← Eesti

1-06-4915\1

Obsah (4)§ 263§ 424§ 64§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2006. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-4915 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekr

§ 263

p 1,4 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav U.O Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, töökoht: Kodumajatehase AS varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras 5 korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada U.O

§ 263

p 1, 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamääras, s.o. 5000 (viis tuhat) krooni. Süüdi tunnistada U.O

§ 424järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamääras, s.o.

20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.

§ 64

lg 1 alusel mõista U.O-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 500 (viissada) päevamääras, s.o. 25 000 (kakskümmend viis) krooni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta U.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Tartu Maakohtu 23.07.

  1. a otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista U.O-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, toimikust koopia tegemise kulud 93.20 (üheksakümmend kolm krooni 20 senti) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1646.10 (üks tuhat kuussada nelikümmend kuus krooni 10 senti) krooni. Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas (Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon U.O süüdistatakse selles, et tema 17.07.
  2. a kella 01.40 paiku rikkus rahu ja avalikku korda, mis seisnes selles, et Tartus, Suur – Kaar 56 asuvas baaris “6 Teist Kannu” koos kahe kohtueelse menetluse käigus tuvastamata meesterahvaga tungis kallale X , kes istus oma seltskonnaga laua taga, hakkas X laua tagant välja tirima ja siis lõi teda rusikaga ühel korral näkku, tabades nina. Kui X peitis oma pea käte vahele, hakkas U.O koos oma tuttavatega peksma X rusikate ja põlvedega pea piirkonda. Peksmisega tekitati X ninaluumurru ja silma paistetuse. Seega U.O pani toime

§ 263p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. U.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 23.07.2004. a Tartu Maakohtu otsusega karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 4 kuulise vangistusega;

§ 64

lg 1 järgi mõistetud lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, juhtis 25.09.2005. a kella 03.55 ajal Tartu linnas, Ringtee tänaval mootorsõidukit Opel registreerimismärgiga 985 TCT, olles alkoholijoobes. Seega U.O pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 100 päevamääras (päevamäär 50 krooni), s.o. 5000 krooni.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 400 päevamääras (päevamäär 50 krooni), s.o. 20 000 krooni.

§ 64lg.

1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 500 päevamääras, s.o. 25 000 krooni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Tartu Maakohtu 23.07.2004. a otsus jätta iseseisvaks täitmiseks. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.O tuleb süüdi tunnistada

§ 424ja § 263 p 1,4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

X on tekitatud moraalset kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 4500 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiat tegemise kulud 93.20 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: 1646.10 krooni (19.10.05, 23.11.05 kokkuleppe läbirääkimised ja 23.11.05 kokkuleppe arutamisel kohtus). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.