kokkuleppemenetluses Prokurör Külli Saks Süüdistatav S.H § 199 lg 2 p 8 järgi Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud 6-l korral: 1) 26.03.2002.a. HÕS § 106 lg. 1 järgi rahatrahv 180 krooni, 2) 21.04.2003.a. LS § 7419 järgi rahatrahv 9000 krooni, 3) 27.11.2003.a. LS § 7422 lg. 2 järgi rahatrahv 1500 krooni, 4) 18.01.2004.a. LS § 747 järgi rahatrahv 600 krooni, 5) 19.01.2004.a. LS § 747 järgi rahatrahv 240 krooni, 6) 24.03.2004.a. LS § 7435 lg. 1 järgi rahatrahv 600 krooni. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg. 1 p. 4 Süüdi tunnistada S.H
2 p. 8 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
alusel arvestada kahtlustatavana kinni peetud aeg 1 (üks) päev (07.06.2004.a.) karistusaja hulka ja mõista S.H lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.H ei pane 1 8 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja
2 p. 1 alusel määratud kohustuse. S.H on kohustatud katseajal järgima
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 1 alusel määrata S.H-le katseajaks kohustus heastada kannatanu le kuriteoga tekitatud kahju 17 150 (seitseteist tuhat ükssada viiskümmend) krooni katseaja jooksul. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kriminaalhooldusele esimese registreerimise järel. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel anda asitõendiks olnud esemed: radiaator, ventilaator ja telgikomplekt S.H-le. Välja mõista S.H-lt 17 150 (seitseteist tuhat ükssada viiskümmend) krooni Y kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks. Välja mõista S.H-lt 5721 (viis tuhat seitsesada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. S.H süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 24.03.2004.a - 31.03.2004.a tungis ukse kinnitusriivi eemaldamise teel Tartus, T X kuuluvasse keldriboksi nr. 13 ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil keldriboksi kasutanud Y kuuluvad Audi A6 viis velge koos rehvidega koguväärtusega 13500 krooni, telgi väärtusega 800 krooni, magamiskoti väärtusega 300 krooni, õliradiaatori väärtusega 1800 krooni, ventilaatori väärtusega 500 krooni, lapse turvatooli väärtusega 250 krooni ja firmadele AS Veka Projekt, OÜ Impa Holding, OÜ Plaaten, OÜ Office Trade kuuluvaid väärtuseta dokumente. Seega pani S.H toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega. Kokkuleppe sisu.
1 päev karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista S.H-le 2 kuud ja 29 päeva vangistust.
alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane 1aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. Süüdimõistetu kohustub:
lg 2 alusel määrata täiendav kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju 17150 krooni katseaja jooksul. Tsiviilhagi ja asitõendid. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi Y 17 150 krooni nõudes. Kannatanud soovib nõude rahuldamist ja kahju väljamõistmist. Tsiviilhagid on põhjendatud. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlasel. Tsiviilnõue koosneb varastatud ja tagastamata esemete väärtuse summast. Kriminaalasjas on asitõenditeks radiaator, ventilaator ja telgikomplekt, mis asuvad Lõuna Politseiprefektuuri hoiukambris. Asitõendiks olevate esemete kuuluvuses kannatanule Y ei ole vaidlust. Kannatanu ei soovi tema valdusest ebaseaduslikult välja läinud esemete tagastamist ja nõuab nende väärtuse hüvitamist. Süüdlane on nõus hüvitama tsiviilhagi ja nõus vastu võtma asitõenditeks olnud esemed. KrMS § 126 lg. 3 p. 2 alusel tuleb asitõendiks olevad esemed anda süüdlasele, kes hüvitab nende väärtuse omanikule. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 4500 krooni. KrMS § 175 lg. 1. p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 1221.30 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kriminaalmenetluse kulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kriminaalmenetluse kulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.