Obsah (11)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-16502 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.O süüdi karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata L.O-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.O ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata L.O-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxx; KarS § 50 lg 1 alusel mõista L.O-le lisakaristus mootorsõiduki juhtimise äravõtmine 18 (kaheksateistkümneks) kuuks; tühistada L.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude ja muu osas: 2.1 välja mõista L.O-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 3 138 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel saata käesoleva otsuse koopia autoregistrikeskusele. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on L.O-le mõistetavaks karistuseks KarS § 422 lg 1 järgi 1 aastat vangistust; KarS § 74 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata kui ta 18 kuud katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning elama kohtu poolt määratud elukohas: xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära sõiduki juhtimisõigus 18(kaheksateistkümneks) kuuks
2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. L.O-le esitatud süüdistus L.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juhtis
4. juulil 2006.a. kell 10.05, Viljandi Ühendustee 2,5 kilomeetril suunaga Imavere poole sõiduautot Honda Civik registreerimismärgiga 896 TDK, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust. Sõiduauto Honda Civik kaotas teel juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse ning põrkas kokku Imavere poolt läheneva sõiduautoga Ford Fiesta registreerimismärgiga 779 ANJ, mida juhtis kaine juhiloaga A. P. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai Ford Fiesta juht A. P. eluohtlikke kehavigastusi. L.O rikkus Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis; § 70 p 1, mis sätestab, et mootorsõiduki juhil peab kaasas olema ning ta peab politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt esitama juhtimisõigust tõendava dokumendi, liikluseeskirja § 65, mis sätestab, et juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist ning LE § 123, mis sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral peatuma kui tingimused seda nõuavad, eriti kui nähtavus on halb. L.O tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 422 lg 1 järgi sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, mis seisnes LE §-de 65, 70 p 1, 76 p 1 ja 123 rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. 2.1.
5. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
6. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima2 likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning L.O tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 422 lg 1 järgi.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 422 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid L.O karistamise kokkuleppemenetluses. L.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 5 400 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 3 117 (242+2 875) krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad läbiviidud ekspertuuringutest ja nendele tehtud kulutustest.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb L.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 3 138 (3 117 + 21) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 3 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4