Kriminaalasi nr 1-19-1995 19231600510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 13.märtsil 2019.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Prokurör Helene

§ 25

lg 2 järgi süüdi mõistetud ja karistatud, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 11.03.2019 kella 13.16 ajal viibides Tallinnas x asuvas x kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis banaani maksumusega 0.33 eurot, kreemisaia maksumusega 0.70 eurot, kohupiimasaiakese maksumusega 0.97 eurot, Nivea deodorandi maksumusega 3.62 eurot, Marta pagari moosipalli maksumusega 1.34 eurot, Helluse jogurti maksumusega 0.75 eurot, Cortes tequila maksumusega 1.29 eurot, pardli Bic sensitive maksumusega 3.02 eurot, Moskva täissuitsuvorsti maksumusega 3.63 eurot, heleda õlu Carlsberg maksumusega 2.11 eurot, šampooni Dove maksumusega 4.00 eurot, seega x AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 21.76 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Banaan, kreemisai ja kohupiimasaiake olid rikutud, ülejäänud kaubad tagastatud rikkumatult kauplusele. Seega Valdeko Tüür pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Valdeko Tüür tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kinnitas, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris järgmisi tõendeid: - ABC Supermarkets AS-i avaldused (lk 1-2); - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 3-4); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 7); - K K tunnistajana antud ütlused (lk 8); - Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 11-16); - Valdeko Tüür´i kahtlustatavana antud ütlused (lk 25-26); - Karistusregistri teade (lk 27-46); - Harju Maakohtu 03.09.2018 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-18-7028 (lk 50-54); - Taotlus lühimenetluse kohaldamiseks (lk 66). Kohus, kuulanud ära süüdistatava seletused, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevale seisukohale: Valdeko Tüüri süü 11.03.2019.a varguse katse episoodis x AS-ile kuuluvas kaupluses, xn asuvas x, on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Valdeko Tüür tunnistas süüd. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtuvalt tunnistas V. Tüür, et võttis kahtlustuses nimetatud kaupa. Süüteo asetleidmist ja süüdistatava ütluseid kinnitavad ka tunnistaja K K ütlused, mille kohaselt töötas ta 11.03.2019.a turvatöötajana kui nägi kella 13.12 paiku musta jopega meesterahvast võtmas riiulitelt tooteid ning panemas neid oma spordikotti. Tunnistaja, koos G4S ekipaažiga, pidas isiku kinni kell 13.16 kui ta oli möödunud kassarivist toodete eest maksmata. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja isikusamasuse tuvastamise protokoll kinnitavad, et teo toimepannud isikuna tuvastati Valdeko Tüür. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi ning kuriteo toimepanemise asjaolusid kinnitavad ka x AS-i avaldused, mille kohaselt 11.02.2019.a kell 13.16 x asuvas x AS-ile kuuluvas kaupluses möödus kassadest kodanik, kes jättis tasumata süüdistuses nimetatud kauba eest kogumaksumusega 21,76 eurot. Banaan, kreemisai ja kohupiimasaiake olid rikutud, ülejäänud kaubad tagastatud rikkumatult kauplusele. Süüdistatava süüd kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millelt nähtub Valdeko Tüüri tegevus x, Tallinn asuvas x - kuidas Valdeko Tüür võtab riiulilt eseme, paneb ostukorvi, peitub riiulite taha ning väljub sealt tühja ostukorviga. Veidi hiljem möödub kassadest, kauba eest tasumata. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevate ütlustega, x AS avalduste ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, isikusamasuse tuvastamise protokolli ning asitõendi vaatlusprotokolliga (sh fototabeliga) tõendamist leidnud Valdeko Tüüri poolt 11.03.2019.a võõraste vallasasjade äravõtmise katse. Valdeko Tüüri objektiivsest käitumisest – läks poodi, võttis kaubad ning möödus kassadest nende eest tasumata – nähtub, et süüdistatav tegutses varguse eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Karistusregistri andmete väljatrükist ja kohtuotsusest nähtub, et Valdeko Tüüri on eelnevalt kriminaalkorras karistatud mitmeid kordi ning seda just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Valdeko Tüüri 03.09.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi kahes varguse katse episoodis 18.08.18 ja 01.09.18.

Antud kriminaalasja esemeks on samuti üks varguse katse episood, seega on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kuigi süüdistuse lõpposas on V.Tüüri tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1-25 lg 2 järgi, nähtub süüdistuse tehioludest, et V.Tüür „jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt“, seega on ka süüdistuse kohaselt süüdsitatud V.Tüüri süstemaatiliselt varguste toimepanemises ja Valdeko Tüüri tegevus varguse katse episoodis tuleb kvalifitseerida KarS §

§ 25

lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Valdeko Tüür on süüvõimeline ning KarS

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 199 lg 2 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3- 1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-11-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. Valdeko Tüüri puhul on tõendamist leidnud KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine kavatsetult.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü ülestunnistamist ja kahetsust. Valdeko Tüüri iseloomustab, et teda on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt ning seda ennekõike varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Karistuseks on mõistetud mitmel korral ka reaalne vangistus, seega teadis Valdeko Tüür, et kuritegude toimepanemine võib endaga kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed. Valdeko Tüüri karistati viimati 03.09.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi kahes varguse katse episoodis ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud 8 päeva vangistust. Nimetatud vangistusest vabanes Valdeko Tüür 07.02.2019.a. Veidi enam kui kuu möödudes pani Valdeko Tüür toime käesoleva kriminaalasja menetlusesemeks oleva varavastase kuriteo. Seega, ei ole eelnevad karistused mõju avaldanud ning hoidnud V. Tüüri uute kuritegude toimepanemisest. Vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud süütegude toimepanemist ja seda üsna pea pärast eelmise kohtuotsusega määratud vangistusest vabanemist. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Samuti puudub süüdistataval töökoht, isik on pensionär ning pension läheb võlgnevuste katteks. Võlgnevusi 5000 euro ringis. Seega, ei ole otstarbekas isikule määrata rahalist karistust. V. Tüür avaldas istungil soovi teha ÜKT-d. Süüdistatava karistusregistrist nähtub, et talle on varasemalt määratud ÜKT-d, kuid isik on jätkanud varguste toimepanemist ning ÜKT ei ole motiveerinud V. Tüüri uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Süüdistatav elab hostelis, seega puudub tal kindel elukoht, mistõttu ei ole ta kriminaalhoolduse jaoks sobiv isik. V. Tüüri puhul on varguste toimepanemine kujunenud tema elustiiliks ning kohtu hinnangul V. Tüürile ainusobilik karistuse liik on vangistus. Kohtuistungil avaldas V. Tüür vangistuse osas vastumeelsust, mistõttu jääb vaid loota, et V. Tüür, pärast vanglast vabanemist, muudab oma käitumist, et mitte uuesti vanglasse sattuda. Karistus ei pea ega saagi olla isiku jaoks sobilik ja mugav, vaid selline, mis mõjutaks teda oma käitumist muutma nii, et see oleks kooskõlas kehtiva õiguskorraga. Arvestades kõike eeltoodut, ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Valdeko Tüüri edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Valdeko Tüüri tuleb karistada reaalse vangistusega. Kuivõrd varguse esemeks olid erinevad kaubad koguväärtusega 21,76 eurot ning nähtuvalt kannatanu esitatud avaldusest tagastati enamus toodetest poodi rikkumata, hindab kohus V. Tüüri süüd käesolevas kriminaalasjas pigem väikeseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud karistada V. Tüüri KarS §

§ 25lg 2 järgi sanktsiooni alammäära lähedases määras vangistusega 3 kuud, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD plaadi- jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulu käesolevas kriminaalasjas koosneb sundrahast. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades, et süüdistatav on pensionär, kellel võlgnevusi 5000 euro ringis, siis on ilmselge, et isik ei suudaks uut väljamõistetavat sundraha tasuda. Juhindudes KrMS § 180 lg-st 3, jätab kohus Valdeko Tüürilt sundraha välja mõistmata. Juhindudes KrMS § 2561, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3, § 306, §, 311, § 313, § 315 lg 7, §238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Valdeko Tüür KarS § 199 lg 2p 9- 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg alates 11.03.19 karistusaja hulka. Lugeda karistusaja alguseks 11.03.2019 Kohaldada Valdeko Tüüri suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha välja mõistmata. Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Apellatsioonteate esitamisel on kohtuotsus kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 05.04. 2019 Kohtunik Liina Pohlak