1-06-1775\1

Kriminaalasi nr. 1-06-1775 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. märtsil 2006.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin-Jana Vaab juuresolekul prokurör Ille Mardo kaitsja Liis Toomsalu osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja M.M ik , kodakondsuseta isik, keskharidusega, emakeel -vene keel, ei tööta, elukoht , varem kohtulikult karistatud 4 korral, viimane kord 27.05.2005 Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi rahalise karistusega 6900 krooni süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas M.Mit süüdistatakse selles, et tema 11.09.2005.a. kella 06.30 ajal Tallinnas Vabaduse väljakul asuva söögikoha „Söögiplats“ juures lõi kannatanu Siim Ringineni ühel korra näo vasakpoolsesse piirkonda, tekitades viimasele vasaku põse paistetuse. Oma sellise tegevusega pani M.M toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Kohtuistungi süüdistatavana üle kuulatud M.M seletas, et on süüdistust aru saanud ja end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnista ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja asus seisukohale, et M.Mi süü 11.09.2005.a. toimepandud avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga on tõendatud alljärgnevalt: Kannatanu Siim Ringinen avaldusega, et 11.09.2005.a. kella 06.30 paiku Vabaduse väljakul ründas teda tundmatu meesterahvas, lüües teda näo piirkonda. / tl 2-3/; Kannatanu Siim Ringineni ülekuulamise protokolli, kus kannatanu on andud ütlusi, et 11.09.2005.a. kella 06.30 paiku oli ta koos kolme tuttavaga Vabaduse väljakul, kus seal asuvast söögikohast ostsid hamburgerit. Kioski kõrval seisis musta värvi sõiduauto BMW, kus istusid kaks meesterahvast. Koos tuttavatega läks Tatari tänavale teetõkete juurde hamburgereid sööma. Paari minuti pärast tuli nende juurde üks BMW-s istunud meestest, kes vene keeles hakkas tema sõbra käest suitsu ja tuld küsima, sõber vastas, et tal ei ole suitsu, samal ajal tuli nende juurde teine BMW-s istunud meesterahvas, kes samuti midagi rääkis vene keeles, ta ei pööranud meesterahvale tähelepanu. Ta läks paberit prügikasti viskama, kui ta oli paberi ära visanud ja pööras ringi, siis tundis tugevat lööki näo piirkonna paremale poole, löögi tagajärjel ta kaotas tasakaalu ja kukkus, kumb meestest teda lõi ta ei näinud, kuid sõbrad ütlesid , et lööjaks oli ruudulise särgiga mees, põhjust miks teda rünnati, ta ei oska öelda. / tl 7-8, 20-21/; Tunnistaja Elvin Heinla ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andud ütlusi, et 11.09.2005.a. kella 06.15 tuli ta koos Raul Hanseni, Jaan Tärno ja Siim Ringineniga Söögiplatsile sööma. Söögiplatsi kõrval lillepoe ees seisis musta värvi sõiduauto BMW, kus istusid kaks meesterahvast, mehed väljusid mõne aja pärast autost, üks nendest meestest tõukas teda selja piirkonda, tõuge ei olnud tugev. Siim Ringineni löömist ta ei näinud. Raul Hansen helistas politseisse. Kui patrull kohale jõudis, siis olid meesterahvad istunud juba sõiduautosse, kus nad kinni peeti / tl 9, 26-28/; Tunnistaja Jaan Tärno ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on anud ütlusi, et 11.09.2005.a. kella 06.30 paiku oli ta koos Siim Ringineni, Raul Hanseni ja Elvin Heinlaga Söögiplatsil, Söögiplatsil oli veel teisi isikuid. Söögiplatsi kõrval seisis musta värvi sõiduauto BMW, BMW—s istunud meesterahvad küsisid neilt tikke, nad vastasid, et tikke ei ole. Tema ja Siim Ringinen said esimestena hamburgerid kätte ja suundusid Tatari tänava algusesse, kus hakkasid sööma. Nende juurde tulid kaks BMW-s istunud meesterahvast, ruudulise särgiga meesterahvas hakkas temaga norivalt rääkima, tema eemaldus meesterahvast, siis heleda särgiga meesterahvas jättis teda rahule ja läks S.Ringineni poole, teine tumeda särgiga meesterahvas tuli tema juurde ja hakkas samuti norima, tema taganes, mõne aja pärast nägi, et heleda särgiga meesterahvas on S.Ringineni ees ja S.Ringinen kukkus, peale S.Ringineni kukkumist läksid mõlemad mehed oma auto suunas. S.Ringinen võttis oma maha kukkunud hamburgeri ja läks seda prügikasti viskama, kui heleda särgiga meesterahvas läks S.Ringineni juurde ja lõi teda ühel korral rusikaga näkku ja rusikaga ribidesse, peale seda läks heleda särgiga meesterahvas tumeda särgiga meesterahva juurde ning liikusid auto suunas, tema helistas politseisse. Kui meesterahvad nendega norisid, siis ta ei kuulnud, et S.Ringinen oleks midagi solvavat öelnud. / tl 10-11, 13-16/; Tunnistaja Aare Allmere ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andud ütlusi, et septembri keskel 2005.a. hommikul oli Tallinnas Vabaduse väljaku lähedal asuvas Söögiplatsis hamburgerit ostmas, kui söögiplatsi kõrval asuva lillepoe ette sõitis auto, autost väljusid kaks meesterahvast, kes tundusid olevat alkoholijoobes, otsustas sellest politseile teatada. / tl 23-24/ Tunnistaja Raul Hanseni ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on anud ütlusi, et 11.09.2005.a. varahommikul oli ta koos Siim Ringineni, Jaan Tärno ja Elvin Heinlaga Söögiplatsil järjekorras. Tumedat värvi sõiduautost väljusid kaks meesterahvast, üks nendest tuli tema ja E.Heinla juurde, ta ei pannud tähele kuhu teine läks, nende juurde tulnud meesterahvas oli agressiivne, nõudis tikke, siis tuli üks võõras meesterahvas ja pakkus tikke, kui meesterahvas ei olnud neist huvitatud. Mehe käitumise pärast helistas numbrile 112, kuid et meesterahvas liikus eemale, tühistas kõne. Kui jõudis kätte tema tellimise esitamise kord, kuulis heledat plaksu, mille peale ta pöördus selles suunas, kust ta häält kuulis, helistas uuesti politseisse, trammipeatuse paviljoni juures märkas S.Ringineni, kellel oli põsk paistes. / tl 12,17-19/; Tunnistaja Aleksandr Bulanovi ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andud ütlusi, et 11.09.2005.a. helistas talle M.M ja palus tulla Söögiplatsile, kuna noored pidid temaga tüli norima, ta sõitis oma sõiduautoga BMW Söögiplatsi juurde, kohale jõudes nägi, et seal on kaklus, kes keda lõi ei oska öelda , tõi M.Mi kaklusest eemale, siis tuli politsei / tl 33-34/; Kahtlustatava M.Mi ülekuulamise protokolli, milles N.L on anud ütlusi, et 1.09.2005.a. hommikul oli ta Söögiplatsi juures tal tekkis tal nelja noormehega sõnavahetus, üks noormeestest lõi teda, ta lõi noormeest vastu, noormees kukkus maha , kaotas teadvuse, siis lõi ta teist noormeest, peale seda kui ta oli noormehi löönud, jooksid noormehed minema, ta helistas oma sõbra Aleksandrile ja kutsus teda enda juurde, Aleksandr jõudis ruttu kohale, mõni aeg enne politseid. / tl 50-52/; Kiirabi kaarti, millest nähtuvalt S.Ringinenil oli vasakul põsel hematoom, marrastused. / tl 5/; Asitõendi vaatlusprotokolli, millest nähtuvad politsei kutsumise põhjused. / tl 30-31/. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.Mi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kohtualuse isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Kohtualune on varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest kohtu poolt karistatud rahalise karistusega. Süüdistatav töötab, seega leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega, kuid vangistuse võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 3; § 238 lg 2 ; § 310; § 311 ja § 313 , Kars § 74 kohus otsustas Süüdi tunnistada M.M KarS § 263 p 1 järgi ja karistada 6 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus M.Mi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui M.M 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata M.M Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. juhataja määratud KarS § 78 p 1 alusel arvestada M.Mile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.03.2006.a. Välja mõista M.Milt tuludesse. 4500 krooni sundraha ja kaitsjatasu summas 2596.60 krooni riigi Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik