järgi Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid, tuvastas O.S süü
järgi selles, et tema isikuna, keda 25.10.2004 karistati Harju Maakohtu otsusega
järgi vangistusega viis kuud
sätete rakendamisega tingimisi katseajaga kolm aastat ja kuus kuud ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga seitse kuud, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti 14.04.2006 kella 12:35 ajal juhtis Tallinnas Männi tänaval mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Niisuguse käitumisega pani O.S toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav O.S kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava kuritegeliku käitumise. Ta kinnitas, et jääb varem antud ütluste juurde. Sõitma asudes ei saanud ta aru, et ta võib olla alkoholijoobes või jääknähtudega. Ta ütles, et ei kihutanud politsei eest ära, peatumismärguannet ei pannud tähele. 14.04.2006 ülekuulamisel pärast kuriteosündmust on ta kirjutanud, et arvas, et on kaine, aga samuti seda, et juhtis autot alkoholijoobes. O.S ei vaidlustanud asjas kogutud tõendeid ja toimikus olevat teavet. Ta tunnistas, et on kuriteo toime pannud, ja kahetses toimepandut. O.S avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega. Kohus leiab, et süüdistatava O.S süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel järgmiste kohtus uuritud ja kriminaaltoimikus olevate tõenditega: Kriminaaltoimik 1-06-11481 1) väärteoasjas nr 2314,06,007123 04.05.2006 koostatud otsusega, milles 30 Liiklusseaduse § 74 lg 1 alusel on O.S karistatud rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses (s.o. 10800 krooni) ja Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel lõpetatud menetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel (lk.4); 2) koopiaga joobeseisundi tuvastamise protokollist 14.06.2003 (lk.6), millest nähtub, et mõõtevahendi LION SL nr 54 (kalibreeritud kuni 24.04.2006) abil on tuvastatud O.S 14.04.2006 kell 12:55 alkoholijoove, mille tuvastamise tulemusega on O.S nõustunud ning samas loobunud joobeseisundi edasisest meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. 3) koopiaga väärteoprotokollist 14.04.2006 (lk.5), millest nähtub, et 14.04.2006 kella 12:35 ajal juhtis O.S sõiduautot Mercedez-Benz alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta ning ei peatunud vaatamata peatumismärguannetele, millised anti politseisõidukist (põlesid sinine ja punane vilkur ja töötas helisireen); 4) koopiaga Harju Maakohtu 25.10.2004.a. otsusest kriminaalasjas 1/1-512 2004.a. (lk.2), millest nähtuvalt on O.S kokkuleppemenetluses tunnistatud süüdi
järgi ja karistatud vangistusega viis kuud, millest vabastatud tingimisi
alusel katseajaga kolm aastat ja kuus kuud ja lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga seitsekuud; 5) tunnistaja R. R ütlustega (lk.8) 14.04.2006 kell13:00, kus tunnistaja on kinnitanud, et ta oli patrullis koos abipolitseinik H. K-ga samal päeval kella 12:35 ajal Vabaduse puiesteel suunaga kesklinna poole, kui nende patrullautost möödus punast värvi sõiduauto MB. Sõiduki sõidutrajektoor oli ebakindel ja kartlik ning see äratas kahtlust. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida. MB ootas foori punase tule taga Vabaduse puiestee ja Hiiu tn ristmikul, et sooritada pööre vasakule. Kui süttis foori roheline tuli, lülitati politseiautol sisse sinine-punane vilkur koos erilise helisignaaliga, andes MB-le peatumismärguande. Politseiautost saadetud märguannet märgates MB juht vastupidiselt lisas märgatavalt kiirust ja alustas põgenemist, tehes korduvalt järske ümberpõikeid eesliikunud sõidukitest. Politseinikud liikusid oma autoga mööda Hiiu tänavat auto kiirusega kohati kuni 100 km/h Pärnu maanteele, paludes ühtlasi abi teistelt patrullidelt. Olles jõudnud Pärnu mnt-Männi tn ristmikule, pidurdas MB juht ja peatus. Autot juhtis O.S . Indikaatorvahendiga LION kontrollimisel süttis selles koheselt punane tuli, mis teatas juhi alkoholijoobest; 6) O.S ütlustega (lk.7, 21-22), kus ta on kinnitanud, et alkoholi tarvitama hakkas 13.04.2006 õhtul ja lõpetas 14.04.2006 kell 00:00. Sama päeva hommikul, s.t. 14.04.2006 kella 09:00 paiku jõi ta ära paar õlut. Kella 12:00 ajal otsustas ta sõita koju. Enne sõidu alustamist tundis ta end kainena. Ta on tunnistanud, et ei peatanud autot koheselt pärast politseiautost antud peatumismärguannet. Joobeseisundi tuvastamisega oli ta nõus ning ei nõudnud täiendavat ekspertiisi; 7) karistusregistri väljatrükiga (lk.9-14), mis kinnitab, et O.S on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud ning ülalkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt O.S tahtlikku süüd
järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, sest O.S isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele O.S süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises. 2 Kriminaaltoimik 1-06-11481 Karistamisel arvestab kohus süüd, süüdlase isikut, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et kohtu alla antud isikute käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. O.S on kuriteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja tema suhtes ei ole tuvastatud ühtki süüd välistavat asjaolu. Tegemist on tahtliku süüga. O.S oli teadlik enda varasemast karistusest ja selle kehtivusest. Joobes juhtimisele ei saa olla õigustust ja seda kuritegu ei saa panna toime ettevaatamatusest. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus O.S suhtes ei leidnud. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus leiab, et vaid sel viisil on saavutatav süüdlase isikut arvestades ja tema poolt toimepandule hinnangut andes süüdlase suhtes karistuse eesmärk, kindlustada õiguskorra huvid ning aktsepteerida samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning taotleda hukkamõist tema teguviisi üle. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule. O.S näol on tegemist isikuga, keda on varem mitu korda karistatud, nii kriminaalkorras kui väärtegude eest, kuid ta ei ole end vabaduses parandanud ega asunud õiguskuulekalt käituma. See tõik tunnistab veenvalt ja üheselt, et vangistusest vabastamine ühes lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) kohaldamisega seitse kuud ei olnud piisavad, et O.S oleks teinud õiged ja vajalikud järeldused karistusest ning korrastanud oma eluhoiakuid ja käitumismudeleid. Kohus leiab, et ainult vabaduse äravõtmine teatud ajaks saab olla tema nüüdse käitumise hind.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt
Kohus ei pea õigeks ega põhjendatuks karistada O.S 14.04.2006 toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega, mis kindlasti ei ole õiglane mõõt hindamaks vääriliselt tema poolt toimepandut koos süüdlase isikuga. Kohtu arvates ei saa isikut karistada niisuguse karistusega, mis on kergem kui varasemad, millest ta ei ole õigeid järeldusi teinud seaduskuulekaks käitumiseks tulevikus. Kohus ei pea vajalikuks hakata eraldi analüüsima ohtu, mida kujutab endast purjus autojuht keskpäevases liikluskeerises Tallinna linnas, seda enam, kui ta ei allu isegi võimuesindaja korraldustele. Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine O.S-ilt on põhjendatud. Selle kohaldamata jätmine on kohtu arvates välistatud, arvestades süüteokoosseisu ja väljakujunenud kohtupraktikat ning Riigikohtu otsuseid. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha riigieelarve tuludesse. 3 Kriminaaltoimik 1-06-11481 Käsitades
lg 2,
MS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 189 lg 2; § 238 lg 1 p 3, lg 2; § 305-306;§ 311; § 313; § 315 maakohus otsustas 1.O.S süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista O.S-ile karistuseks kuus kuud vangistust. 3.
lg 2 ja § 73 lg 4 sätteid järgides suurendada O.S-ile käesoleva otsusega
kuus kuud vangistust) O.S-ile Harju Maakohtu 25.10.2004 otsusega
viis kuud vangistust) ärakandmata osa (s.o. viis kuud vangistust) võrra. 4.Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista O.S-ile üksteist kuud vangistust. 5.Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida O.S suhtes tõkend vahistamine. Vahistada O.S kohtusaalis otsuse kuulutamisel. Lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse (s.o. üksteist kuud vangistust) tähtaega arvestada alates O.S vahistamisest käesoleva kohtuotsuse alusel. 6.Lisakaristusena võtta vastavalt
7.Välja mõista O.S-ilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha summas neli tuhat viissada
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.