Obsah (5)

§ 329§ 424§ 62§ 65§ 56

1-06-1034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märtsil 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-1034 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, l

§ 329järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13.

veebruari 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja kaitsja Gennadi Paškurlatov Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav V. K. varem kohtulikult karistatud 18. aprillil 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

järgi 5 kuu vangistusega tingimisi, 18 kuu pikkuse katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 21 kuuks, vahi alla võetud kohtusaalist

1. veebruaril 2006.a. Kaitsja Gennadi Paškurlatov RESOLUTSIOON Tühistada osalisel Harju Maakohtu
2. veebruari 2006.a. otsus V.K.

§ 329

järgi mõistetud karistuse ja

§ 62lg.2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

V.K. karistada

§ 329järgi 4 ( neli ) kuu vangistusega, mida Kr

MS § 328 lg.2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 ( kaks ) kuud ja 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust.

§ 65lg.2 aluel suurendada seda karistust Tallinna Linnakohtu 18.

aprilli 2005.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse - 5 ( viis ) kuud vangistust – võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ( seitse ) kuud ja 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada

1. veebruarist 2006.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
2. märtsil 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
3. veebruari 2006.a. otsusega tunnistati V. K. süüdi

§ 329järgi ja karistati 6 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 328 lg.2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendati seda karistust eelmise, Tallinna Linnakohtu 18.

aprilli 2005.a. otsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. V. K. tunnistati süüdis selles, et tema, olles 18. aprillil 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 424

järgi karistatu 5 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 21 kuuks, hoidis tahtlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest. Mootorsõiduki juhtimisõigust omamata süüdistatav H.F juhtis

1. novembril 2005.a., Tallinnas, Endla tänaval, sõiduautot BMW, registrimärgiga 266 APP. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt on esimese astme kohus jätnud kontrollimata, kas Tallinna Linnakohtu
2. aprilli 2005.a. otsus süüdistatavalt V. K. juhtimisõiguse äravõtmise kohta on tegelikult täitmisele pööratud, jõustunud kohtuotsuse Autoregistrikeskusele saatmise teel. Piisavalt pole põhjendatud süüdistatava V. K. vangistusega karistamist. Paljasõnaline on esimese astme kohtu otsuse põhiosa järeldus, nagu oleks V. K. jätnud varasemate liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahvid täielikult tasumata. Kriminaaltoimikus ( tl. 18) olev liiklusjärelevalve osakonna õiend tõendab, et varasemate rikkumiste eest süüdistatavale V. K. määratud rahatrahvid on täies ulatuses tasutud. Süüdistatav V. K. on ÜO Bane Roco direktori asetäitja ning karistuse kandmiseks tema firma juhtimisest eemaldamine, mõjub äriühingu majandustegevusele väga negatiivselt. Süüdistataval on perekond ja ülalpidamisele alaealine laps. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü täielik tunnistamine. Kuna need asjaolud jäid karistuse mõistmisel esimese astme kohtu tähelepanuta, siis taotletakse kohtuotsuse muutmist mõistetud karistuse osas ning tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses ning taotlesid apellatsiooni rahuldamist. Prokuröri arvamuse kohaselt poleks süüdistatavale karistusena mõistetud vangistust otstarbekohane täitmisele pöörata ning apellatsioon tuleks rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu jäänuks maakohtus kontrollimata eelmise kohtuotsusega süüdistatavale V. K. mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramise asjaolu. Kriminaaltoimikus (tl.19 ) olevast Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna õiendist nähtub, et Tallinna Linnakohtu
3. aprilli 2005.a. otsuse alusel, mis jõustus
4. mail 2005.a. on Autoregistrikeskuse andmebaasis tehtud kanne eelnimetatud jõustunud kohtuotsuse aluse süüdistatavalt V. K. juhtimisõiguse 21 kuuks äravõtmise kohta. Seega oli kriminaalasja arutanud esimese astme kohtu poolt toimikumaterjalide alusel kontrollitav ja teada süüdistatava V. K. suhtes jõustunud kohtulahendi alusel temale mõistetud lisakaristuse tegelik täitmine. Apellandi poolt osundatud ja kriminaaltoimikus oleva ( tl. 18 ) karistusregistri õiendi kohaselt on süüdistatavat V. K. muude rikkumiste hulgas
5. oktoobril 2002.a. karistatud Ida - Viru Politseiprefektuuri poolt 1700 kr. suuruse rahatrahviga, millest on tasutud 1000 kr..
6. veebruaril 2003.a. karistati V. K. Põhja Politseiprefektuuri poolt rahatrahviga 10 000 kr., millest on tasutud 9769 kr. ja 33 senti. Ringkonnakohtu seisukohalt lükkavad need faktilised asjaolud ümber apellatsiooni väite süüdistatava V. K. poolt kõigi varem määratud trahvide täielikust tasumisest ning kinnitavad maakohtu otsuses sisalduva järelduse õigsust. Maakohtu istungi protokollist (tl. 38-39 ) nähtub, et süüdistatav V. K. oli kohtule teatavaks teinud enda töökoha, perekonnaseisu ja ühe alaealise lapse ülalpidamisel olemasolu. Seega olid need asjaolud kohtule teda ja karistuse mõistmisel arvesse võetavad. Samas pole kindel töökoht ja ametikoht äriühingu juhtorganis, perekond ega lapse kasvatamine olnud asjaoludeks, mis süüdistatavat õigusrikkumise toimepanemiselt tagasi hoidnuksid. Esimese astme kohtus kui ka ringkonnakohtus pole vaidlust selles, et uue kuriteo pani süüdistatav V. K. toime katseajal, kriminaalhooldaja järelevalvele allutatuna. Seetõttu on esimese astme kohus õigesti asunud seisukohale, et süüdistatava V. K. suhtes on

§ 56

sätestatud karistuse mõistmise eesmärk - mõjutada süüdlast uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja tagada õiguskorra kaitse - saavutatav vaid reaalse tähtajalise vangistuse abil.

74 lg. 5 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja liitkaristus mõistetakse

§ 65lg.2 alusel.

Ringkonnakohtu istungil pole süüdistatav, tema kaitsja ega prokurör esitanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kohtupraktika seaduse kohaldamise osas, mille järgi katseaja kestel uue tahtliku kuriteo toimepanemine tõendab, et varasem karistus pole süüdlast mõjutanud õiguskuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud vangistusena mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Linnakohtu otsuse põhiosa kohaselt tunnistab süüdistatav V. K. end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Maakohtu istungi protokolli kande kohaselt on süüdistatav V. K. oma viimases sõnas avaldanud kahetsust ( tl.39 ). Viimati nimetatud asjaolu karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmist maakohtu otsus ei kajasta. Samuti pole maakohus motiveerinud süüdistatava V. K. poolt kohtuistungil väljendatud käitumishinnangu tähelepanuta jätmist. Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et tegelikult esinenud karistust kergendava asjaolu tähelepanuta jätmine esimese astme kohtus ning KrS § 57 p.3 täheldatud karistust kergendava asjaolu tuvastamine apellatsioonimenetluses, peab avalduma ringkonnakohtu otsuses süüdistatavale V. K.

§ 329järgi mõistetud karistuse vähendamise kaudu.

Võttes arvesse V. K. süü suurust, kuriteo toimepanemist katseajal, karistust raskendava asjaolud puudumist ning karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, peab ringkonnakohus otstarbekaks ja õiglaseks karistada V. K.

§ 329järgi 4 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud ja 21 päeva.

§ 65lg.2 alusel suurenda mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 18.

aprilli 2005.a. otsuse järgi kandmata karistuse – 5 kuu vangistuse – võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 p.4 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 13. veebruari 2006.a. otsuse V. K.

§ 329

järgi mõistetud karistuse ja

§ 65lg.2 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning teeb karistuse osas uue otsuse.

I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER