järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11 aprilli 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav F.V Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav F.V, varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vahi alla ei viibinud. Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 11 aprilli 2006 otsus F.V süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 15 juunist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 15.06.2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: F.V tunnistati süüdi selle eest, et ta olles 27.07.2004 joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest Harju Maakohtu 29.10.2004 otsusega karistatud
järgi, seega omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobes juhtimise eest, uuesti 20.11.2005 kell 16.30 ajal juhtis Harjumaal, Maardus Vana-Narva mnt-l sõiduautot Opel Vectra reg. nr 534 MBX, olles joobeseisundis. Harju Maakohus tunnistas F.V süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust,
alusel võeti F.V-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.
2004 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust ja juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse ilmumise või vahistamise päev. APELLATSIOONI SISU RINGKONNAKOHTUS: JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Esitatud apellatsioonis F.V taotleb seoses ehitusfirma Rigens Group OÜ laienemisega ja tööjõu puudusega teda karistada 5 kuulise vangistusega ja juhtimisõiguse äravõtmist 8 kuuks. Apellatsioonikohtu istungil kaitsja toetas süüdistatava poolt esitatud apellatsiooni ja palus kergema karistuse mõistmist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel mõistetud karistus tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas seadusega ja kohtuotsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Nagu on kohtuotsuses juba märgitud
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus ei ole asjas tuvastanud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ja ka apellatsioonis ei ole süüdistatav märkinud ühtegi karistust kergendavat asjaolu. Samas on tuvastamist leidnud, et F.V on varem korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, ehk siis analoogsete kuritegude toimepanemiste eest, seega oli kohtul alus järeldada, et eelmised mõistetud karistused ei täitnud oma eesmärki ega mõjutanud teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Teda on karistatud nii kergemaliigilise karistuse kui ka teda on tingimisi karistusest vabastatud.
lg 2 kohustab kohut juhul kui eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, vangistuse mõistmist põhistama. Kohus on seda piisava selgusega ka teinud ja apellatsioonis ei sisaldu taotlust kergemaliigilise karistuse mõistmiseks, taotletud on vaid ühe kuu võrra vangistuse tähtaja lühendamist. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud põhistused ehitusfirma laienemisest ja tööjõu puudusest ei anna ringkonnakohtule seaduslikku alust mõistetud karistuse tühistamiseks. Kohtukolleegium leiab, et isiku, kes on korduvalt analoogseid kuritegusid varem toime pannud, uuesti alkoholjoobes auto juhtimise eest, seega kuriteo eest, mis on suure ohtlikkusega nii juhile endale kui ka kaasliiklejatele, mõistetud 3 kuuline vangistus, seega seaduses ettenähtud miinimumtähtaja lähedane karistus, on äärmiselt leebe ning selle veelgi lühendamine oleks vastuolus nii
ettenähtuga kui ka kehtiva kohtupraktikaga.
sätestatu alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks on seaduslik.
lg 1 p 1 näeb ette võimaluse kuriteo korral mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Seega on kohus määranud antud juhul tähtaja, mis jääb alla seaduses ettenähtud keskmist määra. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud lisakaristus on seaduslik ja selle lühendamiseks alused puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11 aprilli 2006 kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.