KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2018, Võru Kriminaalasja number 1-07-12674 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erako

) § 424 järgi ja karitati kolme kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 74

alusel kaheksateistkümne kuu pikkust katseaga kohaldades tingimisi täitmisele pööramata. 1

1. Kriminaalhooldusametnik esitas
2. oktoobril 2007 kohtule erakorralise ettekande, mille sisu on lühidalt järgmine. S. Põldarule mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, sest S. Põldaru pole ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, pole võtnud ühendust kriminaalhooldusametnikuga ega ela kindlaksmääratud elukohas. Abiprokurör Meelis Juursoole teadaolevalt on S. Põldaru Venezuelas, kus ta peeti kinni seoses narkootikumide veoga.
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2007 määrusega kuulutati S. Põldaru tagaotsitavaks ja vahistati tagaselja.
5. Lõuna Politseiprefektuur saatis
6. novembril 2007 kohtule teate, mille järgi on S. Põldaru välisministeeriumi konsulaarabi büroo teatel seoses narkootikumide veoga Venezuelas kinni peetud.
7. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur saatis
8. aprillil 2012 kohtule teate, mille kohaselt kannab S. Põldaru Keskkriminaalpolitsei andmetel Venezuelas seitsme aasta, kuue kuu ja nelja päeva pikkust vangistust. Tema vabanemisaeg on
9. oktoober
12. detsembril 2016 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur kohtule päringu, milles soovis teada, kas S. Põldaru tagaotsimine on jätkuvalt jõus.
13. jaanuaril 2017 vastas Tartu Maakohus sellele päringule, et kuivõrd Tartu Maakohtu
14. oktoobri 2017 tagaotsimismäärust ei ole tühistatud, tuleb seda endiselt täita.
15. Politsei- ja Piirivalveamet saatis
16. juulil 2017 kohtule järgmise sisuga e-kirja.
17. juulil 2017 esitas S. Põldaru taotluse Eesti Vabariigi passi saamiseks. Taotluses on S. Põldaru märkinud enda kohta järgmised kontaktandmed: elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-posti aadress xxxxxxxx@xxxxxxxx; telefoninumber +xxxxxxxxxxxx. Passi väljastab Eesti Vabariigi aukonsul Valencias Venezuelas. Politseiametnik võttis telefoni teel S. Põldaruga ühendust. Viimane olevat olnud veendunud, et ta pole enam Eestis tagaotsitav. See veendumus oli tekkinud põhjusel, et ta oli Venezuelas aastaid vanglas ja kirjutas sellest kohtunikule, kes oli temale teadaolevalt tagaotsimise lõpetanud. S. Põldaru ei olnud teadlik, et tagaotsimine lõpetati ühes teises kriminaalasjas ja
18. oktoobri 2007 tagaotsimise määrus on jätkuvalt jõus. S. Põldaru soovib tulla Eestisse, kuid ei tea, millal. Viimased kümme aastat on S. Põldaru olnud Venezuelas.
19. Politsei- ja Piirivalveamet saatis
20. novembril 2017 kohtule e-kirja, milles märkis järgmist. S. Põldarule väljastati pass nr xxxxxxxxx, mis kehtib kuni
21. juuli
22. S. Põldaru elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Interpol teavitas
23. oktoobril 2017 Manchester Eesti SIRENE bürood, et S. Põldaru kandis Venezuelas narkootikumide veo eest seitsme aasta ja kuue kuu pikkust vangistust ning ta vabastati mais/juunis
24. Politsei- ja Piirivalveamet soovib kohtu seisukohta S. Põldaru tagaotsimise lõpetamise suhtes. Politsei- ja Piirivalveamet teeb päringu Eesti SIRENE büroo kaudu Venezuela ametivõimudele, et nad edastaksid Politsei- ja Piirivalveametile täpse info S. Põldaru kinnipidamise kohta.
25. Viimati viidatud e-kirjale saatis kohus vastuse
26. detsembril
27. Selles vastuses märgiti järgmist. Tagaotsimise lõpetamiseks ei piisa sellest, et isik on märkinud dokumendi taotlemisel enda elukohaks Venezuelas oleva aadressi. Et S. Põldarule teab enda tagaotsimisest ega ole sellele vaatamata Eestisse tulnud, saab sellest järeldada, et ta hoiab erakorralise ettekande arutamisest kõrvale. Seega puuduvad alused tagaotsimise ja vahistamise lõpetamiseks. 2

§ 82

lg 1 p 2 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui teise astme kuriteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Toimiku materjalide põhjal tuleb leida, et Tartu Maakohtu

1. juuli 2007 otsus jõustus
2. augustil 2007, mil sai täis selle otsuse peale kaebamise tähtaeg (vt
3. augustil 2007 kehtinud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 319 lg 2 ls 1 ja § 408 lg 2 ls 1 ja § 171 lg 3 ls 2). Et S. Põldaru suhtes kohaldati katseaga, peatus otsuse täitmise aegumine

§ 82lg 2 p 2 kohaselt katseajaks.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et katseaeg algas

1. juulil 2007 ja pidi lõppema
2. jaanuaril
3. Niisiis oli otsuse täitmise aegumine sel perioodil peatunud ja hakkas kulgema
4. jaanuaril
5. Kui ei esineks teisi aegumise peatumise aluseid, oleks otsuse täitmine aegunud
6. jaanuaril
7. Teised alused võivad siiski kõne alla tulla: seda nimelt

§ 82lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud.

Kohus analüüsib järgnevalt neid aluseid, kõigepealt

§ 82

lg 2 p 4 ja seejärel

§ 82lg 2 p 1.

13.

§ 82

lg 2 p 4 järgi peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. 14.

§ 82

lg 2 p 4 pole kuigivõrd õnnestunud norm, sest see pakub vähemalt grammatiliselt mitmeid tõlgendamisvõimalusi. Selge on see, et isik peab viibima välisriigis. S. Põldaru ongi vähemalt alates 2007. aasta sügisest kuni tänaseni Venezuelas. Lisaks aga peab

§ 82

lg 2 p 4 kohaldamiseks esinema veel üks kahest alusest: välisriigis olevat inimest ei anta välja või välisriigis olevat inimest ei saa välja anda. Siin tekivadki tõlgendamisraskused. Olgu võrdluseks märgitud, et nt Saksa karistusseadustiku § 79a p 3 kohaselt peatub aegumine ajaks, mil kurjategijat hoitakse ametliku korralduse alusel välismaal olevas asutuses kinni; Austria karistusseadustiku § 60 lg 2 p 4 määrab, et kurjategija välismaal viibimise ajaks aegumine peatub; Šveitsi karistusseadustiku kohaselt välismaal viibimine aegumise jaoks oluline ei ole (vt Šveitsi karistusseadustiku § 99). 15. Üks võimalus on öelda, et S. Põldaru puhul on täidetud

§ 82lg 2 p 4 alt 1: ta on välismaal ja teda ei ole välja antud.

Sellise tõlgendusega siiski nõustuda ei saa. Et seadusandja pidas vajalikuks viidata väljaandmisele, saab

§ 82lg 2 p 4 alt 1 kohaldada üksnes juhul, kui esitatud on väljaandmistaotlus (vt Kr

MS

1. peatüki
2. jao
3. jaotis). Et S. Põldaru väljaandmist Venezuelalt taotletud ei ole, ei peatu aegumistähtaeg

§ 82lg 2 p 4 alt 1 alusel. Olgu veel lisatud, et Eesti ei saagi (ega saanudki) S. Põldaru väljaandmist taotleda, sest Kr

MS § 457 lg 2 ja § 439 lg 2 kohaselt eeldab isiku väljaandmine seda, et tal oleks kanda vähemalt neli kuud vangistust. S. Põldarut aga ähvardab käesolevas menetluses vaid kolme kuu pikkune vangistus. Märkus seoses KrMS § 457 lg-ga 2 ja § 439 lg-ga 2 on siiski tehtud üksnes n-ö möödaminnes: oluline on see, et väljaandmistaotlust esitatud ei ole, mitte aga see, millisel põhjusel on taotlus esitamata jäänud. 3

§ 82lg 2 p 4 alt 2: Venezuelas olevat S.

Põldarut ei saa välja anda.

§ 82

lg 2 p 4 alt 2 paistab olevat veelgi raskemini mõistetav kui

§ 82lg 2 p 4 alt 1.

Seda seetõttu, et

§ 82

lg 2 p 4 alt 1 olemasolu tõttu ei saa olukord, kus välisriigis olijat ei saa välja anda, tähendada seda, et välisriigis olijat ei anta välja. 17. Kõigepealt on võimalik leida, et ka

§ 82lg 2 p 4 alt 2 eeldab väljaandmistaotluse esitamist.

Erinevus

§ 82

lg 2 p 4 alt 1 ja

§ 82

lg 2 p 4 alt 2 vahel on aga järgmine.

§ 82

lg 2 p 4 alt 1 tähendab seda, et välisriik küll saaks isiku välja anda, aga ta keeldub sellest: nt poliitilistel või juriidilistel põhjustel.

§ 82

lg 2 p 4 alt 2 aga hõlmab olukordi, kus välisriigil ei ole võimalik isikut välja anda: nt juhul, kui isik on põgenenud; ehk saab siia alla paigutada ka juhtumid, kus isiku väljaandmist taotleb peale Eesti veel mõni riik ja isik antakse välja (või soovitakse välja anda) sellele teisele riigile. Niisugune tõlgendus tähendaks seda, et aegumine ei peatu ka

§ 82lg 2 p 4 alt 2 alusel ja sedagi põhjusel, et Eesti pole Venezuelalt S.

Põldaru väljaandmist taotlenud. 18. Kohus möönab, et ülal toodud tõlgendused

§ 82

lg 2 p 4 kohta tähendavad muu hulgas seda, et välisriigis kantav vangistus iseenesest aegumist ei peata. Nimelt ei ole vangistuse täitmisele pööramise osas sellist normi, nagu on rahalise karistuse või varalise karistuse osas:

§ 82

lg 5 ls 2 järgi peatub nende karistusliikide puhul aegumine kurjategija vanglas viibimise ajaks. Ilmselt on see põhjendatav sellega, et seadusandja lähtus

§ 82

luues Eesti karistustest – ja ühe vangistuse olemasolu ei takista teise vangistuse täitmist, sest

§-de 63–65 kohaselt tuleb vangistused liita. Seetõttu võib öelda, et kui vangistus (ükskõik, kas Eestis või välismaal kantav, sest

§ 82

lg 5 selles osas vahet ei tee) peatab aegumise pelga finantsilise karistuse puhul, peab ta seda enam peatama aegumise vangistuse puhul. Seetõttu võib olla siiski tarvilik tõlgendada

§ 82lg 2 p 4 nii, et välismaal vanglas olemine peatab aegumise.

Seda võib olla võimalik teha

§ 82

lg 2 p 4 alt 2 kaudu: isikut, kes on välismaal vanglas, ei saa Eestile välja anda. Niisugune tõlgendus muudaks väljaandmistaotluse mittevajalikuks. See tähendaks seda, et S. Põldaru karistuse täitmise aegumine peatus selleks ajaks, mil ta oli Venezuelas vanglas ehk kuni

1. aasta mai või juunini (vt käesoleva määruse p 8). Pärast seda hakkas ta uuesti kulgema. Seega, kui ei esine muid aegumise peatumist tingivaid asjaolusid, aegus Tartu Maakohtu
2. juuli 2007 otsuse täitmine millalgi
3. aasta mais või juunis (sest siis möödus kolm aastat S. Põldaru vabanemisest Venezuela vanglast). Kas muud alused esinevad, sõltub sellest, kas rakendub

§ 82lg 2 p 1.

19.

§ 82

lg 2 p 1 kohaselt peatub otsuse täitmine ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. 20. Kõigepealt võib olla võimalik väita, et praegu ei rakendu see aegumise peatumise alus üldse, sest S. Põldarule ei ole vangistust viidatud sätte mõttes kohaldatud. Nimelt on Riigikohus leidnud, et

§ 82lg 2 p-ga 1 sarnane kriminaalkoodeksi (Kr

K) säte (§ 54 lg 2 ls 3) kohaldus vaid siis, kui kohus oli kohustanud isiku vanglasse ilmuma (RKKKm 3-1-1-20-08, p 10.3). Tõsi, KrK § 54 lg 2 ls 3 rääkis karistuse „täitmisele pööramisest“, ent

§ 82lg 2 p 1 kõneleb karistuse „kohaldamisest“.

Siiski märkis Riigikohus viimati viidatud lahendis, et

§-s 82 peetakse silmas lahendi jõustumisele järgnevat menetlust, mis koosneb süüdimõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisest ja sellele järgnevast otsuse resolutiivosas määratu reaalsest täideviimisest (p 12). Seega ei ole välistatud väide, et aegumine ei peatu

§ 82lg 2 p 1 alusel siis, kui kohus ei ole kohustanud isikut vanglasse minema.

Muu hulgas on olukord selline siis, kui menetletakse erakorralist ettekannet: sellel ajal ei ole süüdimõistetul (veel) vanglasse minemise kohustust. Niisuguse tõlgenduse korral saaks öelda, et

§ 82lg 2 p 1 S. Põldaru vangistuse aegumist ei peata. 4

§ 82

lg 2 p 1 võib kohalduda ka perioodil, kui menetletakse alles erakorralist ettekannet. Sellisel juhul tuleb analüüsida, kas on alust rääkida kõrvalehoidumisest. 22. Õiguskirjanduses on leitud, et menetlusest kõrvalehoidumine tähendab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist, mis võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 81/7.2; Elkind – KrMS. Kommentaar, § 130/5.2.1). Kohtu hinnangul on võimalik laiendada seda määratlust ka karistusest kõrvale hoidumisele.
2. On võimalik, et S. Põldaru asus pärast
3. juuli 2007 otsust karistuse kandmiselt kõrvale hoiduma. Nimelt võis endast kõrvale hoidumist kujutada S. Põldaru minek Eestist Venezuelasse. Kohus aga leiab, et isiku kunagisest kõrvale hoidumisest ei saa teha automaatselt järeldust, et ta hoidub kõrvale kuni tänase päevani. Ajapikku kaotab aktiivne menetlusest kõrvale hoidumise toiming (nt välismaale minemine) kõrvale hoidumisest rääkides oma aktuaalsuse ja kõrvale hoidumise jaatamine eeldab kas uut aktiivset toimingut (nt kohtuotsuse täitmise hirmust ajendatud elukoha vahetust või suisa uude riiki minemist) või seda, et kõrvale hoidumist saaks mingil põhjusel näha tegevusetuses (vt selle kohta täpsemalt all). Nimelt ei ole võimalik öelda, et isik, kes mingile karistusele (enam) kas üldse või sama hästi kui üldse ei mõtle, hoidub selle karistuse kandmiselt kõrvale. Seega eeldab kõrvale hoidmine mõningast eesmärgistatud tegutsemist. Et S. Põldaru oleks Venezuelas olles mingil aktiivsel viisil talle
4. juulil 2007 mõistetud karistuse kandmiselt kõrvale hoidnud, kohtule teada ei ole. Seega tuleb analüüsida, kas kõrvale hoidumist saab näha tegevusetuses ehk selles, et S. Põldaru on jätnud Eestisse (täpsemalt: kohtusse) tulemata.
5. Ajal, mil S. Põldaru oli Venezuela vanglas, ei saanud ta Eestisse tulla. Seetõttu ei saa Venezuela vanglas viibimist pidada
6. juuli 2007 otsuses mõistetud karistuse kandmiselt tegevusetusega kõrvale hoidumiseks. Kui aga leida, et Venezuela vanglas olemine peatas aegumise

§ 82

lg 2 p 4 alusel (vt käesoleva määruse p 18), tuleb analüüsida, kas tegevusetusega kõrvale hoidumist võiks näha selles, et S. Põldaru ei tulnud pärast Venezuela vanglast vabanemist Eestisse (täpsemini: kohtusse).

1. Kohtu hinnangul eeldab karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine seda, et isik vähemalt peab võimalikuks, et teda karistus ähvardab. Alates Venezuela vanglast vabanemisest vähemalt kuni
2. aasta juuli lõpuni süüdimõistetu seda võimalikuks ei pidanud, sest ta ei olnud teadlik sellest, et tema suhtes üldse erakorralist ettekannet menetletakse (või veelgi laiemalt: ta ei olnud teadlik sellest, et Eesti riik teda mõne kriminaalasjaga seoses otsib). Järgnevalt tuleb küsida, kas olukord muutus
3. aasta juuli lõpus, mil S. Põldaru Eesti politsei telefonikõne kaudu sellest teadlikuks sai. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.
4. Pidades silmas seda, et kõrvale hoidumisest rääkimine eeldab mõningast eesmärgistatud toimimist (vt käesoleva otsuse p 23), ei tingi ainuüksi see, et S. Põldaru sai Eestis toimuvast menetlusest teadlikuks, kõrvale hoidumisena käsitatavast tegevusetusest kõnelemist. Tegevusetusega karistuse kandmiselt kõrvale hoidumine tuleks kohtu hinnangul praegu kõne alla kahel juhul. Üks võimalus on see, et S. Põldaru jättis mõne karistuse kandmisele asumist soodustava teo tegemata üksnes või olulisel määral teda ähvardava karistuse tõttu: nt jättis Eestisse naasmata seetõttu, et ta võidakse siin vangi panna. Ei ole aga alust arvata, et S. Põldaru oleks millalgi pärast
5. aasta juulit muidu soovinud Eestisse tulla, jättis aga selle tegemata talle
6. juulil 2007 mõistetud karistuse tõttu. Teine variant on see, et S. Põldaru jättis reageerimata mõnele karistuse kandmisega seotud riiklikule korraldusele: nt jättis talle Venezuelas kätte toimetatud kohtukutse peale kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta tulemata. S. Põldarule aga Venezuelasse ühtegi kohtukutset ei saadetud. 5