lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Arle Treier Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, viimati 30.06.2005 AS § 71 alusel 180 krooni rahatrahviga tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Arle Treier
lg 2 p 3 järgi ja vabastada
Kohaldada Arle Treierile
lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendit ja allutada ta 1 (üks) aasta pikkuseks ajaks käitumiskontrollile.
lg 2 alusel määrata, et käitumiskontrolli ajal on Arle Treier kohustatud täitma
§s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita grupi poolt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toime pannud alaealise süüdistatava peab prokurör võimalikuks
alusel karistusest vabastada, kohaldades talle
lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendit: allutamine käitumiskontrollile.
lg 2 alusel määrata käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta, mille vältel isik peab
lg 1 p 2 kohaselt täitma järgmiseid
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Arles Treier tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 3 järgi ning kohaldada
Kuriteoga tekitati varalist kahju M.R., kes on esitanud tsiviilhagi 1200 krooni (I kd tl 92). Tartu Maakohtu 03.01.2007. a otsusega on M.R. hagi rahuldatud ja välja mõistetud solidaarselt Z.E-lt, N.S-ilt ja O.J-ilt. Kuna Arle Treier on tekitanud M R kahju ühiselt koos eelnimetatud süüdimõistetutega, kuulub tsiviilhagi temalt välja mõistmisele solidaarselt ühiselt kahju tekitanud isikutega. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 9000 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelsel uurimisel 849.60 krooni ja kohtumenetluses 4484 krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 244 krooni. Vastavalt KrMS § 188 võib kohus panna menetluskulude hüvitamise kohustuse alaealise süüdistatava vanematele. Arle Treier on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek, mistõttu paneb kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse tema emale T.V. Kuna tegemist on esimese astme kuriteoga, kus sundraha on väga suur, käib kõigi menetluskulude hüvitamine ilmselgelt lapsevanemale üle jõu ja seda arvestades jätab kohus pool sundrahast riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.