Obsah (8)

§ 49§ 157§ 188§ 181§ 167§ 168§ 166§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-558 Haldusasi Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse staabi- ja s

) § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lg 3 järgi kontrollib halduskohtunik: 1) kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja tal on võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda; 4) kas ülem oli pädev distsiplinaararesti määrama. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 49

lg 3 järgi on ajateenija kohustatud ajateenistuses olles järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte.

§ 157

järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.

1. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt karistati H.K.H.i seetõttu, et ta jättis peale väliõppust tagastamata 17 paukpadrunit. Nimetatud teoga rikkus reamees Kaitseväe juhataja 02.01.2019 käskkirjaga nr 1 kinnitatud „Lahingu- ja treeningmoona, matkeseadmete ning sihtmärkide käsitsemise ohutuseeskirja 2.8“ (edaspidi: OE) p 2.
2. Lisaks jättis H.K.H. täitmata talle 22.11.2018 määratud erinevate kaitseväelise distsipliini rikkumiste eest 30 tundi distsiplinaartoimkonda nõutud tähtaja jooksul, millega rikkus Kaitseväe juhataja 05.04.2013 käskkirjaga nr 95 kinnitatud sisemäärustiku (SM) p 23 lg 7, p 26 lg 2 ja

§ 188lg 2.

7.

§ 181

lg 1 alusel vastutab kaitseväelane distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on tahtlus, hooletus ja raske hooletus (

§ 181lg 2).

OE p 2.3 järgi peab lahingu- ja treeningmoona tagastama pärast väljaõppeüritust väljaõppe läbiviijale, ka siis kui selleks eraldi käsku ei anta. H.K.H.i 15.03.2019 antud seletuse kohaselt ei hoidnud ta padruneid oma kapis kurjal eesmärgil ning unustas need tagastada. Taotluse juurde on lisatud foto (lisa 3), millelt nähtub, et padrunid olid paigutatud tubakapakki. Teistest tõenditest (nt leitnant Marjapuu ettekandest) tuleneb, et padrunid olid reamehe käes 21 päeva. Seega H.K.H.i väited unustamise kohta on paljasõnalised, kuna 21 - päevaks asjade unustamine enda kätte ei ole tõenäoline, mistõttu võib lugeda, et H.K.H. pani toime tahtliku teo.

1. SM p 23 lg 7 kohaselt on käsu saaja kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast. Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul (SM p 26 lg 2). H.K.H.i 15.03.2019 antud seletuse kohaselt ei täitnud talle määratud distsiplinaarkaristust tähtaegselt, kuna tal olid probleemid motivatsiooni ning distsipliiniga. Ka ei täitnud ta karistust talle antud lisaaja jooksul, kuna igapäevane toimkonnas olemine oli väsitav. Kuna H.K.H. ei soovinud tähtaegselt talle pandud kohustusi täita, on samuti tegu tahtlikult toime pandud teoga. 2
2. Tulenevalt

§ 167

lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.

§ 168

lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristusena võimalik määrata distsiplinaararesti.

§ 166

p 1 kohaselt on seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine distsiplinaarsüütegu. Kuivõrd käskude ning ohutusnõuete eiramine on distsiplinaarsüüteod, siis on kohus sisukohal, et reamees H.K.H.ile süüks arvatud tegude eest võib karistada distsiplinaarkaristusega.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on reamees H.K.H.ile tehtud teatavaks tema õigused ning ta on andnud toimunu kohta kirjalikke seletusi. Samuti on enne distsiplinaararesti määramist läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, mille kokkuvõtte on allkirjastanud Küberväejuhatuse jurist. Muuhulgas on reamees H.K.H.ile tutvustatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, millel on korrektne vaidlustamisviide. Seega on kohtu hinnangul reamees H.K.H.ile tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta anda selgitusi.
2. Tulenevalt

§ 171

lg-st 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kuna distsiplinaararesti määras Küberväejuhatuse Staabi- ja sidepataljoni ülem, ei kahtle kohus selles, et distsiplinaararesti määras pädeva ülem. 12. Kohus leiab, et reamees H.K.H.ile on distsiplinaararest määratud seaduslikult. (allkirjastatud digitaalselt) 3