S § 121 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 7 (seitset) kuud vangistust täielikult täitmisele, kui N.R 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. N.R-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse N.R-i esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku juurde. Välja mõista N.R-ilt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha ja 1348 krooni 75 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-3838 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-3838. Menetluskulude tasumist tõendavad dokumendid tuleb esitada Tartu Maakohtule, Tartu kohtumajale, ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulude tasumist tõendavate dokumentide kohtule esitamata jätmise korral täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure (Riia 15 B, Tartu 51010) kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav N.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD 2 3
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. ASJAOLUD 21.03.2006.a süüdistatav N.R-i, tema kaitsja advokaat Heiki Kuninga ja prokuröri abi Katrin Lindpere vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse N.R selles, et tema 07.11.2005.a kella 16.40 paiku lõi esmalt Tartus, Anne 37a korteris nr 1 X kaks korda käega peapiirkonda ning rusikaga vastu labakätt ning seejärel järgnes korterist välja jooksnud X maja hoovi, kus pigistas X käega kõrist ja seejärel lõi X jalaga alakeha piirkonda, mille tagajärjel Xkukkus maha. Oma tegevusega põhjustas N.R X tervisekahjustusi. Sellise käitumisega pani N.R toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on teise inimese tervise kahjustamise. 21.03.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on N.R-ile KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui N.R ei pane18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav N.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
lg 1 alusel tuleb N.R hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 1348 krooni 75 senti (552 krooni 25 senti + 796 krooni 50 senti) ja 3 4 - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtueelses menetluses advokaat Heiki Kuningas. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 552 krooni 25 senti (lk 39,40). Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav N.R-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 125) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.