Obsah (5)
§ 263§ 199§ 64§ 74§ 163TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 18 mai 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-5324 (kohtueelses menetluses nr
§ 263
p 1,4; 199 lg 2 p 4,5,7 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistatav G.A Süüdistus Kaitsja
§ 263
p 1,4; 199 lg 2 p 5,7 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistatav N.N Süüdistus Kaitsja
§ 263
p 1,4 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada E.R süüdi karistusseadustiku (
) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ja
§ 199
lg 2 p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistust 2 kuud.
§ 64
alusel moodustada liitkaristus 2 kuud.
§st 73 lg 4, liita sellele karistusele Viljandi Maakohtu 15.12.2005. otsusega tingimisi mõistetud vangistus 2 kuud ja 28 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
§-st 68 lg 1 lähtuvalt arvata karistuseaja hulka E.R-ina eelvangistuses viibimise aeg 28.02.-2.03.2006, s.o. 3 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 25 päeva. Elukohast lahkumise keeld tühistada E.R-ina suhtes alates tema vanglasse karistust kandma ilmumise päevast. Vangistuse alguseks lugeda E.R tema vanglasse karistust kandma ilmumise päev. 1.2 tunnistada G.A süüdi karistusseadustiku (
) § 263 p 1 , 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 2 (kaks) kuud ja
§ 199
lg 2 p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistust 1 (üks) kuu.
§ 64
alusel moodustada liitkaristus 3 (kolm) kuud.
§ 74
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja G.A-le määrata katseaeg 2 (kaks) aastat koos tema allutamisega
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx Tühistada G.A-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 1.3 tunnistada N.N süüdi karistusseadustiku (
) § 263 p 1 , 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistust 1 (üks) kuu.
§ 74
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja N.N-ile määrata katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos tema allutamisega
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx. Tühistada N.N-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
- Kahju, kriminaalmenetluse kulude kriminaalmenetluses. 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult Merino Järvepõllu tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt E.R-ilt ja G.A-lt 900 (üheksasada) krooni Merino Järvepõllu kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 E.R-ilt sundraha 4500 (neil tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2479.75 ( kaks tuhat nelisada seitsekümmend üheksa kr ja 75 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks )krooni; 2.2.2 G.A-lt sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1881.05 ( üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks kr ja 05 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.2.3 N.N-ilt sundraha 4500 (neil tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2050.95 ( kaks tuhat viiskümmend kr ja 95 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 1035.45 ( üks tuhat kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni, , Vello Sikutile 1553.10 ( üks tuhat viissada viiskümmend kolm kr ja 10 s ) krooni. 2.3 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
- Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
- Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus 2 Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) E.R-ile mõistetavaks karistuseks
§ 263p 1,4; 199 lg 2 p 4,5,7 järgi vangistus 2 kuud.
ja
§ 199
lg 2 p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistust 2 kuud.
§ 64
alusel moodustada liitkaristus 2 kuud.
§-st 73 lg 4, liita sellele karistusele Viljandi Maakohtu 15.12.2005. otsusega tingimisi mõistetud vangistus 2 kuud ja 28 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
§-st 68 lg 1 lähtuvalt arvata karistuseaja hulka E.R-ina eelvangistuses viibimise aeg 28.02.2.03.2006, s.o. 3 päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud ja 25 päeva 2) G.A-le mõistetavaks karistuseks
§ 263p 1,4; 199 lg 2 p 5,7 järgi vangistus 3 kuu.
ja
§ 199
lg 2 p 5 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistust 1 (üks) kuu.
§ 64
alusel moodustada liitkaristus 3 (kolm) kuud.
§ 74
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja G.A-le määrata katseaeg 2 (kaks) aastat koos tema allutamisega
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxx 3) N.N-ile mõistetavaks karistuseks
§ 263
p 1,4 järgi vangistus 1 kuu.
§ 74
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja N.N-ile määrata katseaeg 18 (kaheksateist) kuud koos tema allutamisega
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxx
- Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks motiveeringud 2.
- E.R-ile, G.A-le, N.N-ile esitatud süüdistused tehtud asjaolud ja õiguslikud E.R-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 11.02.
- kella 21.30 paiku ründas koos G.A ja N.N-iga avaliku korra rikkumise eesmärgil xxxx Merino Järvpõldu, pekstes kannatanut pähe ja keha erinevatesse piirkondadesse, millega põhjustas kannatanule ninaluu murru ja näo põrutuse ning rikkus talus viibinute rahu ja avalikku kindlustunnet. E.R-i tegu on talle kvalifitseeritud
§ 263
p 1 ja 4 järgi Veel süüdistatakse teda selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna koos G.A-ga 11.02.2006. pärast kella 21.30 xxxxxxxxxx varastas avalikult Merino Järvpõllult temal seljasolnud jope taskust mobiiltelefoni Sony Ericsson T-230 väärtusega 800 krooni ning rahakotist sularaha 100 krooni ja rahalise väärtuseta ID-kaardi. E.R-i tegu on talle kvalifitseeritud
§ 199
lg 2 p 4,5,7 järgi G.A on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 11.02.2006. kella 21.30 paiku ründas koos E.R-ina ja N.N-iga avaliku korra rikkumise eesmärgil xxxxxxxxxx Merino Järvpõldu, pekstes kannatanut pähe ja keha erinevatesse piirkondadesse, millega põhjustas kannatanule ninaluu murru ja näo põrutuse ning rikkus talus viibinute rahu ja avalikku kindlustunnet. G.A tegu on talle kvalifitseeritud.
§ 263p 1 ja 4 järgi .
Veel süüdistatakse teda selles, et ta koos E.R-iga 11.02.2006. pärast kella 21.30 xxxxxxxx varastas avalikult Merino Järvpõllult temal seljasolnud jope taskust mobiiltelefoni Sony Ericsson T-230 väärtusega 800 krooni ning rahakotist sularaha 100 krooni ja rahalise väärtuseta ID-kaardi. 3 G.A tegu on talle kvalifitseeritud
§ 199lg 2 p 5 ja 7 järgi .
N.N on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 11.02.2006. kella 21.30 paiku ründas koos E.R-ina ja G.A-ga avaliku korra rikkumise eesmärgil xxxxxxx Merino Järvpõldu, pekstes kannatanut pähe ja keha erinevatesse piirkondadesse, millega põhjustas kannatanule ninaluu murru ja näo põrutuse ning rikkus talus viibinute rahu ja avalikku kindlustunnet. N.N tegu on talle kvalifitseeritud
§ 263p 1,4 järgi .
2.1.
- Kohtu seisukoht süüdistuse Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
- Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest
näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning E.R tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele
§ 263
p 1,4; 199 lg 2 p 4,5,7 järgi; G.A tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele
§ 263
p 1,4; 199 lg 2 p 5,7 järgi; N.N tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele
§ 163p 1,4 järgi; 2.1.3.
Tsiviilhagi otsustamine Merino Järvpõllu on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 900 krooni Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel
§- d 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega ja 199 lg 2 p 4,5,7 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistustusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid E.R-i karistamise kokkuleppemenetluses. E.R-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
§- d 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega ja 199 lg 2 p 4,5,7 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistustusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.A karistamise kokkuleppemenetluses. G.A karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4
§ 263
p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid N.N-i karistamise kokkuleppemenetluses. N.N-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
- Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
- Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7200 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
- jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud E.R-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1444.30 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1035.45 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud G.A-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 1881.05 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 776.55 krooni. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud N.N-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 1274.40 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 776.55 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 63 krooni Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud 5 hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) E.R-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2479.75 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse; 2) G.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 1881.05 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse; 3) N.N-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2050.95 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse; Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
- Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Helle Tamm Kohtunik 6