuunas. Selle teelõigu asendit võib ka üldtuntud asjaoluks pidada ning see ei saa mõjutada tõendite hindamist. Oluline tõend asjas on ekspertiisiakt, mis kinnitab, et M.E juhitud buss suundudes paremale, põhjustas sõidukite kokkupõrke. Seda on ekpertiisiakti uurimuslikus osas usaldusväärselt käsitletud. Ka sündmuskohal teostatud mõõtmistoimigud on teostatud taadeldud mõõterattaga ning puudub alus kahelda teostatud mõõtmiste usaldusväärsuses. Ühtlasi tähendab see ka seda et ekspertiisiks esitatud algandmed on õiged. Ekspertiisiaktis nr 12E-LL0017 (tl 19-20) väljendatud eksperdiarvamusest nähtuvalt sõiduauto Mitsubishi FTO ja Neoplan N113 paiknemist kokkupõrke hetkel sõidutee suhtes ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid saab öelda, et kokkupõrge toimus enne sõidukite lõplikku peatumist. Kokkupõrke ajal paiknesid sõidukid teineteise suhtes nurga all nii, et autobussi parempoolne esinurk oli lähenemas sõiduauto vasakpoolsele küljele. Kontakt sõidukite vahel sai toimuda olukorras, kus sõiduauto liikus otsesuunaliselt ja autobuss suundus paremale ning sõiduautol esinevad vigastused ei saanuks tekkida olukorras, kus autobuss liikus esimesel sõidurajal otsesuunas ja sõiduauto möödunuks autobussist paremalt ehk teepeenra kaudu. Eksperdi arvamusest nähtuvalt võib väärteotoimikus leheküljel 79 asuval fotol kujutatud teepeenral asuva rehvijälje ja leheküljel 85 asuval fotol kujutatud sõiduauto rehvi pildi võrdluse põhjal pigem välistada, et rehvijälg on teepeenrale tekitatud fotol kujutatud rehvi poolt. Kohtumenetluses teostatud liiklustehniline ekpertiis ning eksperdiarvamus kui usaldusväärne tõend ei omista toimikus olevale totole sõidukirehvist ja sündmuskoha läheduses teepervel kruusa peal olnud rehvimustri jäljele tõenduslikku jõudu käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt. Seega kaitsja väide kohtuvälise menetleja poolt esitatud fototabeli kohta sõiduki Mitsubishi rehvi kohta selles, et see see fototabel ei vasta menetluslikult nõuetele, on tõene, kuid kohus seda tõendina asjas otsuses langetamisel arvesse ei võta. 6 Arvestades eeltoodut ja sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotosid, leiab kohus, et tuleb lugeda tõendatuks autobussi ja sõiduauto kukkupõrke toimumine autobussi poolt paremale, s.o tunnistaja V.S. juhitud sõiduauto poolt kasutatavale sõidurajale reastumisel vahetult enne Riia ja Ringtee tänava ringristmikku. Väärteootsuse kohaselt on menetlusalusele isikule väärteo toimepanemisel ette heidetud kuni
  16. juunini
  17. a kehtinud liikluseeskirja § 91 nõuete rikkumist. LE § 91 kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Samasugune nõue tuleneb juhile ka kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 2 p-st
  18. Kuna eelnevalt on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik tegi vahetult enne Riia ja Ringtee tänava ringristmikku ümberreastumise vasakult sõidurajalt paremale, samas kui paremat sõidurada kasutas liiklemiseks tunnistaja V.S. poolt juhitud sõiduauto ning seega põhjustas menetlusalune isik tunnistaja juhitud sõiduautoga kokkupõrke, siis tuleb sellest järeldada, et menetlusalune isik ei olnud veendunud ennem ümberreastumist selle ohutuses. Samuti on tuvastamist leidnud, et kokkupõrke tagajärjel tekitati varaline kahju tunnistaja V.S. poolt juhitud sõiduautole. Kuna ümberreastumist tuleb liiklusseaduse mõttes lugeda manöövriks, siis on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt väärteootsuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil kuni
  19. juunini
  20. a kehtinud LE § 91 nõuete rikkumine ja sellega kuni
  21. juunini
  22. a kehtinud LS § 7417 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste täitmine. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani menetlusalune isik LS § 7417 lg-s 1 sätestatud väärteo toime vähemalt hooletusest. Isik paneb süüteo teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et heita isikule ette hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust ehk jätnud mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks ta oli kohustatud. Tulenevalt LE §-st 4 on kõik liiklejad kohustatud täitma LE nõudeid, s.h LE §-st 91 tulenevat kohustust tagada oma manöövrite korral teiste liiklejate ohutus. Kuna M.E asus väärteosündmuste toimumise ajal vasakust sõidurajast paremale reastuma ega veendunud manöövri ohutuses, siis tuleb sellest järeldada tema poolt vastava hoolsuskohustuse rikkumist. Kui menetlusalune isik oleks hoolsuskohustust täitnud ja oleks veendunud ennem ümberreastumise manöövri sooritamist selle ohutuses, märganud kõrvalrajal olevat tunnistaja V.S. sõidukit ja jätnud seega oma manöövri sooritamata, siis ei oleks toimunud ka liiklusõnnetust. Kohus ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. Esitatud kaebuses on menetlusalune isik leidnud, et kohtuväline menetleja on väärteotoimiku koostamisse suhtunud pealiskaudselt, üle on jäetud kuulamata kaks tunnistajat, põhjendamata on jäetud menetlusaluse isiku vastulausega mittearvestamine ning ei ole selgitatud, millistele konkreetsetele tõenditele või faktidele tuginedes on otsus kujunenud, mistõttu on rikutud menetlusaluse isiku õigusi. Samuti on menetlusaluse isiku kaitsja viidanud kohtuistungil menetlusaluse isiku kaitseõiguse ja väärteomenetlusõiguse olulistele rikkumistele seoses kohtuvälises menetluses tunnistajate ülekuulamata jätmisega ja kohtumenetluses ühe tunnistaja ja eksperdi ülekuulamata jätmisega. 7 Kohus ei leia, et kohtuvälises menetluses kahe tunnistaja ülekuulamata jätmine oleks iseenesest selliseks asjaoluks, mida saaks käsitleda väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena ning mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise, kuna nimetatud tunnistajad on üle kuulatud kohtus käesoleva kaebemenetluse käigus ning menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on olnud ka võimalus neile vastuväiteid tuua. Samuti ei muuda asja see, et nimetatud tõendeid uuritakse kohtus alles esmakordselt ja seega Riigikohtus kaebemenetluses neid enam kontrollida ei saa. Samuti ei kujuta endast olulist rikkumist kaitsja poolt taotletud ja kohtu poolt rahuldamata jäetud uue tunnistaja ülekuulamata jätmine ning eksperdi kohtusse kutsumata jätmine, kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tegemist menetluse seisukohalt oluliste tõendiallikatega ning on ilmne, et kaitsja nimetatud taotlus on tehtud vaid menetluse pikendamise ja seega väärteoasja aegumise soovist. Samuti ei pea kohus põhjendatuks menetlusaluse isiku väiteid sellest, et kohtuväline menetleja on jätnud tema vastulause arvestamata jätmise põhjendamata ega ole selgitanud, millistele konkreetsetele tõenditele või faktidele tuginedes on otsus kujunenud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses on piisavalt täpselt märgitud, millistele tõenditele on kohtuväline menetleja otsuse tegemisel tuginenud ning miks on seejuures menetlusaluse isiku vastulausega jäetud arvestamata. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et käesoleval juhuks esineks mingisuguseid muid asjaolusid, mis kujutaksid endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ning annaksid aluse väärteomenetluse lõpetamisele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Sama sätestab ka käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse § 223 lg
  23. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. 17 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt M.E-le LS § 74 lg 1 järgi määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse määramisel olulisi 17 asjaolusid. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada M.E LS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Kohus leiab, et sellise karistusliigi valimine on põhjendatud. Karistusliigi raames konkreetse karistuse määramisel on kohtuväline menetleja leidnud, et on põhjendatud karistada M.E sanktsiooni esimese kolmandiku keskele jääva karistusmääraga, s.o 50 trahviühikuga ning ka kohus leiab, et selline karistusmäär on põhjendatud. Samas aga peab kohus vajalikuks teha Lõuna Prefektuuri otsusesse paranduse seoses rahatrahvi summa arvestamisega. Nimelt vastab otsuse kohaselt 50 trahviühiku suurune rahatrahv 200 eurole. Seega on rahatrahvi baassummaks võetud otsuse tegemise ajal kehtinud KarS § 47 lg-st 1 lähtuvalt 4 eurot. Samas aga on M.E rikkumine toime pandud
  24. oktoobril
  25. a, mil rahatrahvi baassumma oli kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt 60 eesti krooni, mistõttu tuleb nimetatud summa võtta aluseks ka rahatrahvi suuruse määratlemisele. Seega vastab 50 trahviühikule rahatrahv 191,74 eurot, mille võrra tuleb Lõuna Prefektuuri
  26. jaanuari
  27. a otsust parandada. Menetluskulud kohtumenetluses VtMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 8 KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 10 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ja menetlejal seoses kriminaalasja menetlemisega tekkinud muud kulud, mida ei loeta KrMS kohaselt eri- või lisakuludeks. Käesolevas väärteoasjas on seoses liiklustehnilise ekspertiisi teostamisega tekkinud ekspertiisikulu summas 457 eurot ja seoses kohtuistungi kutsete kättetoimetamisega postikulu summas 23,49 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb menetlusaluselt isikult riigieelarvesse välja mõista. Menetlusaluse isiku kaitsja on esitanud kohtule õigusabikulude arved, millelt nähtub menetlusalusel isikul valitud kaitsjaga seoses 637,20 euro suuruste õigusabikulude tekkimine. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta sisuliselt rahuldamata, siis on põhjendatud jätta menetlusalusel isikul tekkinud õigusabikulutused tema enda kanda. Kohus leiab, et arvestades menetlusaluselt isikult väljamõistetavate menetluskulude kogusummat, on alust arvata, et nende korraga tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata menetlusalusele isikule menetluskulude tasumine osade kaupa. Kohtunik: 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.