← Eesti

2-18-15887/42

Obsah (11)§ 423§ 230§ 173§ 174§ 162§ 477§ 175§ 218§ 177§ 149§ 405

2-18-15887 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 23. aprill 2019 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-15887 Tsiviilasi A

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata või juhul, kui kohus otsustab hagi läbi vaadata, siis jätta hagiavaldus rahuldamata. HAGEJA ARVAMUS

  2. märtsil 2019 esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja seisukohaga hagi läbivaatamata jätmise kohta, leides, kostja esitas ise kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtus hagimenetluse korras läbivaatamiseks. Seega puudub seadusest tulenev alus jätta hagi läbi vaatamata.
  3. Kostja väidab, et tema ei ole hagejaga töölepingut sõlminud ja hageja on sõlminud hoopis alltöövõtulepingu O H’ega. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks esitatud faktilisi asjaolusid. Hageja sellega ei nõustu ning märgib, et töövaidluskomisjonile esitatud väljavõtetega OÜ Triangolo töötajate suhtluskeskkonnast leidis tõendamist, et O H kui objektijuht 3

(7)2-18-15887 korraldas tööd Xxxx ehitusobjektil, esitas selle kohta aruandeid, toimusid töökoosolekud. Tõendamist leidis, et O H’ele olid antud tööandja poolt volitused Xxxx objektil töö korraldamiseks. Vestlustest nähtuvalt on ka O H korduvalt palunud töötajatele raha ära maksta, samuti on hageja saatnud tööandjale teateid, kus soovib oma töötasu saada.
  1. Hageja selgitas töövaidluskomisjonis, et kokku lepiti töötasus 6 eurot/tund ning esitas selle kohta ka tõendid. Töövaidluskomisjon omalt poolt leidis, et tunnitasu 6 eurot ei ole leidnud tõendamist. Sellest tulenevalt lähtus töövaidluskomisjon TLS § 29 lõikest 2, mis näeb ette, et kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest makstav tasu. Seega leidis töövaidluskomisjon, et tuleb lähtuda Statistikaameti andmetest, mille kohaselt oli 2018.a. I kvartalis täistööajaga ehitustöölise keskmine brutotunnipalk 6.82 eurot. Seega oli hageja poolt väljateenitud töötasu brutosummas 1 200.32 eurot, s.o. netosummas 1 025.64 eurot. Kuna hageja kinnitab, et talle maksti avansina välja 50 eurot, siis on hageja nõudeks 975.64 eurot netosummas, mis brutosummas teeb 1 135.43 eurot. Hageja nõustus töövaidluskomisjoni otsusega ja ei soovinud seda rahuldamata jäetud osas vaidlustada. Seega on hageja seisukohal, et nõutava summa kujunemine on esitatud piisavalt selgelt.
  2. Kohus on välja nõudnud töövaidluskomisjonist töövaidlusasja materjalid ning need on lisatud tsiviilasja juurde. Täiendavaid tõendeid hagejal tõesti lisada ei ole, kuid hageja on seisukohal, et tema nõue on töövaidluskomisjonile esitatud tõenditega tõendatud ning kostja vastuväide hagi tõendamatuse kohta on alusetu. KOHTUISTUNG
  3. Kohtuistungil hageja ja tema lepinguline esindaja jäid hagi juurde.
  4. Kostja esindajad jäid kostja vastuse juurde ja palusid jätta rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 5 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida lepingust. Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 esimese lause kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud.
  7. A A (hageja) väidab, et: 1) 19.03.2018 tema ja Triangolo OÜ (kostja) sõlmisid täistööajaga tähtajalise suulise töölepingu tähtajaga 1 kuu siseviimistlustööde tegemiseks xxxx asuva eramu ehitusel tunnitasuga 6 eurot kuus; 2) läbirääkimised töölepingu sõlmiseks peeti O H’ega, kes esindas kostjat; 3) kostja maksis hagejale avansina 50 eurot sularahas; 4) hageja on täitnud töölepingust tulenevad ülesanded; 5) kostja on jätnud hagejale tasumata töötasu brutosummas 1 135.43 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et: 1) ta ei ole volitanud O H’t kostjat esindama; 2) kostja ja O H vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel viimane tegi kostjale ehitustöid; 3) O H kasutas temaga kokkulepitud tööde tegemiseks alltöövõtjaid; 4) hageja sõlmis kokkulepped otse 4
(7)2-18-15887 O H’ega, kellele ka esitas tööde aruanded; 5) hageja toodud asjaolud viitavad võimalikule töösuhtele O H’ega, kellelt hageja võib nõuda töötasu. 21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas poolte vahel on tekkinud töölepinguline suhe ning kas kostjal on tekkinud hagejale töötasu maksmise kohustus.

  1. Esindusõiguse mõiste on sätestatud TsÜS § 117, mille lg 1 järgi esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kostja registrikaardi B-osa kohaselt tema seaduslikud esindajad (juhatuse liikmed) on R F ja M Õ (t.lk. 17). Hageja väidete kohaselt sõlmis ta töölepingu kostjaga mitte kostja seaduslike esindajate vaid O H’e vahendusel. Hageja on kinnitanud kohtuistungil, et ei meenu, kas O H’el oli volitus kostja esindamiseks, volituse olemasolu ei ole ta kontrollinud (t.lk. 156 pöördel). Kostja on kogu menetluse kestel rõhutanud, et ta pole O H’ele enda esindamiseks volitust andnud. Sellist volitust asjas esitatud ei ole. Sellega on kohus tuvastanud, O H ei saanud kostjat esindada ega kostja nimel tehinguid teha. Sellepärast põhjendamatud on hageja väited tema ja kostja vahel töölepingu sõlmimise kohta.
  2. TsÜS § 129 lg 1 alusel teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei ole väidetavalt hageja ja O H’e vahel sõlmitud lepingut hiljem heaks kiitnud. Seega väidetav tööleping, mille kostjaga sõlmisele on hageja tuginenud, on tühine ja nimetatud lepingul TsÜS § 84 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. 24.

§ 230

lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus leiab, et olukorras, kus kirjalikku töölepingut ei ole sõlmitud ja kohtule esitatud tõenditest tulenevalt kirjalikku lepingu sõlmimist hageja nõudnud ei ole, siis käesolevas menetluses on tõendamiskoormis hagejal. Hagejal peab tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama töölepingu sõlmimise ja kostjal töötasu maksmise kohustuse tekkimise fakti. 25. Hageja on töösuhte olemasolu tõendamiseks tuginenud asjaolule, et talle oli tagatud juurdepääs interneti suhtluskeskkonda, mille vahendusel toimusid vestlused töö korraldamise üle Xxxx objektil. Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega põhjusel, et kohtuistungil on hageja kinnitanud, et selle suhtluskeskkonna tegelikult haldas O H (t.lk. 155 pöördel) ning et hageja lisati suhtlemiskeskkonda 19.03.2018, kostja aga alles 20.04.2018, s.o pärast väidetava töösuhte lõppemist (t.lk. 156 pöördel). Hageja on sama töökeskkonna vahendusel 13.05.2018 kell 12.01 edastanud postituse ja küsinud kostjalt, millal ta hagejale töötasu maksab ja et maksmata on üle 1 000 eurot (t.lk. 30). Hageja oli väitnud, et kui kostja jaoks oli hageja kui mitte kostja töötaja nõue üllatus, siis tuleks kostjal mõistlikult reageerida hageja nõudele. Samas kohtuistungil on hageja 5

(7)2-18-15887 kinnitanud, et kostja seaduslik esindaja vastas hageja 13.05.2018 postitusele e-kirjaga (t.lk. 158 pöördel). 26. TLS § 1 lg 1 alusel töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kohtule esitatud tõendite alusel ei ole võimalik järeldada, et poolte vahel töösuhe tekkis. Pooled ei ole kirjalikku töölepingut sõlminud. TLS § 4 lg 2 teise lause alusel tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja on allunud töö tegemisel O H’e kontrollile ja juhtimisele, kes on hagejale maksnud ette avansi 50 eurot, on taganud hagejale töö tegemiseks vajalikud vahendid, on viibinud koos hagejaga objektil, on kontrollinud hageja poolt töö tegemist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal tekkis lepinguline suhe O H’ega, mitte kostjaga. Kuna tuvastamata on töölepingulise suhte olemasolu kostjaga, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud 27.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 28. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 29.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja lepinguline esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on 06.02.2019 esitanud kohtule vastuse hagiavalduse, milles vastuse osa on 2 lk (t.lk. 122-124). Kostja lepinguline esindaja on võtnud osa kohtuistungist, mis kestis 1 t ja 36 min ehk 1.6 t (t.lk. 155-159). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kostja vastuse koostamiseks on 1.33 tundi. Kostja esindaja tunnitasu on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja kostja on teatanud, et tal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabi kulud kokku 421.91 eurot (2.93 x 120 + 20%). Kostja lepinguline esindaja on taotlenud temale Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kehtestatud tasude ja kulude korra punkti 24 alusel sõiduauto kasutamise eest sõidukulu hüvitamist määraga 0.3 eurot/km summas 90 eurot, millega kohus ei nõustu. Kostja lepinguline esindaja ei ole riigi õigusabi osutaja. Kohtu arvates on põhjendatud 6

(7)2-18-15887 hüvitada kostja lepingulise esindaja sõidukulud sõidupiletite hinnaga marsruudil Tartu-RakvereTartu kokku summas 14 eurot (7 eurot x 2). 30.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise avaldustes nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kautsjoni tagastamisest 31. 18.02.2019 on kostja tasunud Viru Maakohtu 07.02.2019 kohtumääruse alusel kostja vastuse esitamise menetlustähtaja ennistamise taotluse esitamise eest kautsjoni 50 eurot (t.lk. 132). Kuna 22.02.2019 kohtumäärusega kohus on nõustunud kostja 05.02.2019 tähtaja ennistamise avaldusega, siis kohus selgitab kostjale, et

§ 149

lg 5 alusel tal on õigus taotleda kautsjoni tagastamist

§ 149

lg 9 sätestatud tähtaja jooksul (kuni kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal kautsjon tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist).

§ 149

lg 8 esimese lause alusel kautsjon tagastatakse avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. 32. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.