1-06-5695\1

Kriminaalasi nr. 1-06-5695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 25.05.2006.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini juuresolekul prokuröri abi: Kadi Ruusi kaitsja: Leelo Viili osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas kriminaalasja R.K, rahvuselt eestlane, EV kodanik, keskharidusega, lahutatud, ülalpeetavaid ei ole, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 06.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 349 järgi 6 kuulise vangistusega, KarS § 73 sätete kohaldamisega tingimisi 3 aastase katseajaga; 2) 17.12.2004.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 8000 krooni; varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud seal hulgas ka 19.02.2004.a. Põhja PP LJVO poolt LS § 74´19, LS § 74´1 lg.1, LS § 74 – 35 lg.1 ja Liikluskindlustusseaduse § 66-1 lg.1 alusel, kohaldades KarS § 63 lg.1 sätteid kokku karistatud rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 12000 krooni süüdistuses KarS § 424 järgi Asja kohtulikul arutamisel kohus t u v a s t a s: R.K süüdistatakse selles, et tema, olles 19.02.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 74' 19 alusel mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti kehtiva karistuse ajal, s.o 24.11.2005.a kella 03.20 paiku olles joobeseisundis juhtis Tallinnas, Kopli tänaval mootorsõidukit Volvo

1. Seega pani R.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud R.K seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid: - 19.02.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2310, 03, 013709.(t.l.10); - väärteoprotokolli 24.11.2005.a. nr. AB 787562.( t.l. 4 – 4 pö.); - protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel.(t.l. 5 – 5 pö.); - - - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis R.K poolt 24.11.2005.a. antud ütlusi selle kohta, et kella 19.00 paiku võttis ta baaris umbes 150 – 200 grammi viina. Kella 03.00 paiku oli vaja sõita koju, kuna tema sõber E. oli tema arvates rohkem joobes, otsustas ta ise rooli istuda. Sõita oli vaja Sõle tänavasse. Juhtimis õigust tal ei ole, kuna 1998.a. peale lubade vargust liikluseksam jäi tegemata.(t.l. 6 – 6 pö.); tunnistaja A. J poolt 24.11.2005.a. antud ütlusi.(t.l. 7 – 8); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 24.11.2005.a..(t.l. 9); kahtlustatava R.K poolt 25.01.2006.a. antud ütlusi selle kohta, et jah ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. 23.11.2005.a. õhtul hakkas ta koos sõbraga tarbima alkoholi, jõid õlut. Alkoholi tarbimise lõpetas ta umbes poolteist tundi enne sõiduauto juhtima hakkamist. Sõiduautot VOLVO 940 otsustas ta juhtida, kuna sõber tahtis koju saada ja sõber oli temast rohkem alkoholi tarbinud ning ei olnud suuteline sõiduautot juhtima. Enne sõiduauto juhtima asumist tundis ta, et temal esineb alkoholijoove. Sõiduauto VOLVO 940 juhtimist alustas ta Tallinnas Tööstuse tänavalt, sõites mööda Tööstuse tänavat Puuvilla tänava suunas. Puuvilla tänaval pidas teda kinni politsei, andes vilkuritega peatumise märguande. Kuna politseiametnikud said kohe aru, et nad on alkoholijoobes, siis palusid nad neil istuda autos ja oodata liikluspatrulli. Kui liikluspolitsei kohale saabus, siis palusid politseinikud tal esitada dokumendid ja puhuda alkomeetrisse. Juhiluba tal esitada ei olnud, kuna 1998.a. kaotas ta juhiloa ning uut juhiluba pole ta taotlemas käinud. Puhumise tulemusel näitas alkomeeter, et tal esineb alkoholijoove 1,20 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli ta nõus ja meditsiinilist joobeekspertiisi ta ei nõudnud. Seejärel koostati talle väärteoprotokoll AB 787562 selle kohta, et tema 24.11.2005.a kella 03.20 ajal juhtis Tallinnas, Puuvilla tänaval mootorsõidukit Volvo 940,olles joobeseisundis. Protokolliga oli ta nõus. Temale 19.02.2004.a. karistusena Liiklusseaduse § 74 – 19 alusel mõistetud rahatrahv 12000 krooni selle eest, et ta 28.02.2003.a. juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Rahatrahv on tasumata, seoses materiaalsete võimaluste puudumisega. Temal ei ole ülalpidamisel alaealisi lapsi.(t.l. 22 – 23); jt. kriminaalasja materjale. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas 19.02.2004.a. Põhja Politseiprefektuuri LJVO otsust väärteoasjas nr. 2310, 03, 013709, väärteoprotokolli 24.11.2005.a. nr. AB 787562, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 24.11.2005.a., samuti tunnistaja A. J poolt kohtueelsel menetlusel antud süüdistatava R.K süüd kinnitavaid ütlusi, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning süüdistatava R.K poolt nii kohtuistungil kui ka kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.K süü temale KarS § 424 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on R.K käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona. Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav R.K on toime pannud teise astme kuriteo. Süüdistatavat R.K on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, karistatus kustumata. (t.l. 15 – 16, 37 – 37 pö.). Süüdistatavat R.K on varem korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. (t.l. 13 - 14). Vastutust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. 2 Kohus arvestab karistuse mõistmisel samuti seda, et süüdistatav R.K olles 06.10.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt süüdi mõistetud KarS § 349 järgi ning karistatud 6 kuulise vangistusega, KarS § 73 sätete kohaldamisega tingimisi 3 aastase katseajaga - on selle katseaja kestel sooritanud uue kuriteo. Seega pole süüdistatav siiani oma järeldusi temale mõistetud karistusest teinud, jätkates uute tahtlike kuritegude toime panemist ning viimast tuleb karistada karistusega, mis on seotud reaalse isoleerimisega ühiskonnast. Kuivõrd aga süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb toimepandut, kuriteoga pole kahju tekitatud, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jäävana. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §- dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 9; 237, 238 lg 1 p 3; lg 2; 311; 312; 313 kohtunik O t s u s t a s: Süüdi mõista R.K KarS § 424 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ kuu ja 15 /viieteist/ päevase vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 /üks/ kuu. Kohaldades KarS § 50 lg.1 p.1 sätteid võtta R.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 /kaheksaks/ kuuks. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada nimetatud karistust Tallinna Linnakohtu 06.10.2003.a. otsusega R.K-le mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 /kuue/ kuu võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 7 /seitse/ kuud vangistust. Tõkendit R.K suhtes kohaldatud ei ole. Kohtuotsuse jõustumisel võtta R.K vahi alla. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda peale kohtuotsuse jõustumist R.K vahistamise päev. R.K-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1221.30.-EEK-i, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
2. R.K-lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500.-EEK-i (pooleteise palga alammäära ulatuses) riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas , viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
3. Vastavalt KrMS §-le 318 ja § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtule, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kusjuures vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4