ja § 329 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 840 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 18 kuud. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrati M.S-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 24.novembril 2010.a. Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-11422 tunnistati M.S süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust M.S-ile Tartu Maakohtu 16.novembri 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust, mille algust arvati KarS § 68 lg 1 alusel 11.maist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 16.märtsil 2012.a. Tartu Maakohtu 09.märtsi 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-1884 tunnistati M.S süüdi KarS § 307 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 10.septembril 2012.a. Tartu Maakohtu 24.septembri 2012.a määrusega kriminaalasjas nr. 1-12-1884 suurendati M.S-ile Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-11422 mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu 09.märtsi 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-12-1884 mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat 4 kuud vangistust, millest arvati maha Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.a otsusega osaliselt ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 17 päeva vangistust alates 24.septembrist 2012.a. Kohtumäärus jõustus 10.oktoobril 2012.a. Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013.a määrusega kriminaalasjas nr. 1-09-10575 asendati M.S-ile Tartu Maakohtu 20.oktoobri 2009.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-09-10575 KarS § 424 järgi mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 90 päeva pikkuse vangistusega. Mõistetud karistus loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks M.S-ile Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.a otsusega ja Tartu Maakohtu 09.märtsi 2012.a otsusega mõistetud ning Tartu Maakohtu 24.septembri 2012.a määrusega liidetud karistusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 11.mai 2011.a. Kohtumäärus jõustus 16.märtsil 2013.a. Tartu Maakohtu 13.märtsi 2013.a määrusega kriminaalasjas nr. 1-12-1884 jäeti M.S temale Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.a otsusega ja Tartu Maakohtu 09.märtsi 2012.a otsusega mõistetud ning Tartu Maakohtu 24.septembri 2012.a määrusega liidetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 26.aprillil 2013.a. M.S-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 11.septembril 2013.a. 03.mail 2013.a saabusid Tartu Maakohtusse materjalid M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise arutamiseks. Materjalidest nähtub, et M.S kannab käesoleval ajal liitkaristust, mis on moodustatud temale Tartu Maakohtu 13.aprilli 2010.
ja § 329 järgi mõistetud karistusest, Tartu Maakohtu 16.novembri 2010.
järgi mõistetud karistusest, Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistusest, Tartu Maakohtu 09.märtsi 2012.
lg 1 järgi mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu 20.oktoobri 2009.
Kuivõrd kõigi otsuste puhul on tegemist teise astme kuritegudega, siis tuleb M.S-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvestamisel lähtuda KarS § 76 lg 1 sätestatust. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole temale mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. VangS § 76 lg 3 kohaselt, kui kohus jätab süüdimõistetu KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastamata, edastab vanglateenistus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid kohtule uuesti ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on M.S-ile moodustatud liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel ning tema karistusaja algust tuleb hakata lugema Tartu Maakohtu 29.veebruari 2012.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-11422 määratletud karistusaja algusest, s.o 11.maist 2011.a. Tartu Maakohtu 24.septembri 2012.a määruse järgi kriminaalasjas nr. 1-12-1884 avanes M.S-ile KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus 11.juulil 2012.a. Tartu Maakohtu 13.märtsi 2013.a määrusega jäeti M.S aga KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastamata ning vastav määrus jõustus 26.aprillil 2013.a. Kuna määruses ei ole sätestatud tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamiseks vanglale mingisugust tähtaega, siis tuleb lähtuda seaduses sätestatud üheaastasest tähtajast. Seega avaneks M.S-ile uus tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus KarS § 76 lg 1 p 2 alusel VangS § 76 lg 3 tulenevalt alles 2014.a aprillikuus, mil ta on eelduslikult aga karistuse kandmiselt juba tähtaegselt vabanenud ja seega uut ennetähtaegse vabastamise võimalus ei saa. Kuigi 04.märtsil 2013.a on M.S-i suhtes tehtud veel üks kohtulahend, millega on talle moodustatud uus liitkaristus, siis tuleb arvestada sellega, et liitkaristus on moodustatud KarS § 65 lg 1 alusel viisil, millega on uus karistus loetud kaetuks Tartu Maakohtu 24.septembri 2012.a määrusega moodustatud liitkaristusega. Seega ei ole M.S-i karistusaja pikkus, selle alguskuupäev ega ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtajad Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013.a määrusega muutunud. Seetõttu leiab kohus, et M.S-i tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemise tähtaegade puhul tuleb siiski järgida VangS § 76 lg 3 tulenevat nõuet, mille kohaselt ei saa tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 1 p 2 alusel arutada enne, kui on möödunud üks aasta eelmise tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest (v.a kui kohus on sätestanud teistsuguse tähtaja, mida antud juhul ei ole). Seega leiab kohtunik, et hoolimata sellest, et Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013.a määrusega moodustatud liitkaristusest on M.S praeguseks kantud ära enam kui ½ vangistusest ja rohkem kui 6 kuud vangistust, mistõttu oleks kohtul alust arutada tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist KarS § 76 lg 1 p 2 alusel, tuleb käesoleval juhul lähtuda sellest, et tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist on juba KarS § 76 lg 1 p 2 alusel arutatud, kohus ei ole tema vabastamist pidanud põhjendatuks ja vastava vabastamata jätmise määruse jõustumisest on möödunud vähem kui üks aasta, mistõttu ei ole uus ennetähtaegse vabastamise arutamine VangS § 76 lg 3 tulenevalt veel võimalik ega põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Vangla taotlus M.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks temale mõistetud karistuse kandmiselt tuleb jätta rahuldamata ja süüdimõistetu isiklik toimik vanglale tagastada. Juhindudes KrMS § 431, kohus määras: Jätta rahuldamata Tartu Vangla taotlus M.S-i (IK xxx) vabastamiseks temale Tartu Maakohtu 04.märtsi 2013.a määrusega kriminaalasjas nr 1-09-10575 moodustatud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus edastada M.S-ile ja Tartu Vanglale koos M.S-i isikliku toimikuga. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.