← Eesti

1-06-6360\1

Kriminaalasi nr 1-06-6360 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15.mail 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtunik Anneli Tanum sekretär Astrid Sägi ringkonnaprokurör Kristiina Laas kaitsja Ann

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. D.J tunnistab tema vastu esitatud tsiviilhagisid.. D.J-ilt tuleb tsiviilhagid välja mõista järgmistes suurustes: 1) AS-le SEB Ühisliising 264

  1. 21 krooni, AS SEB Eesti Ühisliising hagi intressi- ja viivisnõudes summas 83
  2. 76 krooni jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras; 2) AS-le Hansa Liising 334
  3. 11 krooni, AS Hansa Liising hagi viivisnõude osas jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras; 3) Eesti Vabariigi (läbi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse) kasuks 853 303 krooni. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 1 D.J tuleb süüdi tunnistada KrK § 143 lg 2 p 1 ,2, § 148 1 lg 2, § 148 11 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Süüdistatavalt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: 1) kuriteoga on tekitatud kahju AS-le SEB Ühisliising 472 000 krooni, tsiviilhagi esitatud 348
  4. 97 krooni nõudes, mis koosneb põhivõlgnevusest väljaostumaksete osas 264
  5. 21 krooni, intressi võlgnevus 15
  6. 99 krooni ja viivis 67
  7. 77 krooni (III kd tl 203); 2) AS-le Hansa Liising 616 196 krooni, tsiviilhagi esitatud 352
  8. 94 krooni nõudes, mis koosneb vara jääkmaksumusest 254
  9. 63 krooni, debitoorsest võlgnevusest 80
  10. 48 krooni ja viivistest 18
  11. 83 krooni (III kd tl 228); 3) Eesti Vabariigile tasumata maksude näol kokku 853 303 krooni, tsiviilhagi on esitatud Eesti Vabariigi poolt läbi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse summas 853 582 krooni (Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi arvutuses on aritmeetiline viga, tegelikult peab olema tsiviilhagi nõue 853 303 krooni), mis koosneb käibemaksust 216 622 krooni, tulumaksust 279 320 krooni, tulumaksust erisoodustustelt 2840 ja sotsiaalmaksust 354 521 krooni (III kd tl 229). Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: 1 Süüdi tunnistada D.J KrK § 143 lg 2 p 1 aastat kuus

(6)kuud vangistust. ,2 j är gi ja mõista talle karistuseks üks
(1)Süüdi tunnistada D.J KrK § 148 kolm
(3)kuud vangistust. 1 Süüdi tunnistada D.J KrK § 148 vangistust. 11 lg 2 j ärgi ja mõista talle karistuseks üks
(1)aasta jär gi ja mõista talle karistuseks kolm
(3)kuud

§ 64lg 1 alusel suurendada D.J-ile mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista üks

(1)aasta kümme
(10)kuud vangistust.

§ 73alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui D.J kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 alusel hakata D.J-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 310 alusel välja mõista D.J-ilt tsiviilhagid: 1) AS-le SEB Ühisliising kakssada kuuskümmend neli tuhat kuussada seitsekümmend üheksa (264 679) krooni 21 senti. 2) AS-le Hansa Liising kolmsada kolmkümmend neli tuhat kaheksasada seitsekümmend kaheksa (334 878) krooni 11 senti, 3) Eesti Vabariigi (läbi Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse) kasuks kaheksasada viiskümmend kolm tuhat kolmsada kolm (853 303) krooni. AS SEB Eesti Ühisliising hagi intressi- ja viivisnõudes summas 83 873. 76 krooni ja AS Hansa Liising hagi viivisnõude osas jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. D.J-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse avaldamisest. KrMS § 180 alusel välja mõista D.J-ilt menetluskuludena sundraha neli tuhat viissada

(4500)krooni ja kaitsja tasu kokku kümme tuhat kolmsada kolmteist (10 313) krooni 20 senti riigituludesse. Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.