← Eesti

1-07-2051\1

1-07-2051 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-07-2051

(05231602100)Kohtunik Külli Iisop Kriminaalasi J.J-i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav J.J– isikukood XXXXX, kodakondsus määratlemata, elu- ja töökoht teadmata (kahte ülekuulamise protokolli märgitud vanemate aadress Narva linnas); tõkendit kohaldatud ei ole RESOLUTSIOON Keelduda lühimenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik J.J `i süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 3 ja § 345 lg 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. J.J-i süüdistatakse 29.01.2005.a. Tallinnas Narva mnt. 21 asuvas kaupluses Entre kelmuse toimepanemises isikute grupis (eeluurimisel tuvastamata isikutega), s.o. KarS § 209 lg 2 p 3 järgi – selles, et ta sai järelmaksuga pesumasina, kavatsuseta täita lepingust tulenevat osamaksete tasumise kohustust ning tekitas OÜ-le Koduliising varalise kahju 3 782 krooni. Kaupluse müüjale A. D’ile esitas ta tuvastamata isikult saadud võltsitud AS SEB Ühispanga arvelduskonto väljavõtte. Samuti süüdistatakse J.J-i KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi (arvelduskonto väljavõtte) kasutamises eesmärgiga omandada õigusi. Kohus leiab, et prokuratuurile tuleb kriminaaltoimik tagastada, kuna asja pole võimalik lahendada vaid kriminaaltoimiku materjalide põhjal nagu sätestab KrMS § 233 lg 1 lühimenetluse kohaldamise alusena.
  1. J.J-i nimelist isikut on eeluurimisel kahel korral üle kuulatud (tl. 29 – 31 ja 32-35), kuid tema isik on kohtu arvates jäänud tuvastamata, sest kumbagi protokolli pole märgitud isikut tõendavat dokumenti ning tema isikuandmed on mitmeti mõistetavad. Ülekuulamise protokollis 24.04.06.a. (tl.29) on isikukoodi teine number ebaselge, elu- või asukoha lahtris on mahatõmbamine ja ülekirjutus, sulgudes märgitud vanemad, s.t. et tegemist on vanemate aadressiga. Mis on J.J-i enda elukoht või kontaktandmed, on jäänud märkimata. Teises protokollis on üle kirjutatud J.J-i sünniaeg, kirja pandud jälle vaid vanemate elukoht ning töökohana märgitud uus OÜ, mille nimi pole loetav. Prokurör on süüdistusakti märkinud J.J-i vanemate elukoha ja märkinud tema töökoha puudumist. Menetlusregistrist on prokurörile näha, et J.J-i suhtes on menetluses veel üks kriminaalasi kelmuse katse ja võltsitud dokumendi kasutamise tunnustel (võltsitud pangakonto väljavõtte alusel taotles ta 28.02.2005.a. Stockmanni Kaubamaja krediitkaarti), mis saadeti kohtusse lahendamiseks käskmenetluses. Tallinna Linnakohus on selles asjas otsuse teinud küll 18.08.2005.a., kuid seda pole siiani olnud võimalik J.J-ile kätte anda, kuna tema asukoht on teadmata ning sellel põhjusel pole otsus ka jõustunud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks pole prokurör valinud kindla elu- ja töökohata isiku suhtes tõkendit ning jätnud isiku üldse tuvastamata. KrMS § 62 p 4 kohaselt on tõendamiseseme asjaoluks ka kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed.
  2. Avalduses kriminaalasja algatamiseks märgitakse, et lepingu vormistamisel 29.01.05.a. J.J-ina esinenud isik esitas oma juhiloa (millest tehti koopia). Lisana esitati politseile nii müügilepingu koopia, J.J-i juhiloa koopia kui ka J.J-i konto väljavõte, kuid toimikust puudub koopia J.J-i juhiloast.
  3. KrMS § 34 lg 1 kohaselt on kahtlustataval õigus teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda oma ütluste andmisest. Kahtlustuse sisu (oluliselt teises mahus kui prokurör on selle kirja pannud süüdistusakti) ning J.J-i ütlused on ülekuulamise protokollis eestikeelsed ja sinna pole märgitud kas ja kes osales tõlgina (tl. 29- 31), mida tuleb käsitleda olulise kaitseõiguse rikkumisena. Kuna kriminaaltoimiku materjalid on puudulikud, pole võimalik asja lahendamine lühimenetluses. Keeldudes lühimenetluse kohaldamisest, tuleb kohtul KrMS § 2351 lg 1 p 2 ja 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.