1-07-2055 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03 aprill 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2055 (06231704013) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekret

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetlus Prokurör Peeter Pool Süüdistatav M.V Ik: xxx Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. M.V süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 4 (neli) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

1. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele, so vangistusele 2 kuud ja 20 päeva eelmise, so Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.05.2006 otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistus 3 kuud ja 21 päeva täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada liitkaristuse, so vangistuse 6 kuud ja 11 päeva ärakandmist alates M.V kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 22.12.
4. M.V suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata.
5. M.V-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 1 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.V, 1-07-2055, sundraha “.
6. M.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.V, 1-072055, kaitsjatasu “.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: M.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, sisenes 22.12.2006 kella 08.30 paiku lukustamata ukse kaudu asuvasse lasteaeda K ning võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil personaliruumi laualt koopiamasina Canon FC 230 maksumusega 2000.- krooni ning lahkus koopiamasinaga lasteaia ruumidest, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti lasteaia hoovis asutuse töötajate poolt kinni ning anti üle politseile. Seega M.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 8 -25 lg 2 järgi. Kohtuistungil süüdistatav M.V tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 22.12.2006 koostatud T L K avaldus, millest nähtuvalt samal hommikul kella 08.30 ajal sisenes lasteaia ruumidesse tundmatu meesterahvas ja varastas personali ruumist paljundusmasina Canon FC
8. Kui isik püüdis koopiamasinaga väljuda pidasid töötajad varga kinni ja ta anti üle politseile. (t/l 3) • 22.12.2006 koostatud tunnistaja M. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt sisenes 22.12.2006 kella 08.30 ajal lasteaeda võõras ja vene keelt kõnelev isik, kes ei olnud lapsevanem. Isik oli läinud personali ruumidesse, millise uks oli lukustamata. Isik oli varastanud koopiamasina Canon FC 230 ja väljunud sellega. Hoovis pidas varga kinni U. 2 • • • • P. Meesterahvas oli väitnud, et on töömees ja peab seal olema. Tegelikult ei olnud keegi töömeest tellinud ja keegi ei pidanud ka koopiamasinat ära viima. (t/l 11-12) 09.01.2007 koostatud kannatanu lasteaed K esindaja M. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt täiendas kannatanu esindaja oma ütlusi ja selgitas, et koopiamasina väärtuseks on 2000 krooni. Koopiamasin on tagastatud vigastamata ja varalisi pretensioone ei ole. Politsei kutsus kohale M. K. (t/l 14-15) 09.01.2007 koostatud tunnistaja U. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja õpetajana tööl lasteaias ja kella 08.30 ajal märkas lasteaia ruumis võõrast meest, kes ei ole kellgi lapse vanem. Isiku käes oli lasteaia koopiamasin. Mees väljus ruumidest ja otsustas koos M-ga meesterahva kinni pidada. Meesterahvas oli väitnud, et on töömees ja peab selles majas olema. Püüdis meesterahvaga rääkida ja teda kinni hoida kuni M. kutsub politsei. Koopiamasin on tagastatud. (t/l 16-18) 22.12.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel tuvastati M.V alkoholijoove. (t/l 22) 22.12.2006 koostatud kahtlustatava M.V ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav mitu päeva järjest tarvitanud alkohoolseid jooke ja ka 22.12.2006 oli joobes. Läks mööda tänavat ja märkas lasteaeda, mille värav oli lahti. Sisenes lukustamata uksest lasteaia ruumidesse ja seal ei olnud kedagi. Nägi koopiamasinat laual ja tekkis soov seda varastada. Võttis aparaadi kätte ja väljus, kuid hoovis tulid lasteaia töötajad ja peeti kinni. Koopiamasin tagastati. Kahetseb toimepandut. (t/l 28-34) Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasja kirjalikke materjale, seejuures süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu T L K volitatud esindaja M. S ja tunnistaja U. P ütlusi, samuti sündmuskohal tehtud fotosid lasteaia ruumidest ja koopiamasinast, asub seisukohale, et süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kogu esitatud süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav varavastaste kuritegude toimepanemisel isikuks, keda on korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud ning mõistetud karistused ei olnud uute süütegude toimepanemise ajaks kustunud. Inkrimineeritud kuriteo pani ta toime kohtu poolt määratud katseajal. Seega oli süüdistatav temale inkrimineeritavate varavastase kuriteo toimepanemisel isikuks, kes on varem toime pannud varguse. Peale selle sisenes ta loata lasteaia ruumidesse, kusjuures ta ei olnud ka ühegi lasteaias viibiva lapse vanem, seejuures sisenes ta lasteaia töötajatele mõldud ruumidesse. Talisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et tegemist oli valdaja tahte vastaselt ruumidesse tungimisega ning inkrimineeritav varavastane kuritegu on toime pandud sissetungimisega. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest nähtuvalt ei õnnestunud süüdistataval kordagi oma kuritegelikku eesmärki saavutada, so võõrast vallasasja ebaseaduslikult omastada, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata lasteaia töötajate kiire sekkumise tõttu kuigi vastavalt oma ettekujutusele teost asus süüdistatav kuritegu vahetult toime panema. Seetõttu tuleb tema käitumist hinnata kuriteo katsena, mistõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus tähtajaga kuni viie aastani. Karistuse mõistmisel lähtub kohus süüdistatava süü suurusest, kuriteo raskusest ja toimepanemise tehioludest ning süüdistatava isikust. Kohus ei ole tuvastanud süüdistatava karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel avaldatud kahetsust ei loe kohus tõsiseltvõetavaks, kuivõrd süüdistatava enese käitumine aastate jooksul, sealjuures ka inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal viitab sellele, et süüdistatava eesmärgiks vabaduses viibides ongi vaid varavastaste kuritegude toimepanemine ja alkoholi tarvitamine, 3 mida ta on korduvalt juba tõestada suutnud. Karistuse määra valikul arvestab kohus asjaolu, et inkrimineeritav kuritegu jäi katse staadiumi ja varalist kahju süüdistatav oma käitumisega ei tekitanud. Peale selle süüdistatakse teda vaid ühe kuriteoepisoodi toimepanemises ning rünne oli suunatud vara vastu, mille väärtus ei olnud kuigi suur. Taolisi asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavala karistuseks vangistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Viimane kord karistati süüdistatavat 02.05.2006 ning pärast karistuse osalist ärakandmist pani ta katseajal toime uue kuriteo. Ka viimane karistus ei võtnud temalt soovi jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist, nagu seda ei teinud ka varem mõistetud vangistused. Arvestades kriminaaltoimikust ilmnevat süüdistatava sõltuvust alkoholist asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei sobi oma elulaadilt ja ellusuhtumiselt kriminaalhooldusele, mida ta ka katseajal uue kuriteo toimepanemisega tõestas. Alalise ja legaalse töökoha ja sissetuleku puudumine aga annavad kohtule aluse eeldada, et mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei tule kõne alla, kuivõrd süüdistatav peaks sel juhul tegema tööd tasuta, seega puuduks tal üldse võimalus elatusvahendeid saada legaalsel teel, kuivõrd tal puudus endal ka legaalne töö ja ta oli sunnitud elatusvahendeid saama varavastaste kuritegudega. Seetõttu kuulub süüdistatavale mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele. Kuivõrd inkrimineeritav kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis lähtuvalt KarS § 65 lg 2 ja 74 lg 5 sätetele tuleb uue teo eest mõistetavale karistusele täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, milliseks on vangistus 3 kuud ja 21 päeva. Märt Toming kohtunik 4