← Eesti

1-05-769\1

Kriminaalasi nr. 1-05-769 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. jaanuaril 2006.a Harju Maakohus koosseisus kohtunik Merike Allikmäe sekretär Anu-Mai Andevei, tõlk Marek Litnevki juuresolekul prokurör Laura Feldmanis kaitsja v.adv. Raul Talts osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 11.01.2006.a kokkuleppemenetluse korras Tallinna linnas kriminaalasja J.K, ik , EV kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, ,, töökoht OÜ Propoint, büroojuhataja, varem kriminaalkorras karistamata;süüdistusasja KarS 299 lg 1 järgi. J.K’a süüdistatakse selles:
  2. 2003.a oktoobris koostas OÜ Variant juhatuse liikmena J.K, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT(infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Tiga ülesandel ja juhtnööride kohaselt, OÜ-le Formosus fiktiivse 31.10.2003 kuupäeva kandva arve nr 18 summas 17700 kr märkega „faksilahenduse konfiguratsioon“. J.K teadis, et arvel märgitud töid OÜ Variant ei teostanud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik, sest 2003.a oktoobris oli H.T OÜ Formosus juhatuse liikmele E.T’ile, teinud ettepaneku tarnida Sotsiaalministeeriumile digifaksi (GFI) lahenduse. Seejärel esitas OÜ Formosus 15.10.2003 Sotsiaalministeeriumile arve nr E/0310089 digifaksi tarnimise ja installeerimise eest hinnaga 59118 kr. Pärast riistvara kohaletoimetamist ja seadme installeerimist, tekkisid E.Til probleemid seadme töölerakendamisega. H.T lubas tekkinud probleemid lahendada, küsides selle eest summat konkretiseerimata tasu, millega E.T nõustus. Raha saamiseks kasutas H.T J.K’il OÜ Variant nimelt vormistatud fiktiivset arve.
  3. 2004.aasta märtsis OÜ THM Business Solutions juhatuse liikmena J.K koostas, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT (infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtimisel, S.Sega seotud OÜ-le Hot Systems fiktiivse 22.03.2004 kuupäeva kandva arve nr 25 summas 17700 krooni märkega „raamatupidamisteenus jaanuar-märts 04“. J.K oli teadlik, et OÜ THM Business Solutions seda teenust ei ole osutanud. OÜ-le THM Business Solutions kokkuleppe alusel laekunud rahast kattis J.K hiljem H.Tiga seotud kulutusi. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik, sest 2003.aasta detsembris leppis H.T S.Sega kokku, et OÜ Punane Kuubik esitab PITE infoserver interneti lahenduse väljatöötamiseks hinnapakkumise S.S kui OÜ Punase Kuubiku esindaja esitaski Sotsiaalministeeriumisse pakkumise H. Ti poolt etteöeldud tingimustel. H.T korraldas Sotsiaalministeeriumis lepingu nr TL001/009/20.02.2004 sõlmimise OÜ-ga Punane Kuubik summas 99825 krooni. Seejärel nõudis H.Ti S.Se käest endale „väikest kingitust“ summas umbes 20 000 krooni selle eest, et OÜ Punane Kuubik sai endale võimaluse teha eelpool nimetatud tehing Sotsiaalministeeriumiga. Varem kokkulepitud raha saamiseks kasutas H.T J.K’il OÜ THM Business Solutions nimel koostatud arvet, mis edastati S.Sega seotud OÜ-le Hot Systems.
  4. 2004 aasta mai kuus J.K OÜ THM Business Solutions juhatuse liikmena koostas, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT (infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtnööride kohaselt, S.Sega seotud OÜ-le Hot Systems fiktiivse 26.05.2004 kuupäeva kandva 2 arve nr 27 summas 35400 krooni märkega „IT Grupi juhtimiskonsultatsiooni allhange 0406/2004“. J.K oli teadlik, et OÜ THM Business Solutions seda teenust ei ole osutanud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik, sest
  5. aasta märtsis leppis H.T S.Sega kokku, et OÜ Punane Kuubik esitab Sotsiaalministeeriumile pakkumise interneti Euroopa Sotsiaalfondi kolmekeelse infoserveri loomise lahenduse väljatöötamise kohta H.Ti poolt etteantud hinnavahemikus. H.T korraldas Sotsiaalministeeriumis 06.04.2004 lepingu nr 172 sõlmimise OÜ-ga Punane Kuubik, mille alusel viimasele maksti Sotsiaalministeeriumi poolt 114932 krooni. Enne lepingu sõlmimist esitas H. T S.Sele nõudmise, et viimane maksaks talle mingi tasu selle eest, et OÜ Punane Kuubik sai Sotsiaalministeeriumiga lepingu. Varem kokkulepitud raha saamiseks kasutas H.T J.K’i poolt OÜ THM Business Solutions nimel koostatud arvet 26.05.2004 kuupäevaga.
  6. 2004.aasta juuni kuus koostas J.K OÜ Variant juhatuse liikmena, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT (infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtimisel, OÜ-le Artefix fiktiivse 18.06.2004 kuupäeva kandva arve nr 54 summas 7375 krooni selgitusega „veebidisaini kujundus“ ja AS-le Microlink Eesti fiktiivse 18.06.2004 kuupäeva kandva arve nr 53 summas 5546 krooni märkega „koormusjuhtimise seminar Microlinki töötajatele“ ning 21.06.2004 kuupäeva kandva arve nr 56 summas 10903,20 krooni märkega „kujundustööd vastavalt lepingule SWD-AH210404“. J.K oli teadlik, et H.Ti poolt varem AS Microlink Eesti juhatuse liikme Karel Kanneli ja müügimehe T.Pega kokkulepitud arvetel märgitud töid ja teenuseid OÜ Variant ei teinud. Enne arvete esitamist toimus J.Kil 2004.aasta aprillis-mais Tallinna pubis „Seiklusjutte Maalt ja Merelt“ kohtumine Microlink Eesti AS juhatuse liikme Karel Kanneli ja töötaja T.Pega, kus viimased uurisid Janika Ki käest, millist teenuse liiki võiks fiktiivsetel arvetel kasutada, et see sobiks äriühingu tegevusega ja said teada, et need võiksid olla seotud kujunduse või koormusjuhtimisega. Tegelikult J.K neid teenuseid, mille kohta ta arved esitas, ei osutanud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik, sest 2004.aasta mai kuus tahtis H.T AS Microlink Eesti müügimehe T.Pe käest soetada Sotsiaalministeeriumile uut infotehnoloogilist turvakaitset. H.T nõudis AS Microlink Eesti Check Pointi toote ostmise eest H.Ti autole turbojahutaja (intercooleri) ostu orienteeruvas summas 20000 krooni. AS-i Microlink Eesti töötajale Toomas Perilliusele arutas H. Ti sellist pakkumist oma supervisoriga ehk otsese ülemuse Karel Kanneliga. Toomas Perillius ja Kaarel Kannel nõustusid H. Ti tingimusega talle raha maksta lepingu sõlmimise korraldamise eest, kuid leidsid, et Microlink Eesti ei saa osta H. Ti autole turbojahutujat, sest see tekitaks nende äriühingus kahtlusi, et milleks selline osteti. Seejärel pakkus H. T välja, et nimetatud summad võiks kanda OÜ Variant kontole, kust ta saab raha hiljem kätte, samuti pakkus H. T välja, et millised võiksid arvetel olla selgitused raha ülekandmise kohta.
  7. aasta detsembris J.K koostas OÜ Variant juhatuse liikmena, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT(infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtimisel, OÜ-le Formosus kolm fiktiivset arvet kokku summas 50986,80 krooni: 23.12.2003 kuupäeva kandev arve nr 31 summas 13009,50 krooni märkega „reklaamide kujundused“, 29.12.2003 kuupäeva kandev arve nr 33 summas 32980 krooni märkega „MS ActiveDirectory konsultatsioon jaan-dets.“ ja 19.12.2003 kuupäeva kandev arve nr 30 summas 4997,30 krooni märkega „MS SMS Serveri konfiguratsioon“. J.K oli teadlik, et arvel märgitud töid OÜ Variant ei teostanud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik
  8. aasta detsembris tegi H.T OÜ Formosus juhatuse liikmele E.T’ile ettepaneku esitada Sotsiaalministeeriumile varundusseadme (backup) HP StorageWork Ultrium460i tarnimiseks hinnapakkumine, öeldes E.T’ile ette turuhinnast kõrgema hinna koos käibemaksuga summas 87130 krooni, millega E.T nõustus. Lepingu saamise tingimusena nõudis H.T E.Tilt maksete tegemist OÜ-lt Variant laekuvate arvete alusel. Seejärel 02.12.2003 esitas E.T H.Ti nimele Sotsiaalministeeriumisse kirjaliku hinnapakkumise sellele seadmele summas 87130 krooni. 12.12.2003 sõlmiti Sotsiaalministeeriumi ja OÜ Formosus vahel müügileping nr
  9. Sotsiaalministeeriumist kanti OÜ Formosus arvele 87130 krooni 19.12.
  10. aasta veebruaris J.K koostas OÜ Variant juhatuse liikmena, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT (infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtimisel, OÜ-le Midi 3 Grupp Tartu fiktiivse 25.02.2004 kuupäeva kandva arve nr 40 summas 30000 krooni märkega „tarkvaraarendus ja installatsioonitööd“. J.K teadis, et OÜ Variant poolt arvel märgitud töid OÜle Midi Grupp Tartu ei teostatud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik, sest
  11. aasta veebruaris leppis H.T T.T’ga kokku Sotsiaalministeeriumile serveri CPQ Proliant ML350 Xeon 2,8 tellimise läbi T.T tuttava Priit Rõigase firma OÜ Midi Grupp Tartu. H. T selgitas T.Tle, millistel tingimustel ja mis hinnaga tuleb pakkumine esitada, öeldes muuhulgas ette ka hinna 85360 krooni. Seejärel korraldas H.T Sotsiaalministeeriumis 20.02.2004 müügilepingu nr 071 sõlmimise nimetatud seadme ostmiseks, lepingus oli sätestatud, et ostja müüb lepingu lisas sätestatud serveri ning selle lisaseadmed. Pärast müügilepingu sõlmimist nõudis H.T T.T käest tasu selle eest, et OÜ Midi Grupp sai Sotsiaalministeeriumiga lepingu serveri tarnimiseks, mille OÜ Midi Grupp Tartu ostis T.T töökohast. T.Tle andis H. T ülesandeks, et T.T lepiks OÜ Midi Grupp Tartu juhatuse liikme Priit Rõigasega kokku, et installatsioonitöid OÜ Midi Grupp Tartu ei tee, vaid selle eest esitab talle arve OÜ Variant. 7) 2003.aasta novembris koostas J.K OÜ THM Business Solutions juhatuse liikmena, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT (infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtimisel, S.Sega seotud OÜ-le Hot Systems fiktiivse 21.11.2003 kuupäeva kandva arve nr 20 summas 30090 krooni märkega „konsultatsiooni alltöövõtu teenus 01-10/2003“. J.K oli teadlik, et OÜ THM Business Solutions seda alltöövõtu teenust ei ole osutanud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevusi H. Tile oli J.Ki poolt vajalik, sest 2003.a. oktoobris tegi H.T S.S’ele ettepaneku Sotsiaalministeeriumile serverile CPQ Proliant ML35003 X2800 hinnapakkumise esitamiseks tema poolt etteöeldud turuhinnast kallima hinnaga. H. T esitas S.Sele nõudmise, et S. S kannaks eelpool nimetatud serveri turuhinna ning tegelikult müüdud hinna vahe OÜ THM Business Solutionsi arvele selle eest, et Punane Kuubik sai Sotsiaalministeeriumist tellimuse. H.T valis parimaks pakkumiseks, S.S’e poolt organiseeritud OÜ Punane Kuubik hinnapakkumise, mille alusel sõlmiti Sotsiaalministeeriumi ja OÜ Punane Kuubik vahel müügileping nr 533 summas 94990 krooni. S.S nõustus H. Ti poolse nõudmisega maksta hinna vahest, mis jäi OÜ-le Hot Systems 30090 krooni H.Tiga seotud OÜ-le THM Business Solutions. 8) 2004.aasta märtsis ja aprillis koostas J.K OÜ THM Business Solutions juhatuse liikmena, Sotsiaalministeeriumi infojuhtimise osakonna IT (infotehnoloogia) juhi kohusetäitja H.Ti juhtimisel, OÜ-le Itex Consulting fiktiivse 18.03.2004 kuupäeva kandva arve nr 24 summas 26300 krooni selgitusega „arvutustehnika hooldus jaanuar-märts 2004“ ja 23.04.2004 kuupäeva kandva arve nr 26 summas 5800 krooni märkega „arvutustehnika hooldus aprill 2004“. Z.G oli teadlik, et H.Til varem A.Simseliga kokkulepitud arvetel märgitud teenust THM Business Solutions ei osutanud. Eelpool nimetatud J.Ki tegevus oli H. Tile vajalik, sest 2004.aasta märtsis pöördus H.T OÜ Itex Consulting juhatuse liikme Andreas Simseli poole ja pakkus tehingut, mille kohaselt Sotsiaalministeerium ostab tema pool ette öeldud hinnaga AS-lt ML Arvutid arvutid MicroLink Essentia läbi OÜ Itex Consulting. Andreas Simsel esitas OÜ Itex Consulting esindajana Sotsiaalministeeriumile arvutite tarnimise lepingu ja selle lisana ühe arvutikomplekti MicroLink Essentia hinna 9400 krooni (lepingu Lisa 1) Müügileping nr 176 sõlmiti 07.04.2004, lepingu objekt oli 5 arvutit vastavalt Lepingu lisa 1 sätestatud konfiguratsioonile. Seejärel tegi H.T Andreas Simselile selgeks, et Itex Consulting saaks nimetatud tehingus osaleda, peab Andreas Simsel nõus olema, et arvutite müügiga kaasneb hooldus, mida teeb allhanke korras OÜ Itex Consultingule OÜ THM Business Solutions ning seetõttu lepiti kokku, et OÜ Itex Consulting tasub OÜ THM Business Solutions poolt esitatavad arved. Pärast seda H. T korraldas OÜ Itex Consulting pakkumise aktsepteerimise Sotsiaalministeeriumi poolt ning OÜ Itex Consulting esitatud arvete taumise Sotsiaalministeeriumi poolt skokku summas 297800,07 kooni. Seega on J.Ka alust süüdistada dokumendi võltsimises ametiisiku poolt, s.o KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseerita kuriteo toimepanemises. Süüdistava J.Ki poolt toimepandud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 299 lg 1 eest 100 päevamäära rahalist karistust. Päevamäära suuruseks on 214 kroooni. Seega on rahalise karistuse summaks 21400 krooni J.K tunnistas ennast süüdistuses täielikult süüdi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Kriminaalasja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et tema süü on täielikult tõendatud. Enese süüditunnistamise kokkuleppe sõlmimine on olnud J.K tõeline tahteavaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS kokkuleppemenetluse reguleerivaid sätteid. Kohus leiab, et kohtualune J.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 299 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus on kohtuistungil jõudnud veendumusele, et kohtualuse poolt enda süüdi tunnistamine kuriteo toimepanemises ning kokkuleppe sõlmimine kohtualuse, tema kaitsja ning prokuröri vahel on nende tõeline tahe ja kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätted. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 4, § 175 lg 1 p 9, § 247 lg 5 ja § 248 lg 1 p 4, kohus O t s u s t a s: Süüdi mõista J.K KarS § 299 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära. Päevamäära suuruseks on 214 krooni, s.o. summas 21 400 ( kakskümmend üks tuhat nelisada) krooni. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034796011, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
  12. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (rahaline karistus) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Välja mõista J.K´ilt sundraha 4500 ( neli tuhat viissada) krooni riigituludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
  13. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allikmäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.