lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Heiki Kolk Süüdistatav D.D Ik: xxx Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON 1. D.D süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele, so tähtajalisele vangistusele 2 (kaks) kuud eelmise otsusega, so Harju Maakohtu 10.03.2006 otsusega mõistetud vangistuse 20 päeva täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tähtajaline vangistus 2 kuud ja 20 päeva, lugedes liitkaristusest kantuks Harju Maakohtu 10.03.2006 otsusega mõistetud ja ärakantud karistuse, so vangistuse 20 päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 4.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus 2 kuud D.D suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et D.D temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut 1 5. 6. 7. 8. 9. kuritegu.
p 1 alusel arvestada D.D-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 08.12.
Kohtuistungil süüdistatav D.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 11.04.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi eramaja. Majal on puituks, mis on varustatud 2 vanemat tüüpi lukuga, millest ülemisel puudub lukukeel. Väljaspool vigastused puuduvad, sisemisel küljel uksel murdmisjäljed ja lukuplaat rikutud. Väikese toa aknaklaasid on lõhutud, killud põrandal. Akna ees ja taga maas vineer- ja puuplaadid naeltega. (t/l 2-8) • 11.04.2006 koostatud tunnistaja S. S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt helistas tunnistajale 11.04.2006 naaber A. N ja teatas, et tunnistaja emale kuuluva maja akna ees olnud vineerplaat ja lipid on ära kangutatud. Kohale tulles avastas, et majja on sisse tungitud akna kaudu, lõhutud on siseuks ja ukselukk ning käidud maja pööningul. Varastatud midagi ei ole. Kahtlustab teo toimepanemises isikuid, kuivõrd ka eelmine kord kui sisse tungiti, viisid jäljed selle maja hoovi ja seal elavad isikud teavad, et maja on tühi. Varaline kahju 1000 krooni, tsiviilhagi esitada ei soovi. (t/l 9-10) • 12.04.2006 koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus, millest nähtuvalt D.D tunnistab, et tungis majja, akna kaudu, milline oli kinni löödud vineeriga, mille maha võttis. (t/l 12-13) 2 • • • • 12.04.2006 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas D.D , et möödunud puhkepäevadel otsustas minna majja, et vaadata puid ahju jaoks. Maja on ammu maha jäetud ja seal kedagi ei ela. Jalgvärav ei olnud lukustatud, lõhkus vineeri, mis oli akna ees ja sisenes majja. Majast võttis puid et ahju kütta. Mingeid lukke ei lõhkunud. Aknast sisenes kasti abil, mis oli akna all. Mingeid lukke ei lõhkunud. (t/l 14-18) 19.04.2006 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtuvalt näitas D.D maja juurest maja katkist akent, mille kaudu tungis majja, arvates, et see on maja jäetud, et vaadata sealt puid oma ahju kütmiseks. (t/l 21-26) Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna Nõmme Konstaablijaoskonna konstaabli J. P 12.04.2006 koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,06,002139, millest nähtuvalt karistati D.D
lg 1 järgi rahatrahviga 60 krooni selles, et tema 14.03.2006 kella 18.00 ajal lõhkus maja köögi aknaklaasi, pannes toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. (t/l 45) 27.07.2006 koostatud kannatanu L. K ülekuulamise protokollist nähtuvalt sai kannatanu majja sissemurdmisest teada oma tütre kaudu. Alates 2005 aasta septembrist ei ela seal alaliselt. Kahju on tekitatud umbes 1000 krooni, kuid tsiviilhagi ei esita. (t/l 48-49) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud D.D süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja S. S ja kannatanu L. K ütlusi, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli ja ütluste olustikuga seostamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt teadis süüdistatav seda, et maja juba pikemat aega ei elata, mistõttu otsustas majja minna puid otsima. Kriminaalasja materjalidest võib järeldada, et sissetungimine sellesse majja ei olnud esimene kord ning kuivõrd süüdistatava elukoht oli sealsamas kõrvalmajas, siis oli süüdistatav teadlik ka isikutest, kes selles majas varem elasid. Seega ei saanud see maja olla süüdistatava jaoks mahajäetud, kuivõrd nii krundil kui ka majal on omanik või valdaja olemas. Sellele vaatamata ei pidanud süüdistatav vajalikuks küsida valdaja luba territooriumile või seejärel ka majja sisenemiseks. Seega sisenes ta võõrale territooriumile ja majja valdaja tahte vastaselt, st omavoliliselt. Taoline käitumine on aga kvalifitseeritav
Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, so valdaja tahte vastaselt võõrasse eluruumi tungimisena. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavat on varem kuuel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning nendest neljal korral on varguse toimepanemine olnud seotud sissetungimisega. Taolised asjaolud viitavad ilmselgelt sellele et süüdistatav ei ole senini aru saanud sellest, et tal puudub õigus valdaja tahte vastaselt valdaja territooriumile või ruumi sisenemiseks ning selle õiguse võtmisega rikutakse valdaja põhiseaduslikku õigust omandi puutumatusele ning taoline käitumine on karistatav. Kuu enne inkrimineeritava kuriteo toimepanemist pani ta toime sama valdaja vara rikkumise, lõhkudes ära sama maja akna. Sellele järgnevalt, kui lõhutud aken oli kinni löödud, tungis ta akent lõhkudes samasse majja sisse. Kohus teeb järelduse, et süüdistatav on oma käitumisega järjekindlalt tõestanud seda, et ta suhtub üleolevalt kõrvaliste isikute varasse ning seab esikohale oma huvid, suhtudes kõrvaliste isikute õigustesse üleolevalt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning kõik määratud trahvid on senini tasumata. Süüdistataval puudub ka alaline sissetulek, millest määratud trahve tasuda. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku 3 vabadust piiravat karistust. Arvestades aga asjaolu, et kannatanu on tsiviilhagist loobunud, samuti süüdistatava tervise seisukorda ning asjaolu, et süüdistatava süü ei ole suur, leiab kohus, et mõistetav karistus ei pea olema pikaajaline ning mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täitmisele pööramata. Arvestades süüdistatava elamistingimusi, asotsiaalset eluviisi ja tema karistusandmeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistatav ei ole võimeline käitumiskontrolli nõudeid täitma. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt karistati süüdistatavat varavastase kuriteo toimepanemise eest 10.03.2006 otsusega ning karistuseks mõisteti vangistus 20 päeva. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olev kuritegu on toime pandud pärast eelmise otsuse kuulutamist, kuid eelmise otsusega mõistetud karistus on süüdistataval ära kantud ajavahemikul 30.04.2006 kuni 19.05.2006, so enne käesoleva otsuse kuulutamist. Seetõttu tuleb liitkaristuse mõistmisel kohaldada
lg 1 sätteid, arvates eelmise otsusega mõistetud ja ärakantud karistuse liitkaristusest maha. Liitkaristuse mõistmisel leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on teod toime pannud erineva tahtlusega ja näidates süütegude toimepanemisel üles suurt järjekindlust, siis kuuluvad karistused liitmisele täies ulatuses. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.