← Eesti

1-16-5679/107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. mai 2019 1-16-5679 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Suleiman Dungurovi (isikukood 36309020311) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Suleiman Dungurovi lepinguline kaitsja Aleksei Smelov Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Suleiman Dungurov kannab Viru Vanglas Harju Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 6 aasta pikkust vangistust. Tema karistusaeg algas
  9. märtsil 2016 ja lõpeb
  10. märtsil
  11. veebruaril 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid S. Dungurovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta S. Dungurovi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
  12. Viru Maakohus jättis
  13. märtsi
  14. a määrusega S. Dungurovi karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus pidas positiivseks, et S. Dungurov tasub vanglas rahalisi kohustusi, töötab, õpib riigikeelt, läbis kriminaalhooldajaga struktureeritud vestlused narkootikumide käitlemise ja ühiskonna ohustamise vahelise seose mõistmiseks, õpib abikokaks, läbis programmi „Viha juhtimine“ ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Need asjaolud osutavad, et süüdimõistetu on vangistuses teinud pingutusi enda hoiakute muutmiseks. Ka S. Dungurovi võimalused vabaduses on head – tal on pere ning elu- ja töökoht abikokana. Vaatamata eeltoodule on kohtu hinnangul alust arvata, et S. Dungurovi puhul on uue kuriteo toimepanemise risk oluline või enamgi veel. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on S. Dungurovil kehtivaid kriminaalkaristusi üks, kuid vanglas on ta kolmandat korda ning osa oma elust ongi ta veetnud kinnipidamisasutustes. Soome vanglast vabanes süüdimõistetu
  15. aastal ja sooritas uue kuriteo aasta jooksul. Kinnipeetava puhul, kes on pärast vangistusest vabanemist aasta jooksul pannud toime uue kuriteo, ei ole põhjust loota, et tema mõjutamiseks piisaks vaid veidi üle poole karistuse ärakandmisest. S. Dungurovi seos kuritegeliku eluga ei ole juhuslikku ega lühiajalist laadi. Ka on oluline, et praeguse vangistuse aluseks olevas kuriteos ei olnud süüdimõistetu tänavadiiler ega reategelane, vaid tal oli selles oluline roll. Veel on vaja tähele panna, et S. Dungurovi suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga tuttavaid ja ta ei ole avaldanud soovi nendega suhtlemise lõpetamiseks. Läbikäimine kriminaalse mõtteviisiga isikutega suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Samuti soodustab kuritegude toimepanemist see, et kinnipeetaval on 296 183 eurot 29 senti võlgu. Nii suur võlg võib süüdimõistetus tekitada soovi majandusliku olukorra parandamiseks panna toime uus narkokuritegu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  16. Maakohtu määruse vaidlustas S. Dungurovi kaitsja Aleksei Smelov, kes palub kohtumääruse tühistada ja vabastada tema kaitsealune vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et S. Dungurovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine on õigustatud. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu töötanud erinevatel töökohtadel, õppinud riigikeelt, läbinud kriminaalhooldajaga struktureeritud vestlused narkootikumide käitlemise ja ühiskonna ohustamise vahelise seose mõistmiseks ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Veel peab arvesse võtma, et S. Dungurovil on perekond ja alaealised lapsed, kellele ta võiks vabaduses abiks olla. Asjaolu, et süüdimõistetu tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, arvestada aga ei tohi. Iga inimese suhtlusringkonnas võivad olla sellised tuttavad, kuid see ei tähenda veel, et nad panevad toime kuritegusid. Nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, mille kohaselt S. Dungurovi käitumine ja viimase kuriteo asjaolud näitavad uue kuriteo toimepanemise riski olulisena või enamgi veel. Viru Vangla on märkinud, et järgmise kahe aasta jooksul on süüdimõistetu puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 18%. Järelikult ei saa rääkida sellest, et S. Dungurovi uue kuriteo toimepanemise risk on vähemalt oluline. Kõrgohtlikkusest saaks juttu olla üksnes siis, kui sellised protsendid oleksid kõrgemad kui 25%. Ka siin tuleb aga tähele panna, et
  17. märtsi
  18. a määruses nr 1-09-14104 välistas Riigikohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuginemise riskiprotsentides esitatud riskihinnangule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  19. Vaidlus puudub selles, et S. Dungurovi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed tingimused. Ringkonnakohtul tuleb määruskaebemenetluses otsustada, kas maakohus andis ennetähtaegse vabastamise sisulistele eeldustele, s.o KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaoludele põhjendatud hinnangu ja jättis ta õigesti vangistusse.
  20. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. aprilli
  22. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole teinud kaalutlusviga S. Dungurovi ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ning otsustus jätta ta karistust kandma on põhjendatud. Süüdimõistetu kuriteo asjaolud ja eelnev elukäik annavad aluse prognoosida tema kuritegeliku käitumise (eelkõige narkokuritegude toimepanemise) jätkumist. 2

(3)
  1. Kohtukolleegium tutvus kohtute infosüsteemis Harju Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsusega. Otsusest selguvalt tunnistati S. Dungurov süüdi suure koguse narkootilise aine käitlemises isikute grupis, kusjuures süüdimõistetul oli käitlemisteos – fentanüüli hankimine Vene Föderatsioonist ja toimetamine Eestisse – organiseeriv ning korraldav roll. Tähele tuleb kindlasti panna, ja seda on maakohus ka teinud, et kõnealuse kuriteo pani S. Dungurov toime vaid vähem kui aasta möödumisel ajast, mil ta vabanes Soome vanglast, kus ta oli samuti narkokuriteo eest. Kusjuures märkimist väärib seegi, et kuigi Soome vanglast vabanemise ja uue narkokuriteo vahe oli peaaegu aasta, hakkas S. Dungurov süüdimõistvast kohtuotsusest selguvalt seda käitlemistegu planeerima juba tunduvalt varem. Ehk siis Soomes kantud vanglakaristuse mõju oli üksnes üürike ja varalise kasu saamiseks pöördus S. Dungurov käitlemistegevuse juurde kiiresti tagasi. Seetõttu oleks põhjendamatu loota, et praegune vanglas viibimine on juba kolme aasta möödumisel varasemast oluliselt tulusam olnud. Arvestada tuleb sedagi, et ka Soomes veedetud vangistus ei olnud S. Dungurovi jaoks esimene, vaid kokku on ta vanglas juba kolmandat korda. Sellest järeldub, et hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta.
  4. Eelmärgitut arvesse võttes pole hetkel veel vajalikku kindlust, et praeguse vangistuse jooksul ilmnenud positiivsed arengud S. Dungurovi käitumises oleksid piisavalt kinnistunud, andmaks kindla aluse loota, et kinnipeetav elaks vabaduses õiguskuulekalt. Kuritegelikud hoiakud on temas kujunenud pikema aja jooksul ning kolm aastat vanglaseinte vahel ei ole küllaldane aeg, et tema muutumist järeldada. Ka ei mõjuta uue kuriteo riski oluliselt väiksemas suunas süüdimõistetu elutingimused vabaduses. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, olid S. Dungurovil toetavad lähedased, elu- ja töökoht olemas ka narkokuriteo toimepanemise ajal. Samuti tuleb tähele panna, et süüdimõistetul on kriminaalse taustaga tuttavaid ja ta ei väljenda soovi nendega mitte enam suhelda. Kaitsja märge, et taoliste tutvuste olemasolu ei saa pidada ohuteguriks, ei ole õige. Lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega vaieldamatult suurendab uue kuriteo riski.
  5. Kaitsja on määruskaebuses veel leidnud, et kuna kinnipeetava iseloomustuses on S. Dungurovi puhul uue kuriteo toimepanemise riskiprotsendid pigem väikesed, ei saa tema riskikäitumise ohtu pidada oluliseks, nagu seda tegi maakohus. Ringkonnakohtule jääb kaitsja selline seisukoht arusaamatuks. Viitab ju kaitsja selle väite esitamise järel kohe ise Riigikohtu määrusele, milles on selgitatud, et vangla poolt protsentides väljendatud riskihinnangut uue kuriteo toimepanemise kohta süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta ei saa (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. märtsi
  7. a määrus asjas nr 1-09-14104, p-d 26 ja 27).
  8. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et maakohus andis õige hinnangu KarS § 76 lg-s 4 loetletud teguritele ning jättis S. Dungurovi põhjendatult vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebuse väited ei ole piisavad, et sellist seisukohta kummutada. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  9. märtsi
  10. a määruse muutmata ning S. Dungurovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.