Obsah (8)

§ 117§ 121§ 74§ 75§ 201§ 64§ 65§ 73

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-1706 (kohtueelses menetluses

§ 117

järgi advokaat Endel Tomson Süüdistatav Mario Käämer Süüdistus Kaitsja

§ 121

ja § 201 lg 1 järgi advokaat Mart Sikut Süüdistatav S.U Süüdistus Kaitsja

§ 121

- § 22 lg 2 järgi advokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada L.U süüdi karistusseadustiku (

) § 117 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) aastat;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.U-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.U ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata L.U-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx tühistada L.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada Mario Käämer süüdi

§ 121

järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 kuud; ning tunnistada Mario Käämer süüdi

§ 201

lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Mario Käämerile liitkaristus vangistusena 10 (kümme) kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Mario Käämerile mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 26. aprilli 2004 otsusega Mario Käämerile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta võrra ning mõista Mario Käämerile liitkaristusena vangistus 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud ja vangistuse alguseks lugeda vanglasse saabumise aeg; tühistada Mario Käämerile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld lugeda tühistatuks peale tema ilmumist vanglasse karistust kandma; 1.3 tunnistada S.U süüdi

§ 121- § 22 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.

o 8 860 (kaheksa tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni;

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.U-le katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui S.U ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada S.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus rahuldada täielikult OÜ Mulgi Pant tsiviilhagi ning välja mõista Mario Käämerilt 1 020 (üks tuhat kakskümmend) krooni OÜ Mugi Pant kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 L.U-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 194 (üks tuhat ükssada üheksakümmend neli)krooni 75 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) krooni 20 senti; 2.2.2 Mario Käämerilt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896 (kaheksasada üheksakümmend kuus) krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 014 (kaks tuhat neliteist) krooni 20 senti; 2.2.3 S.U-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896 (kaheksasada üheksakümmend kuus) krooni 10 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 014 (kaks tuhat neliteist) krooni 20 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Endel Tomsonile 1 194.75 krooni ja Mart Sikutile 1 792.20 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; 3.3 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 2
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) L.U-le mõistetavaks karistuseks

§ 117

järgi toimepandud kuriteo eest 2 aastat vangistust;

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus kohaldamata kui ta 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elama kohtu poolt määratud elukohas – xxxxxx 2) Mario Käämerile mõistetavaks karistuseks

§ 121

järgi toimepandud kuriteo toimepanemise eest vangistus 10 kuud;

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust;

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s. o Viljandi Maakohtu 26. aprilli 2004 otsusega mõistetud karistuse 2 aastase vangistuse võrra ning liitkaristusena mõista 2 aastat 10 kuud vangistust; 3) S.U-le mõistetavaks karistuseks

§ 121- § 22 lg 2 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.

o 8 860 krooni;

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus kohaldamata kui ta 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu.

1. Süüdistused, motiveeringud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud 2.
2. L.U-le, Mario Käämerile ja S.U-le esitatud süüdistused L.U on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
3. juunil 2005 kella 05 paiku hommikul Viljandimaal Karksi-Nuia Viljandi mnt maja nr 11 lähedal lõi ühel korral Andres Allikule rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus kuklaga vastu asfaltteed. Kukkumise tagajärjel tekkis Andres Allikul aju-kolju tömp trauma koljulae murru, kelmetealuste verevalumite ja peapõrutusega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, mis põhjustasid Andres Alliku surma. L.U tegu on talle kvalifitseeritud

§ 117

järgi surma põhjustamisena ettevaatamatusest, so teise inimese surma põhjustamisena. Mario Käämerit on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema

1. juunil 2005 kella 05 paiku hommikul Viljandimaal Karksi- Nuia Viljandi mnt maja nr 11 lähedal sõitis jalgrattaga selja tagant otsa Andres Allikule, kes saadud löögi tulemusel kukkus kraavi ja kukkumise tagajärjel tekkisid Andres Allikul marrastused. Veel on Mario Käämerit süüdistatud selles, et tema
2. jaanuaril 2005 kella 16 paiku laenas xxxxx elava Marko Lõhmuse käest videomaki Philips, mille pidi tagastama
3. jaanuaril
4. Marko Käämer videomakki ei tagastanud, vaid viis selle pandimajja. Omastamisega tekitatud Marko Lõhmusele varalist kahju 5 508 krooni. Mario Käämer teod on talle kvalifitseeritud

§ 121

järgi kehalise väärkohtlemisena, mis seisnes kannatanule tervisekahjustuse tekitamises ja valu põhjustamises ning

§ 201järgi isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisena.

S.U on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 24. juunil 2005 kella 05 paiku hommikul kihutas Vassili Klimpjatuki elukohas korduvalt Mario Käämeril ja L.U , et need annaksid Andres Allikule peksa kuna Andres Allik pidi oma naise vastu vägivaldne olema, oma sellise tegevusega kutsus ta L.U esile tahtluse Andres Allikut lüüa ning löömisega tekitaski L.U Andres Allikule valu ja tervisekahjustuse. S.U tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121

- § 22 lg 2 järgi kehalisele väärkohtlemisele kihutamisena, mis seisnes L.U Anres Alliku löömise tahtluse esile kutsumises. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 3 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning L.U tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 117

järgi; Mario Käämer tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 121

ja § 201 lg 1 järgi; S.U tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 121- § 22 lg 2 järgi.

2.1.

1. Tsiviilhagide otsustamine OÜ Mulgi Pant on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1 020 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada ja kuriteoga tekitatud kahju 1 020 krooni välja mõista Mario Käämerilt OÜ Mugi Pant kasuks.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 117

näeb ette süüdlase karistamise kuni kolme aastase vangistusega.

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni kolme aastase vangistusega; § 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega.

§ 121

- § 22 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolme aastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.U, Mario Käämeri ja S.U karistamise kokkuleppemenetluses. L.U karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud L.U-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 274.40 krooni. 4 Süüdistatava L.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1194.75 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Mario Käämerile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1911.60 krooni. Süüdistatava Mario Käämeri kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud S.U-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1911.60 krooni. Süüdistatava S.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 896.10 krooni. Kaitsjate esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt: 1) kaitsealusele L.U-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 44.80 krooni; 2) kaitsealusele Mario Käämerile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 81.60 krooni; 3) kaitsealusele S.U-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 81.60 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 63 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) L.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1 194.75 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 340.20 (1274.40+44.80+21) krooni riigieelarve tuludesse; 2) Mario Käämerilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896.10 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 014.20 (1911.60+81.60+21) krooni riigieelarve tuludesse; 3) S.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 896.10 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 014.20 (1911.60+81.60+21) krooni riigieelarve tuludesse; Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab 5 karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Toomas Lillsaar Kohtunik 6