,§ 136 lg.1,§ 209 lg.2 p.1,2,3, § 263 p.1,§ 346 ja U.B süüdistuses
, § 121,§ 136 lg.1,§ 209 lg.2 p.2,3 järgi kokkuleppemenetluses eriasjade prokurör Hristo Evestus A.Z i.k.XXX U.B i.k.XXX vandeadvokaadid Andres Gorkin,Alar Neiland RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.Z
3000kr. /rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr.10220034796011 või Hansapangas nr.221023778606 ,märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100064939 ning selgituse „A.Z,1-05-1155, rahaline karistus/. Süüdi tunnistada A.Z
Süüdi tunnistada A.Z
Süüdi tunnistada A.Z
Süüdi tunnistada A.Z
Vastavalt
lg.1 järgi mõista raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks A.Z-ile 3(kolm) aastat ja 3(kolm) kuud vangistust. Vastavalt
lg.1,2,3 kuulub A.Z koheselt ärakandmisele 3(kolm) kuud vangistust,ülejäänud 3(kolm) aastat vangistust jätta süüdimõistetu A.Z-i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et seda osa mõistetud vangistusest ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud katseajal – 3 aasta – jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) alustama kannatanu K. A-le kuriteoga tekitatud kahju heastamist ning hüvitama kannatanu poolt antud arveldusarvele peale kohtuotsuse jõustumist 8 (kaheksa) kuu jooksul (v.a. osalise karistuse kandmise aeg) 100 000.- (ükssada tuhat) krooni. Süüdistatav kuulub katseaja kestel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla.
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Vastavalt
lg.1 lugeda A.Z eelvangistus 14 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 2(kaks) kuud ja 16(kuusteist) päeva vangistust. Tõkend-kautsjon kohtuotsuse jõustumisel A.Z-i suhtes asendada tõkendiga vahistamine kuni karistuse kandmisele asumiseni,siis tühistada. Kautsjon 100000kr kohtuotsuse jõustumisel tagastada A.Z-ile. Süüdi tunnistada U.B
Süüdi tunnistada U.B
Süüdi tunnistada U.B
Süüdi tunnistada U.B
Vastavalt
lg.1 järgi mõista raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks U.B-le 2(kaks) aastat vangistust. Vastavalt
lg.1,2,3 jätta mõistetud vangistus süüdimõistetu U.B suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud katseajal – 2 aasta – jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) alustama kannatanu K. A-le kuriteoga tekitatud kahju heastamist. Süüdimõistetu U.B kuulub katseaja kestel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Karistuse täitmisele pööramisel vastavalt
lg.1 lugeda U.B karistusest kantuks eelvangistus 1(üks) kuu ja 20(kakskümmend) päeva. Tõkend-kautsjon kohtuotsuse jõustumisel U.B suhtes tühistada. Kautsjon 100000kr kohtuotsuse jõustumisel tagastada U.B-le. Välja mõista A.Z-ilt ja U.B-lt solidaarselt 246500kr K. A kasuks. Välja mõista A.Z-ilt 5400kr sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP või arveldusarvele nr.221023778606 Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „A.Z, 105-1155,sundraha/ Kohustada tasuma A.Z-i kriminaalmenetluse kulud,s.o. 16653kr ekspertiisitasu riigituludesse./kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP või arveldusarvele nr.221023778606 Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „A.Z, 1-05-1155, kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista U.B-lt 5400kr sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP või arveldusarvele nr.221023778606 Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „U.B, 105-1155,sundraha/ Kohustada tasuma U.B kriminaalmenetluse kulud,s.o. 8380kr ekspertiisitasu ja 1593kr õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP või arveldusarvele nr.221023778606 Hansapangas,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „U.B, 1-05-1155, kriminaalmenetluse kulud. Rahaline karistus,sundraha,kriminaalmenetluse kulud tasuda kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt tasutud,suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile/. U.B-le kuuluv püstol Beretta,cal.9,0,nr.SZ 007120,nahast kabuur,salv padrunid 11tk. vastavalt
Asitõendid-disketid,käekirja proovid-jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.4 alusel edasi kaevata seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU A.Z on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 19.03.2004 kella 01.00 paiku A pubis lõi R. V-d käte ja jalgadega näo ja keha piirkonda, tekitades kannatanule vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 479 alalõualuu murru, haava alahuulel ja otsmikul, nahaalused verevalumid näol ja vasakul küünarvarrel, T. T rusikaga näkku, tekitades kannatanule vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 478 põrutushaavad üla- ja alahuulel, M. L-it rusikaga näkku, tekitades kannatanule vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 349 parema kulmu põrutushaava, eirates sellega avalikus kohas tavade ja heade kommetega kinnistunud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet. Sellise tegevusega pani A.Z toime
avaliku korra rikkumise vägivallaga. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema 19.03.2004.a. kella 01.30 – 02.00 ajal oma sõiduautos Mercedes Benz reg.nr. XXX XXX lõi P. L-i rusikatega näo piirkonda, tekitades kannatanule vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 480 peaaju vapustuse, vasaku silmamuna põrutuse, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol. Sellise tegevusega pani A.Z toime
teise inimese peksmise. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema 19.03.2004.a. kella 01.30 – 02.00 ajal ei lasknud P. L-i oma autost Mercedes Benz reg.nr. XXX XXX välja, kuigi kannatanu proovis auto lukustatud ust avada ning jätkas kannatanu peksmist piirates tema liikumisvabadust. Sellise tegevusega pani A.Z toime
teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema koos U.B-ga 19.05.2003.a. tegi ettepaneku K. A-le osta kannatanu korter hinnaga 250 000 krooni ning lubas kannatanule tasutud summa eest aidata osta sobiv ühetoaline korter, misjärel 23.05.2003.a. vormistati Tallinna notari M. A juures ostu-müügileping K. A-lt U.B-le, misjärel tõsteti kannatanu korterist välja, ilma, et talle oleks korteri eest kogusummas (tasuti 12 000 krooni) tasutud ja uut elukohta otsitud. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, 30.01.2004.a. helistas U. A-le ning tuues ettekäändeks U. A-ga sõlmitud fiktiivse laenulepingu 400 000 krooni peale, mis on tagatud U. ja U. A ühisvarasse kuuluva korteriga, tegi ettepaneku võõrandada korter 250 000 krooniga või vahetada korter kahetoalise korteri vastu, kannatanu vara käsutust ei teinud, kuna tekkisid kahtlused ja pöördus politseisse. Sellise tegevusega pani A.Z toime
varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud suures ulatuses ning grupi poolt ning isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema ajavahemikul 28.05.2003.a. – 01.06.2003.a. jättis K. A lukustatud korterisse, millega piiras kannatanu liikumisvabadust. Sellise tegevusega pani A.Z toime
teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti süüdistatakse A.Z-i selles, et tema ajavahemikul 19.05.2003.a.-23.05.2003.a. rebis puruks K. A EV kodaniku passi lehed eesmärgiga hävitada tõend K. A abielu registreerimise kohta ja taotleda uut passi. Sellise tegevusega pani A.Z toime
ametliku dokumendi rikkumise. U.B on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema19.03.2004.a. kella 01.30 – 02.00 ajal sõiduautos Mercedes Benz reg.nr. XXX XXX lõi P. L-i rusikatega näo piirkonda, tekitades kannatanule vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 480 peaaju vapustuse, vasaku silmamuna põrutuse, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid näol. Sellise tegevusega pani U.B toime
teise inimese peksmise. Samuti süüdistatakse U.B selles, et tema 19.03.2004.a. kella 01.30 – 02.00 ajal ei lasknud P. L-i sõiduautost Mercedes Benz reg.nr. XXX XXX välja, kuigi kannatanu proovis auto lukustatud ust avada ning jätkas kannatanu peksmist piirates tema liikumisvabadust. Sellise tegevusega pani U.B toime
teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti süüdistatakse U.B selles, et tema koos A.Z-iga 19.05.2003.a. tegi ettepaneku K. A-le osta kannatanu korter hinnaga 250 000 krooni ning lubas kannatanule tasutud summa eest aidata osta sobiv ühetoaline korter, misjärel 23.05.2003.a. vormistati Tallinna notari M. A juures ostu-müügileping K. A-lt U.B-le, misjärel tõsteti kannatanu korterist välja, ilma, et talle oleks korteri eest kogusummas (tasuti 12 000 krooni) tasutud ja uut elukohta otsitud. Sellise tegevusega pani U.B toime
varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on toime pandud suures ulatuses ning grupi poolt. Samuti süüdistatakse U.B selles, et tema ajavahemikul 28.05.2003.a. – 01.06.2003.a. jättis K. A lukustatud korterisse, millega piiras kannatanu liikumisvabadust. Sellise tegevusega pani U.B toime
teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Samuti on U.B-le süüdistus esitatud selles, et tema 08.01.2004.a. kella 12.00 ajal eramus ähvardas laskekõlbliku tulirelvaga Beretta 9000-SF I. V-t, võttes vaidluse käigus relva ja sihtides selle laskeavaga kannatanut. Sellise tegevusega pani U.B toime
tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 28.02. ja 02.03.2007a.sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör ,süüdistatavad ja nende kaitsjad käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe,mille kohaselt prokurör nõuab kohtus A.Z-i karistamist
järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 50.- krooni), s.o. 3000.- krooni.
p 1 järgi karistada 1 (ühe) aastase vangistusega;
, § 136 lg 1 - § 63 lg 1 järgi karistada 8 (kaheksa) kuulise vangistusega;
lg 2 p 1,2,3 järgi karistada 2 (kahe) aastase vangistusega;
lg 1 – järgi karistada 5 (viie) kuulise vangistusega.
lg 1 järgi mõista raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 3 (kolme) aasta ja 3 (kolme) kuuline vangistus.
lg 2 järgi pöörata täitmisele 3 (kolm) kuud vangistust.
30.03.2004.a. – 12.04.2004.a., s.o. 14 päeva.Seega jääb reaalselt ära kanda 2 (kaks) kuud ja 16 (kuusteist) päeva vangistust.
lg 1, 2, 3 järgi jätta tingimisi ülejäänud vangistus – 3 aastat - süüdistatava suhtes kohaldamata. Nõutavat vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) alustama kannatanu K. A-le kuriteoga tekitatud kahju heastamist ning hüvitama kannatanu poolt antud arveldusarvele peale kohtuotsuse jõustumist 8 (kaheksa) kuu jooksul (v.a. osalise karistuse kandmise aeg) 100 000.- (ükssada tuhat) krooni. Süüdistatav kuulub katseaja kestel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla.
lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. U.B karistamist
, § 136 lg 1 - § 63 lg 1 järgi 8 (kaheksa) kuulise vangistusega;
lg 2 p 2,3 järgi karistada 1 (ühe) aastase ja 6 (kuue) kuulise vangistusega;
lg 1 järgi karistada 5 (viie) kuulise vangistusega;
järgi karistada 5 (viie) kuulise vangistusega.
lg 1 järgi mõista raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 2 (kahe) aastane vangistus.
30.03.2004.a. – 19.05.2004.a., s.o. 1 kuu ja 20 päeva.Seega karistuse täitmisele pööramisel on ärakantavaks karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1, 3 järgi jätta tingimisi vangistus täielikult süüdistatava suhtes kohaldamata. Nõutavat vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdistatav ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas;2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;6) alustama kannatanu K. A-le kuriteoga tekitatud kahju heastamist.Süüdistatav kuulub katseaja kestel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku (juhataja määramisel) järelevalve alla. Kohus kuulanud ära süüdistatavate ütlused, prokuröri ja kaitsjate arvamuse, tutvunud kriminaalasja materjalidega,leidis, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud lihtmenetluse sätteid, süüdistatavad on aru saanud kokkuleppest,nõustuvad kokkuleppega ning kokkuleppe sölmimine oli nende töeline tahe. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.Kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 248 lg.1 p.4,249 sätetest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.