1-06-12149 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-12149
(06237300490)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Kriminaalasi Z.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Kati Miitra Süüdistatav Z.N - isikukood XXXXXX, Eesti kodanik; haridus 7 klassi, elukoht: XXXXXXXX; Helme Sanatoorse Internaatkooli 8.klassi õpilane; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON Tagastada kriminaaltoimik Z.N-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 2 - § 25 lg 2 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile, kuna kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. Edasikaebamise kord. KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. Pärast alaealise Z.N-i kohtu alla andmist sai kohus tema kokkuleppel kaitsjalt detsembrikuus teada, et süüdistatav Z.N kohtuistungile ilmuda ei saa, kuna on paigutatud Tartu Laste Psühhiaatriahaiglasse. Kohtule saadetud teatises kinnitati, et Z.N on alates 13.12.2006.a. hospitaliseeritud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse tahtest olenemata ravi otsusega ning ravi võib kesta orienteeruvalt üks kuu. Kohtuistungil 19.02.07.a. esitas prokurör ärakirja Tartu Maakohtu 10.02.2007.a. määrusest, millega on Z.N-i suhtes uuesti kohaldatud isiku tahtest olenematut ravi ning paigutatud ta haigla psühhiaatriaosakonda kuni 3 kuuks alates 08.02.2007.a. Määrusest nähtub, et Z.N on hospitaliseeritud juba 02.02.07.a. ravikokkuleppe alusel ning statsionaarse ravi käigus muutunud ohtlikuks endale (on tegelenud sihipäraselt enesehävitusliku käitumisega, sooritas enesetapukatse, motivatsioon elu jätkamiseks puudub jne.). Z.N-i ema M H, prokuröri ja kaitsja andmetel on Z.N käesolevaks ajaks ravile üle toodud Tallinna. Alaealise ema ütluste kohaselt on tema poeg viibinud psühhiaatriahaiglas ravil juba 6. klassis ning tema psüühikaga on olnud tõsiseid probleeme pikemat aega. Kaitsja P. Järve leidis, et süüdistatava Z.N-i psüühilise seisundi kindlakstegemiseks on vaja määrata psühhiaatriaekspertiis, kus püstitada küsimus ka sellest, kas juba süüdistatavale inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal tegutses Z.N süüdivusseisundis. Kuna eksperdi arvamus on täiendav tõend, lühimenetluses täiendavaid tõendeid kohtus koguda pole võimalik, tuleb kriminaaltoimik prokurörile tagastada asjas menetluse jätkamiseks. Prokurör nõustus kaitsja taotlusega ja menetluse jätkamisega üldises korras. Kohus leiab, et ekspertiisi määramine Z.N-i psüühilise seisundi kindlakstegemiseks on hädavajalik. KrMS § 233 lg 1 kohaselt võib kohus aga kriminaalasja lahendada lühimenetluses üksnes kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Ka kohtulikul arutamisel lühimenetluses KrMS § 237 lg 4 alusel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalidele. Kuna praegused materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses, tuleb kriminaaltoimik prokuratuurile tagastada KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Kohtunik