Obsah (10)

§ 298§ 68§ 74§ 75§ 78§ 83§ 85§ 294§ 56§ 301

1-06-14796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 märts 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-14796 (06231503269) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 298

lg 1 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav N.A Ik: XXX Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. N.A süüdi tunnistada

§ 298

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 21.10.2006 kuni 22.10.2006, so 2 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta N.A-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva N.A suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.A temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.A järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 1 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada N.A-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.03.

2. N.A-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.A, 1-06-14796, sundraha“.
3. N.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2076 (kaks tuhat seitsekümmend kuus) krooni ja 80 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.A, 1-0614796, kaitsjatasu“.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. N.A suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
6. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo kassasse hoiule antud 500 kroonine rahatäht numbriga AT 834291 kui kuriteo toimepanemise vahend kuulub

§ 83

lg 2 ja § 301 alusel konfiskeerimisele ning

§ 85

lg 1 alusel kandmisele riigi omandisse, tasudes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.A, 1-06-14796, konfiskeeritud kuriteo toimepanemise vahend“. • Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas: N.A süüdistatakse selles, et tema 21.10.2006 kella 18.00 ajal, olles politseiametnike poolt Tallinnas Smuuli tee ja Kalevipoja põik ristmikul kinni peetud sõiduautoga Opel Omega Caravan registreerimismärgiga XXX XXX keelatud manöövri sooritamise pärast, istudes politseiautosse Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX, andis Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablitele K. K-le ja J. G-le altkäemaksu 500 krooni, asetades raha politseisõiduki esiistmete vahele, et politseiametnikud jätaks tema suhtes vormistamata väärteomaterjalid liiklusrikkumise eest. Seega pani N.A toime altkäemaksu andmise, so

§ 298lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud N.A end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et tema altkäemaksu ei pakkunud ja tema sõnu võidi valesti tõlgendada. Paluti politseiautosse istuda ja ta ütles, et politseinikud võiksid piirduda suulise hoiatusega. Nemad hindasid seda altkäemaksuna. J.G palus tulla politseiautosse. Politseinikud olid väga sõnakuulelikud ja täitsid raadio teel antud korraldusi. K.K nägi, et tal on jalg haige, nihutas isegi esiistme ettepoole. Politseinikud olid suhteliselt viisakad. Istus tagaistmel kogu aeg kuni opergrupp tuli ja siis võeti käerauad maha. Autosse sisenedes nägi kohe 500 kroonist, mõtles, et kontrollivad tema ausust. Ütles, et andke andeks, et punase fooriga. Ütles, et suusõnaline hoiatus. Siis kutsus K.K välja opergrupi. Samal ajal oli J. G autosse istunud. Eetri kaudu küsiti kes juht on, mis firma on, anti korraldus käed raudu panna. J. G tuli autost välja tegi tema ukse lahti, pani tal käed raudu ja autosse tagasi. Ütles, et leidis selle 500 kroonise maast. Kõigepealt vabandas rikkumise pärast, et on süüdi. Mõni hetk hiljem hakkas selgitusi andma. J. G autosse tulnud, K. K oli autos. K.K kutsus abi pärast seda kui oli raha ära pannud. K.K ei öelnud, et võtke tagasi. Ta ei öelnud politseinikele, et on veel raha, vaid ütles, et autos vedeleb raha veel. Mündid olid maas. Pildidki on sellest toimikus. Ütles, et teil siin niigi raha. Autost tehti ka pilti. Oli vahetuses olnud vaid kaks tundi, tal ei olnud endal rohkem raha kui vaid vahetusraha 300 krooni ringis. 500 kroonist rahatähte tal ei olnudki. Pole kunagi politseiga pahandusi olnud. Iga kahe aasta tagant on koostatud protokoll, kuid kunagi pole käsi raudu pandud. Ta ei rikkunud seadust, politsei ei uskunud, et leidis raha. Tahtis olla aus, sest kui oleks taskusse pannud, oleks olnud vargus. Tunnistajana üle kuulatud K. K seletas, et oli tööl Ida Politseiosakonnas ning sõitis koos J. Gga Laagna teelt üles ja nägid taksot, mis sõitis punase tule alt läbi ning sõitis Kalevipoja tänavale. Pidasid takso kinni, paarimees läks taksojuhi juurde ja võttis dokumendid. Nad tulid politseiauto juurde, taksojuht istus tema taha kõrvalistmele. Paarimees läks pagasiruumist pabereid võtma. N.A pani juhi ja juhi kõrvalistuja istme vahele 500 kroonise rahatähe, öeldes, et „Teile, unustame juhtunu“. Ütles, et „on teile“. Paarimees tuli tagasi autosse, teatas sellest paarimehele, panid N.A käed raudu. Teatasid juhtimiskeskusele, kohale tuli operatiivgrupp. Oli üllatus, N.A tuli ja pani raha, läks kohe ära, mingit juttu ei olnud, ei jõudnud midagi selgitada, pani raha sinna. Panid käed raudu, ootasid operatiivgruppi. N.A hakkas rääkima, et miks te käed raudu panite. Selgitas N.A-le, et sularaha andmise pärast. N.A ütles, et see pole tema raha, leidis istme alt, et seal on veel raha. Pärast operatiivgrupp kontrollis, polnud mingit raha. Ei usu, et see raha võinuks seal niisama auto põrandal olla. Ei mäleta kas enne seda võis seal keegi istuda, võimalik, et mõni joobes isik. N.A ütles, et „võtke, see on teile ja unustame toimunu“. Sel ajal oli autos üksinda koos N.A-ga. Ütles N.A-le, et võtku ära, seda ei ole vaja. N.A ütles, et see on teie ja hakkas autost väljuma. N.A juhiluba oli kindlasti sel ajal politseiautos. Kui käed juba raudus olid, siis seletas selliselt, et sai aru, et N.A võttis nagu põrandalt maast ja et N.A jalgade juures on veel. Ei arva, et kellestki oleks seda maha jäänud, sest kui inimese välja võtavad, vaatavad kas jäi midagi maha. Paarimees tuli autosse siis kui N.A hakkas välja minema. Siis pani paarimees tal käed raudu. N.A autos olles ei olnud agressiivne, ei sõimanud. Ei olnud ka ebaviisakas kui mitte seda, et tahtis, et rikkumist ei fikseeritaks. Korraldustele andmise osas ei jõudnud N.A autost kaugemale kui käed raudu pandi, seisis sel hetkel auto juures. Täitis korraldused kuni palveni autost mitte lahkuda. Seda korraldust ta ei täitnud. Raha äravõtmise korraldust ei täitnud. Tunnistaja J. G seletas, et sõitsid Laagna teel Smuuli teele, kus on valgusfoor ja N.A sõitis punase tule alt läbi, keeras vasakule Kalevipoja tänavale. Pidasid auto kinni. Läks juhi juurde, küsis dokumente, juht andis dokumendid. Kutsus juhi oma autosse, autos lasi vormistada kiirmenetluse materjalid. Dokumendid olid aga pagasiruumis ja läks neid võtma. Kui tagasi tuli, siis oli kahe istme vahel 500 kroonine kupüür. N.A ütles, et võtke endale ja tahtis ära minna. Samal ajal oli autos koos N.A-ga tunnistaja paarimees. Jättis raha paigale kuni operatiivgrupi saabumiseni. Operatiivgrupp tuli kohale, pildistasid ja võtsid ära. Põrandal ei olnud midagi. Niisama auto põrandal vedeleda ei saa, sest peale iga klienti kontrollib autot. N.A ütles, et põrandal on veel, võtame käerauad maha ja ta näitab. Eelmise rahatähe kohta 3 ütles, et võtke see endale. Seda põrandalt leidmist hakkas rääkima siis, kui käed olid raudus. Käerauad sai pandud turvataktika kaalutlusel. Ei tea mida inimene järgmine hetk teeb. Kui inimene on joobes, siis alati käerauad. Seekord enesekaitseks, samuti et ei paneks midagi juurde või ei võtaks midagi ära. Paarimees ütles, et võtku tagasi. Alguses pani N.A raha, ütles, et teie raha ja hakkas välja minema autost. Sel hetkel kui väljus, pani N.A käed raudu. Kui inimene väljub autost on oht, et põgeneb. Kõik juhtus 10 sekundi jooksul. Keelava fooritulega sõitmine ei olnud päevasel ajal. Õhtune aeg, juht on väsinud, kiirus ei olnud suur. Sõitis vilkuritega järele. Protokollis on, et alustas ristmiku ületamist. Agressiivselt N.A ei käitunud. Ära joosta ei tahtnud, kuid käitus nahaalselt. Pani raha, mitte sõnadega, vaid kohe. Kui tuli autosse siis kuulis seda, mitu korda, et võtke endale. Ise oli ühe jalaga juba autost väljas. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: • 21.10.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Kalevipoja põik 2 maja juures Tallinnas sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX. Sõiduk on politseivärvides ja –kirjadega operatiivsõiduk. Salong korras, välja arvatud esimesed istmed, milliste välisnurgad on suurest kasutamisest kulunud. Armatuurlaua keskele on kinnitatud monitor ja avatud kindalaekast paistavad arvuti klaviatuur ja ID kaardi lugeja. Keskkonsoolis istmete vahel on kortsunud 500 kroonine rahatäht numbriga AT

1. Raha on pääsukese kujutisega ülespoole. (t/l 7-11) • 21.10.2006 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt on N.A kahtlustatavana kinni peetud samal päeval kell 17.
2. (t/l 12-14) • 22.10.2006 koostatud KrMS § 217 korras kinni peetud isiku vabastamise määrusest nähtuvalt vabastati N.A 22.10.2006 vahi alt. (t/l 24-25) • Koopia 21.10.2006 koostatud kiirmenetluse otsusest, millega karistati N.A LS § 7415 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni. (t/l 26) • 23.10.2006 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 500 kroonist kupüüri numbriga AT
3. (t/l 28) • 23.10.2006 koostatud sularaha hoiule andmise määrusest anti 500 kroonine rahatäht numbriga AT 834291 hoiule Põhja Politseiprefektuuri kassasse. (t/l 29) • 23.10.2006 koostatud Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo kviitung nr 15 sularaha 500 krooni vastuvõtmise kohta. (t/l 30) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd eitavad ütlused, tunnistajate K. K ja J. G ütlused ning uurinud kriminaaltoimiku kirjalikke materjale, sealhulgas sündmuskoha vaatlusprotokolli, milles kirjeldati politseivärvides ja –kirjadega operatiivsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX XXX nii väljast kui salongist, asitõendi, so 500 kroonise rahatähe vaatlusprotokolli, kiirmenetluse otsust ja sularaha hoiulevõtmise dokumente, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtuistungil kontrollitud tõenditest saab üheselt järeldada, et tunnistajad K.K ja J.G pidasid järelevalve teostamise käigus N.A juhitud sõiduki kinni seoses N.A poolt liikluseeskirja nõuete rikkumisega ja N.A kutsuti politseiautosse väärteomenetluse läbiviimiseks vajalike dokumentide vormistamiseks. Edasiste sündmuste osas aga tunnistajate ning süüdistatava ütlused lahknevad ning tegelike sündmuste tuvastamiseks tuleb hinnata kogutud tõendeid kogumis ning tuvastada, milliseid ütlusi lugeda usaldusväärseteks ja milliseid mitte. Süüdistatav on selgitanud, et politseiautosse sisenedes ta vabandas rikkumise eest ja palus piirduda suulise hoiatamisega. Seejärel aga leidis sõidukist rahatähe ja andis selle ära politseinikule K. K-le. Seejärel lisas ka seda, et raha vedeleb maas veelgi, mõeldes selle all münte. Temast on valesti aru saadud ja altkäemaksu ta pakkunud ei ole. Seevastu tunnistaja K. K on seletanud, et siis kui süüdistatav oli autosse istunud, poetas süüdistatav kahe esiistme 4 vahele 500 kroonise rahatähe, öeldes, et see on teile ja unustame asja ära. Seejärel teatas tunnistaja sellest paarimehele, kes oli autosse sisenemas ning ka paarimees kuulis raha pakkumist. Seejärel teatas K.K toimunust juhtimiskeskusele ning sealt anti korraldus süüdistatav kinni pidada ja operatiivgrupp ära oodata. Kui paarimees J. G oli süüdistatava käed raudu pannud ja autost väljuma hakanud süüdistatava autosse tagasi istuma pannud, hakkas süüdistatav seletama, et oli rahatähe maast leidnud ja seda saab veel. Ka tunnistaja J. G seletas, et autosse sisenema hakates kuulis kuidas süüdistatav seletas, et raha on neile ja süüdistatav tahtis politseiautost väljuda. Kui süüdistatav oli aru saanud, et raha ei võeta ja ta käed olid raudu pandud, hakkas süüdistatav seletama, et leidis rahatähe maast ja seda on seal veel, olles valmis ka näitama kui rauad maha võetakse. Taolistest ütlustest tuleb tuvastada, kellele on ütlused ja nendes sisalduv informatsioon kasulikum. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et tema kõrvu on ulatunud, et altkäemaksupakkuja tabamise eest on politseiametnikule ette nähtud 3000 kroonine preemia. Selle väite esitamisega aga süüdistatava väited piirdusid. Süüdistatav ei selgitanud seda, miks pidanuks politseiametnikud teda leitud raha äraandmisel altkäemaksupakkujaks lugema nagu ei selgitanud ka seda, et kust on tal selline informatsioon preemiasüsteemi kohta ja kas see ka tõele vastab. Sellest saab järeldada süüdistatava huvi leida ja kohtule esitada mingi põhjus, miks teda võidakse ekslikult süüdistada. Seevastu on kohtu arvates kui mitte võimatu, siis vähemalt väga raske tuvastada politseiametnikest tunnistajate huvi süüdistatava süüdi lavastamiseks, kuivõrd neil puuduvad varasemad kokkupuuted N.A-ga. Kohus asub seisukohale, et informatsioon altkäemaksupakkujate kinnipidamise eest preemia saamise kohta võis tulla meedia vahendusel, kus on korduvalt teatatud sellest, et liikluseeskirja nõudeid rikkunud isikud on kinnipidamisel pakkunud või andnud politseiametnikele altkäemaksu ja need isikud on ka kinni peetud. Sellekohases Eesti Päevaleht Online 17.01.2007 avaldatud artiklis, mida ilmselt on pärast kriminaalasja kohtusse saatmist lugenud peale kõigi kümnete tuhandete lehelugejate ka süüdistatav, on intervjueeritav Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekt R. K märkinud, et altkäemaksu pakkuja tabanud ametnikke tunnustab Põhja Politseiprefektuur 3000 kroonise preemiaga. Seejuures on süüdistatav jätnud tähelepanuta, et sellise preemiaga tunnustamine on võimalik vaid süüdimõistva kohtuotsuse korral. Samas peaks süüdistatavale teada olema ka üldteada asjaolu, et isikut saab kuriteo toimepanemises süüdiolevaks lugeda alles süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Kohus asub seisukohale, et politseiametnikud, pidades teenistuskohustuste täitmisel kinni neile altkäemaksu andnud või pakkunud isiku, ei saa kinnipidamisel kaalutleda seda kas jätta kinni pidamata ja unustada vahejuhtum või kindlasti kinni pidada ja loota 3000 kroonisele preemiale, mis ei pruugi kunagi kinnipidaja palgalisaks saada. Politseiametnik ei tea isikut kinni pidades seda, kas kriminaalmenetlust üldse alustatakse, alustamise puhul jätkatakse või menetlus sootuks lõpetatakse. Veel vähem teab ta selle kriminaalasja kohtuperspektiivist ja kohtulahendi sisust ning kuulutamise ajast, milline võib saabuda ajal, mil ametnik võib töötada hoopis mujal. Ükski nendest tingimustest, so altkäemaksu andmise faktis menetluse alustamine, lõpetamine, kriminaalasja kohtusse saatmine ja kohtulahendi tulemus ei sõltu altkäemaksuandja kinnipidanud politseiametnikust. Selline politseiametnik muutub altkäemaksuandja kinnipidamise hetkest tunnistajaks, kes ei saa enam menetluse käiku ega tulemust mõjutada. Seega ei saa politseiametnikul olla ka mingit materiaalset huvi altkäemaksuandja kinnipidamisel, sest altkäemaksu vastu võttes saaks ta oma materiaalse huvi koheselt rahuldatud, vastuvõtmisest keeldumisel aga jääks ta ilma koheselt saadavast altkäemaksu summast ning ei saa loota ka sellele, et kunagi võib juhtuda, et altkäemaksuandja süüdi tunnistatakse ja teda selle eest tunnustatakse preemiaga niigi alarahastatud siseministeeriumi eelarvevahenditest. Kohus leiab, et altkäemaksu pakkuja kinnipidamine on tingitud pigem sellest, et see kinni pidaja on õiguskuulekas ja tunnetab seda, et oma ametiseisundi tõttu on ta kohustatud täitma aususe kohustust, mis annab talle õiguse silmi langetamata otsa ja ülevalt alla vaadata igale isikule, kes aususe kohustust ega eetikat millekski ei pea. Käesoleva juhul on tegemist suhteliselt väikese teenistuskogemusega politseiametnikega, kellele aususe kohustus kui teenistuse jätkamise põhiline tagatis eriti oluline on. Seda just ajal, mil käesoleval ajal 5 teenistuses olevad politseiametnikud on pidanud enam kui aasta jooksul taluma hävitavaid artikleid ebaausaks osutunud politseiametnike aadressil. Seda enam käesolevas kriminaalasjas tunnistajatena ülekuulatud politseiametnikel on põhjust tõtt rääkida, kusjuures neid on ka korduvalt teadvalt valeütluste andmise eest hoiatatud. Seega oli N.A kinnipidamise ajendiks just asjaolu, et N.A andis politseiautos politseiametnikele altkäemaksu, so pärast väärteo toimepanemist püüdis kuriteo toimepanemisega vabaneda vastutusest väärteo toimepanemise eest. Sellest said politseiametnikud üheselt mõistetavalt ka aru, kuid politseiametnikud ei käitunud N.A-le ootuspäraselt. Seetõttu loeb kohus tunnistajate K. K ja J. G ütlusi usaldusväärsemaks süüdistatava süüd eitavatest ütlustest. Tunnistajate ütlustest nähtub ka see, et süüdistatav korduvalt väitis, et istmete vahele poetatud raha on politseiametnikele ja politseiametnikud unustaksid tahtliku liikluseeskirja rikkumise. Seejuures 500 kroonine väljaminek oleks süüdistatava jaoks olnud tühine võrreldes LS § 7415 ettenähtud väärteo toimepanemise eest kuni 50 trahviühiku ulatuses, so kuni 3000 krooni ulatuses määratava trahviga. Sellega oleks ta vältinud ka karistusregistrisse uue sissekande tegemist. Seega raha pakkumiseks sai ainukesena olla huvi vaid süüdistataval, sest järjekordne väärteokaristus eelmise ja kustumata karistuse kõrvale muutnuks taksojuhina töötava süüdistatava olukorra raskeks ja edasise taksojuhina töötamise küsitavaks. Seejuures on selgitanud tunnistajad, et pärast seda kui nad ei olnud nõus süüdistatava pakutavat raha vastu võtma ja süüdistataval käed raudu pandi, muutis süüdistatav raha pakkumise põhjust, põhjendades seda leidmisega ja ausa kodanikuna leiu üleandmisena nagu seda oli ta hiljem seletanud ka ülekuulamisel kohtueelses menetluses ja kohtuistungil. Kohus hindab taolist versiooni süüdistatava kaitseversioonina ega loe seda usaldusväärseks, kuivõrd väärteo kinnipidamiselt kinnipidamise järgne situatsioon riimub kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate ütlustega ja sündmuse käiguga. Tunnistajate ütluste kohaselt pärast iga sõidukis sõidutatud isiku toimetamist sihtkohta kontrollitakse auto üle, et midagi ei ole kinnipeetust maha jäänud. Kohus loeb taolist põhjendust loogiliseks ja teenistussõiduki kasutamisega kooskõlas olevaks, kuivõrd sõiduki kontrollimata jätmisel võib tekkida olukord, kus kinnipeetu on jätnud sõidukisse mingi eseme, millega järgmine kinnipeetu võib juba sõidukis viibivate politseiametnike tervist või elu ohustada, kuivõrd politseiametnikud istuvad esiistmetel, kinnipeetu aga tagaistmel ja politseiametnike vaateulatusest väljas. Seetõttu ei loe kohus süüdistatava väidet raha autost leidmise kohta usaldusväärseks. Peale selle süüdistatav küll väitis pärast kinnipidamist ja kohtuistungil, et autos on veel raha, mida kinnitavat ka toimikus olevad fotod sõidukist, kuid toimikus olevatest fotodest ei nähtu, et sõiduki põrandal oleks sularaha. Ainult keskkonsoolis on mündid, mis aga ei ole põrandal. Seega ei kinnita süüdistatava väiteid ka süüdistatava enese viited toimiku materjalidele. Süüdistatav on kohtuistungil väitnud ka seda, et ta oli vaid kaks tundi tööl olnud ning tal ei olnudki nii suurt rahatähte ja tal oli vaid 300 krooni ulatuses vahetusraha. Taoline väide ei ole kohtu arvates tõsiseltvõetav, kuivõrd juhul, kui kahe tunni jooksul ei ole taksojuht sentigi teeninud ja sõidab ringi vahetusrahaga, puuduks mõte sellist ametit edasi pidada, kuivõrd selline amet ei tooks midagi sisse. Olematust sissetulekust ei oleks võimalik tasuda ei sõiduki kütuse, remondi ega muude vajalike väljaminekute eest, rääkimata enese või pere ülalpidamisest. Seda enam on kohtul põhjust kriitiliselt suhtuda süüdistatava väidetesse raha leidmise kohta. Seetõttu, hinnates tunnistajate ütlusi, sularaha äravõtmise fakti, sularaha vaatlusprotokolli ja operatiivsõiduki vaatlusprotokolli, asub kohus seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusel kontrollitud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav andis tunnistajatele 500 krooni eesmärgiga vältida väärteomenetluse alustamist tema suhtes. Senise kohtupraktika kohaselt on riigikohus asunud seisukohale, et tulenevalt

§ 298

lg 1 ja

§ 294

lg 1 sätestatud mõttest eeldab altkäemaksu andmine seda, et andja tegutseb eesmärgiga mõjutada ametiisikut selliselt, et viimane paneks oma ametiseisundit kasutades tulevikus toime seadusega mittelubatud teo või jätaks ebaseaduslikult teo toime panemata. Seega on altkäemaksuandja eesmärgiks kallutada ametiisikut ebaseaduslikule tegevusele või tegevusetusele. Käesoleval juhul oli N.A eesmärgiks mõjutada politseiametnikke K. K-t ja J. G-t, so võimuesindajaid, seega ametiisikuid oma ametikohustuste täitmisel jätma 6 väärteo toimepanemise fikseerimata ja väärteomenetluse alustamata. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud

§ 298

lg 1 ettenähtud kuriteona, so altkäemaksu andmisena, milline oli lõpule viidud 500 kroonise rahatähe politseiametnike sõidukisse asetamisega ja selle juurde vastava selgituse andmisega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus ühest kuni viie aastani. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, teo toimepanemise eesmärgist ning

§ 56

sätestatud karistuse eesmärgist, so võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Sellise võimaluse olemasolust saab järeldusi teha süüdlase käitumisest enne inkrimineeritava teo toimepanemist, selle teo toimepanemise ajal ning sellele järgnevalt. Süüdlase eesmärgiks kuriteo toimepanemisel oli oma käitumisega sundida politseiametnikke rikkuma aususe kohustust, pääsemaks järjekordsest väärteomenetlusest. Seejuures oli altkäemaksuna antud rahasumma suhteliselt väike, mis annab võimaluse järeldada seda, kui kõrgelt või madalalt hindab süüdistatav politseiametnike ausust ja kui odavalt arvestas süüdistatav hakkama saada. Arvestades eelmärgitud asjaolusid leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras, lootuses, et süüdimõistev otsus mõjutab süüdistatavat piisavalt, sundimaks teda edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et süüdistataval on perekond, alaline elukoht ja väidetav sissetulek taksoteenuse osutamisest ning temale viimasest kohtu poolt karistuse mõistmisest on möödunud kümme aastat, pärast mida ei ole teda kohtu poolt karistatud. Seetõttu peab kohus ka süüdistatava terviseseisundit arvestades võimalikuks jätta mõistetava vangistuse süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata. Inkrimineeritud kuriteo iseloomu arvestades peab aga kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav suudaks kriminaalhooldaja kaasaaitamisel, so välise mõjutuse mõjul hakata aru saama aususest ja selle väärtusest ning igaühe rollist ühiskonnas. Kriminaaltoimikust nähtuv süüdistatava jaoks loomulik käitumine, so politseiametnikule raha andmine selleks, et politseiametnik jätaks oma ametiülesanded täitmata ja teda ennast karistamata, näitab seda, et süüdistataval on veel pikk tee käia, saavutamaks õiguskuulekust ning selle saavutamiseks vajab ta vähemalt pooleteise aastast nõustamist kõrvalise isiku poolt. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt altkäemaksuna antud raha kui kuriteo toimepanemise vahend kuulub

§ 301

ja 83 sätete alusel konfiskeerimisele ja

§ 85alusel kandmisele riigi tuludesse.

Märt Toming Kohtunik 7