← Eesti

1-05-463\4

Obsah (4)§ 139§ 197§ 140§ 15

Kriminaalasi nr. 1-05-463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIU.V NIMEL 13.01.2006.a Harju Maakohus koosseisus : kohtunik Merike Allikmäe sekretär Anu-Mai Andevei ja tõlk Imbi Kangur-Popova juuresolekul ringkonna

§ 139

lg 2 p 1,2,3 ja § 197 lg 2 p 2 - - 3 aastat v/k 3 a katseajaga, rahatrahv 3060 kr; 2) 22.02.1994.

§ 197lg 2 p 1,2,3-Kr

K § 15 lg 2- 2 aastat 6 kuud v/k 2 a katseajaga, KrK § 40 lg 3 alusel lõplik karistus 3 aastat v/k 3 a katseajaga, rahatrahv 3060 kr; 3) 23.04.1996.

§ 140lg 2 p 1, § 203 lg 2- v/k 1 a ja 4 k, Kr

K § 41 alusel lõplik karistus v/k 2 a ja 6 k; 4) 26.08.1997.a Tallinna LK otsusega- KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 -3 a v/k 3 a katseajaga; 5) 11.04.2000.a Tallinna LK otsusega - KrK § 141 lg 2 p 1, 3 – 6 a v/k, KrK § 41 alusel lõplik karistus 6 a ja 3 k v/k. Väärtegude eest karistatud ei ole. Tõkend – vahistamine. Vahi all alates 21.02.2005;süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 22 lg 2 järgi. A.P, , kodakondsuseta isik, emakeel – vene keel, haridus 6 klassi, ei tööta ega õpi. . Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 03.05.1989.a Tallinna Lenini Raj RK otsusega KrK § 139 lg 3, KrK § 195 lg 2, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 a 8 k v/k, otsuse täitmise edasilükkamisega 2 a; 2) 13.05.1991.a Tallinna Mererajooni RK otsusega KrK § 197 lg 2 p 2, § 88 lg 3, KrK § 141 lg 2 p 1,3,4 alusel v/k 5 a ja 6 k; 3) 18.09.1997.

§ 197

lg 2 p 1, § 139 lg 2 p 2,3 – v/ks 1 a; 4) 24.11.1998.

§ 197

lg 2 p 1 – vabadusekaotus 8 kuud; 5) 30.09.1999.

§ 15lg 2- Kr

K § 139 lg 2 p 2- v/k 3 k; 2 6) 28.03.2000.

§ 140

lg 2 p 1,2,3- v/k 1 a ja 3 k; 7) 02.10.2000.

§ 140lg 2 p 1,2,3,3-1- v/k 3 a, Kr

K § 40 lg 3 alusel lõplik karistus v/k 3 a ja 4 k; 8) 21.01.2005.a Tallinna LK otsusega KarS § 424 –vangistus 4 k mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 a; Karistatud väärteo eest 22.06.2004.a LS §74-19,74-1, 74-7; LKindlseaduse § 66-1 lg 2 alusel rahatrahv 13 500 kr. Vahi all alates 21.02.2005.a;süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi. A.K, kodakondsuseta isik, emakeel vene keel, haridus 7 klassi, ei tööta ega õpi. Varem kriminaalkorras karistatud: 1) 10.05.2002.

§ 139

lg 2 p 2- v/k 1 a 6 k ting 2 a katseajaga; 2) 20.12.2002.

§ 139lg 2 p 2,3-Kr

K § 15 lg 2 , KrK § 176 lg 1- vangistus 6 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel lõplik karistus 2 aastat vangistust; 3) 17.09.2003.

§ 139lg 2 p 2,3- vangistus 8 kuud , lõplik karistus Kar

S § 65 lg 1 alusel vangistus 2 aastat. Karistatud väärtegude eest: 1) 30.01.2002.a HÕS § 158 lg 1 alusel –rahatrahv 900 krooni; 2) 04.03.2004.a Alkoholiseaduse § 70 – rahatrahv 420 krooni; 3) 25.06.2004.a Liiklusseaduse § 74-1, Liikluskindlustuse seaduse § 66-1 lg 2 – rahatrahv 3 000 krooni; 4) 12.07.2004 Liiklusseaduse § 74-17, § 63 lg 3-rahatrahv 11 700 krooni; Liiklusseaduse § 74-1 lg 1-rahatrahv 4800 krooni; Liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 2; Liiklusseaduse § 74-35 lg 1, 74-31- rahatrahv 5400 krooni. Vahi all alates 21.02.2005;süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi. Kohus tegi kindlaks: O.G on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, varguse ja omastamise, kasutades ära temal olemasolevat informatsiooni S.Ti elukoha, korteris paikneva seifi asukoha ning seal hoitava suurema summa raha kohta, kallutas A.Pit raha saamise eesmärgil 2005.a veebruarikuus toime panema sissetungimisega grupilist vargust Tallinnas -33 asuvast korterist, et varastada sealt Segei Tile kuuluv seif koos rahaga.. P omakorda kaasas A.K. Varguse toimepanemise ajaks lepiti kokku 21.02.2005.a, kokkulepe ei hõlmanud varguse toimepanemise detaile, k.a vara hõivamiseks vägivalla kasutamist. 21.02.2005.a kella 17.00 paiku läks ta koos A.Pi ja A.Kga asuva maja juurde, mille korteris nr 33 elasid S.T, J.T ja A.S. Majja sisenesid A.P ja A.K, O.G jäi välja. Uksekellale avas korteriukse J.T ning P ja K tungisid jõuga korterisse, seejuures P lõi Tle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel P hoidis kinni T suud ning põlvedega surus teda rindkere piirkonda. Kannatanu kisa peale jooksis kohale A.S, kes lükkas Pi Tst eemale ning viimane jooksis minema. P haaras Sil selja tagant kaelast , vedas ta korteri koridori, pani kannatanu pea juurde püstoli ning ähvardas tal ajud välja lüüa, kui viimane end liigutab. Seejärel käsutas P Kt võtma 3 S.Ti toa sektsioonist seif ning tooma see koridori, mida K ka tegi. P tiris kannatanu A.Si vannituppa, ähvardas teda püstoliga ning käskis istuda. Seejärel väljusid kurjategijad koos seifiga, seifi väärtus 4000, milles oli krooni 15 000 krooni sularaha ja käekell Rolex 200 krooni väärtuses, kokku S,Ti vara 19 200 krooni vääruses. Koridoris möödudes korteri nr 29 elanikust Koit Viitamehest, sihtis P teda relvast, tõukas ta õlast korteri uksest sisse ning ähvardas, et kadugu minema, kui ei taha ebameeldivusi. Vägivallaga tekitasid P ja K kannatanutele Tle ja Sile kehavigastusi. Seega U.V-na, kes on varem toime pannud röövimise, varguse ja omastamise, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 ja KarS § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ta kihutas tahtlikult teisi isikuid toime panema võõra vara äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt ja sissetungimisega. A.P ona antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise, 21.02.2005.a kella 17.00 paiku koos A.Kga tungis korterisse nr 33 sel teel, et kui J.T avas korteriukse uksekella peale, sisenes ta jõuga T tahte vastaselt koos Kga korterisse, lõi Tle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel hoidis ta kinni T suud ning põlvedega surus teda rindkere piirkonda. Kannatanu kisa peale jooksis kohale A.S, kes lükkas ta Tst eemale, kuid tema haaras Sil selja tagant kaelast, vedas ta korteri koridori, pani kannatanu pea juurde õhupüstoli Beretta ning ähvardas tal ajud välja lüüa, kui viimane end liigutab. Seejärel käsutas ta Kt võtma S.Ti toa sektsioonist seif ning tooma see koridori, mida K ka tegi, tema tiris kannatanu A.Si vannituppa, ähvardas teda püstoliga ning käskis istuda. Pärast seda väljus ta koos seifiga korterist, seifi väärtus 4000, milles oli 15 000 krooni sularaha ja käekell Rolex 200 krooni väärtuses, kokku S.Ti vara 19 200 krooni vääruses. Tassides vaheldumisi seifi trepist alla, möödus ta Koit Viitamehest, sihtis teda relvast, tõukas õlast korteri uksest sisse ning ähvardas, et kadugu minema, kui ei taha ebameeldivusi. Vägivallaga tekitasid P ja K kannatanutele Tle ja Sile kehavigastusi. Seega pani A.P toime KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, mis on toime pandud varem röövimise toime pannud isiku poolt, grupiga, sissetungimisega ja relvaga ähvardades. A.K on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et ta 21.02.2005.a kella 17.00 paiku koos A.Piga tungis korterisse nr 33 sel teel, et pärast seda kui J.T avas korteriukse uksekella peale, sisenes ta jõuga T tahte vastaselt koos Piga korterisse, seejuures lõi P Tle rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel hoidis P kinni T suud ning põlvedega surus teda rindkere piirkonda, tema seisis sel ajal Pi kõrval. Kannatanu kisa peale jooksis kohale A.S, kes lükkas Pi Tst eemale, kuid P haaras Sil selja tagant kaelast, vedas ta korteri koridori, pani kannatanu pea juurde õhupüstoli Beretta ning ähvardas tal ajud välja lüüa, kui viimane end liigutab. Seejärel käsutas P teda võtma S.Ti toa sektsioonist seif ning tooma see koridori, mida ta ka tegi, P tiris kannatanu A.Si vannituppa, ähvardas teda püstoliga ning käskis istuda. Pärast seda väljus ta koos seifiga korterist, seifi väärtus 4000, milles oli 15 000 krooni sularaha ja käekell Rolex 200 krooni väärtuses, kokku S,Ti vara 19 200 krooni vääruses. Tassides vaheldumisi seifi trepist alla, möödus P Koit Viitamehest, sihtis teda relvast, tõukas õlast korteri uksest sisse ning ähvardas, et kadugu minema, kui ei taha ebameeldivusi. Vägivallaga tekitasid P ja K kannatanutele Tle ja Sile kehavigastusi. Seega pani A.K toime KarS § 200 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja relvaga ähvardades. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Kannatanutele J.Tle ja A.Sile tekitati kuriteoga moraalne ja füüsiline, S.Tile tekitati varaline kahju kokku 19 200 krooni, röövitud vara on kannatanule tagastatud, tsiviilhagi puudub. Kohtuistungi kohtualusena üle kuulatud O.G seletas, et on süüdistust aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. 4 Kohtuistungi kohtualusena üle kuulatud A.P seletas, et on süüdistust aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungi kohtualusena üle kuulatud A.K seletas, et on süüdistust aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 21.02.2005 A.Si kuriteoteade selle kohta, et 21.02.2005 kella 17.20 Tallinnas -33 asuvas korteris oli toime pandud vargus grupi poolt sissetungimisega. / tl 2 – 4/; 21.02.2005 sündmuskoha vaatlusprotokoll, Tallinnas Õismäe tn 56 maja ees olev metallist seifi vaatluse kohta / tl 5,6/; 21.02.2005 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, korter 33 aadressil Tallinnas vaatluse kohta / tl 7- 12/; 21.02.2005 ettekanne selle kohta, et väljakutse alusel patrull käis kohal Õismäe tn 5833 ja pidasid kinni kooli juures kolm noormeest koos seifiga / tl 15/; S.Ti allkiri seif koos rahaga summas 15000.- ja kell Rollex saamise kohta / tl 16/; A.K ütlused eeluurimisel, kus ta oma süü tunnistab osaliselt / tl 39/. Ta kinnitab, et 11.02.2005.a läksid nad koos Piga korterisse Tallinn -33 ja tal püssitoru käes ei olnud. Ta sisenes korterisse, võttis toas kapist šeifi. Ta ei tea, ei näinud, mida samal ajal tegi P. Seejärel nad koos väljusid korterist. Šeif oli Kl käes. Ühel korrusel andis ta šeifi üle Pile. Seejärel P väljus trepikojast ja tema ei jõudnud minna, kuidas P sisenes trepikotta ilma šeifita. Väljunud trepikojast, ta šeifi ei näinud. Seejärel tuli nende juurde mingi noormees, Pi tuttav. Ta ei tea, millest nad rääkisid, kuna seisis eemal. K oli alkoholijoobe seisundis. A.Pi ütlused eeluurimisel, kus ta oma süüd tunnistab osaliselt ning seletab, et 21.02.2005 päeval Järveotsa kaupluse juures said kokku tema, K ja Pi. Edasi käisid maja juures, mida näitas U.V ja kus korterist 33 oli vaja varastada seif koos dokumentidega ja G pakkus selle eest raha. A.K`l oli püss, seletab kuidas oli toime pannud kuritegu / tl 40-44, 112116, 126-130/. Tema ütluste kohaselt tungis ta korterisse, mis asus Tallinnas —33, kasutas kannatanu suhtes vägivalda, hõivas seifi rahaga ja kellaga. Ta tungis korterisse U.V õhutusel, kes rääkis, et seal on seif, ning selles suurem summa raha. Ta andis ka ütlusi selle kohta, et tegutses korteris koos Kga. Kl oli tulirelv—püss, nagu nad ise ütlesid. P andis ütlusi, et tema ütles Kle kus asus seif ja käkis selle võtta. U.V ütlused eeluurimisel, kus ta oma süü tunnistab osaliselt ning seletab, et S.T`i ta tunneb, eelmisel aastal kinkis talle sünnipäevaks seifi. Oli kursis, et tal on suured rahad ja kavatses seifi koos rahaga varastada. Näitas A.K ja A.Pi`le maja 33 aadressil , kus korterist 33 oli vaja varastada seif koos rahaga / tl 45-48; 96-100, 122-124b); Asitõendi-õhupüstoli „Beretta“ vaatlusprotokoll koos fototabeliga / tl 50 – 53/; Kannatanu S.Ti ütlused eeluurimisel, kus ta seletab kuidas 21.02.2005 tema korterist varastati seifi koos rahaga. U.V olid korterivõtmed ja ta teadis kus on seif ja püss. / tl 54 – 58/ Kannatanu S.T ütluste kohaselt oli seif tema oma, selle oli talle sünnipäevaks kinkinud G. Seal see oli 15 000 krooni sularaha ja käekell. Samuti andis kannatanu ütlusi selle kohta, et sündmuse kulgemisest kuulis ta vanemate käest; Kannatanu J.T ütlused eeluurimisel kus ta seletas kuidas toimus tungimine korterisse / tl 59 – 62, 108 – 111/. Ta selgitas, et helistati korteri ukse taga. Jevgenia avas ukse, ukse taga oli isik, kelles hiljem tunti ära P, kes tõukas kannatanu ukse eest ära ja trügis sauna eesruumi, lõi kannatanut rusikaga. Siis tuli sinna ka K. P hoidis suud kinni ja surus põlvega rindkerre. Kohale jooksis A.S, kannatanu põgenes, jooksis korterisse 30, kus telefoni teel kutsus politsei. Kohale tulnud Si ähvardas P, pani pea juurde püssi, ähvardas tappa kui viimane ennast liigutab- P ütles Kle, et too võtaks seifi. Mõlemad väljusid korterist; Kannatanu A.Si ütlused eeluurimisel kus ta seletas kuidas toimus tungimine korterisse / tl 63 – 66/; 5 Kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 192 22.02.2005 toodud eksperdi arvamus selle kohta, et Anatoli S`il tuvastatud põrutushaav näos vasakul otsmiku piirkonnas, nahaalune verevalum marrastusega vasaku õlavarre tagumisel – välimisel pinnal ja verevalum vasaku labakäe seljal on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 21.02.

  1. Nimetatud tervisekahjustusega ei ole kaasnenud ohtu elule, paranemine on lühiajaline, kestis alla 4 nädala / tl 67 – 69/; Kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 191 22.02.2005 toodud eksperdi arvamus selle kohta, et J.T´l kehavigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 21.02.
  2. Nimetatud tervisekahjustusega ei ole kaasnenud ohtu elule, paranemine on lühiajaline, kestis alla 4 nädala / tl 73 – 75/; Kannatanu Koit Viitamehe ütlused eeluurimisel selle kohta, et ta nägi kuidas toimus vargus naabri korterist nr 30 ja sai kannatada röövijate käes / tl 94 – 95/ Koit Viitamees andis ütlusi selle kohta, et tema ukse taha tuli naaber ja ütles et korteris on vargad ja palus teda appi. Väljudes, nägi koridoris mehi kasti tirimas, üks neist tõukas teda õla pihta, sihtis relvast ja käskis kaduda. Kannatanu tundis ära 2 isikut, hiljem tundsid ära politsei poolt kinni peetud kolmanda isiku; Tunnistaja V.Z ütlused eeluurimisel selle kohta, et ta nägi kuidas kaks noormeest tassisid seifi. Helistas tütrele ja ütles mis nägi. Tütar lubas kutsuda välja politsei. Tunnistaja oli tütre korteris kui saabus politsei / tl 101 – 105/; Tunnistaja A.Ki ütlused eeluurimisel kus ta seletab kuidas 21.02.2005 oli tööl autopatrullis. Kell 17.20 said väljakutse – 33, kuhu tungisid võõrad isikud korterisse ja hakkasid peksma ning mõni hetk hiljem saabus info, et isikud, kes tungisid korterisse jooksevad kooli suunas. Kohale jõudes pidasid kinni U.V, A. K ja A.Pi / tl 106 – 107/. Kohtuistungil O.G tunnistas oma süüd täielikult ning andis asjas kogutud muude tõenditega seonduvaid ütlusi. Ta kinnitab, et tunneb S.T`i, kellele ta eelmisel aastal kinkis sünnipäevaks metallist seifi. Oli kursis, et tal on suured rahad ja kavatses seifi koos rahaga varastada. Näitas A.K ja A.Pi`le maja 33 aadressil , kus korterist 33 oli vaja varastada seif koos rahaga. Tema jäi Pit koos oma tuttavaga teise maja hoovi ootama. Politsetöötajatelt sai ta teada, et P ja tema tuttav kasutasid relva. Tema mingit vägivalda ei tahtnud. Kohus leiab, et kuigi O.G tunnistab seaduse rikkumist, ei saa ta aru oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Toimikus olevate materjalidega on tehtud kindlaks et G tekitas A.Ks ja A.Pis tahtluse panna toime grupiviisiline vargus, sissetungimine. Puuduvad andmed et O.G oleks kihutanud kedagi röövimisele. Tõendamist on leidnud, et ta kihutas kaaskohtualuseid võõra vara hõivamisele. Röövimisest neil juttu ei olnud. Tema poolt toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8- 22 lg 2 järgi. G ja K tunnistasid kohtueelses menetluses ennast süüdi osaliselt. Kohtuistungil nemad ja kaassüüdistatav P tunnistasid oma süüd täielikult. G on püüdnud oma teisestes ütlustes (tl 100) oma süüd vähendada, öeldes, et ta võis ise valesti formuleerida oma mõtteid selle kohta, et ta oli tellinud šeifi varguse. Kohus jõuab järeldusele, et algne mõte kuriteo toimepanekuks pärines U.V-lt ning aktiivseim kuriteo toimepaneja oli A.P . P, andis ütlusi selle kohta, et tungis korterisse, mis asus Tallinnas —33, kasutas kannatanu suhtes vägivalda, hõivas seifi rahaga ja kellaga. On andnud ütlusi selle kohta, et tungis korterisse U.V õhutusel, kes rääkis, et seal on seif, ning selles suurem summa raha. Ta andis ka ütlusi selle kohta, et tegutses korteris koos Kga. Kl oli tulirelv—püss, nagu nad ise ütlesid. P andis ütlusi, et tema ütles Kle kus asus seif ja käkis selle võtta. Süüdistatavate süüd tõendavad kannatanu J.T ütlused selle kohta, et helistati korteri ukse taga. J avas ukse, ukse taga oli isik, kelles hiljem tunti ära P, kes tõukas kannatanu ukse eest ära ja trügis sauna eesruumi, lõi kannatanut rusikaga. Siis tuli sinna ka K. P hoidis suud kinni ja surus põlvega rindkerre. Kohale jooksis A.S, kannatanu põgenes, jooksis korterisse 30, kus telefoni teel kutsus politsei. Kohale tulnud Si ähvardas P, pani pea juurde püssi, ähvardas tappa kui viimane ennast liigutab- P ütles Kle, et too võtaks seifi. Mõlemad väljusid korterist. Süüdistatavate süüd tõendavad Koit Viitamees ütlused selle kohta, et tema ukse taha tuli naaber ja ütles et korteris on vargad ja palus teda appi. Väljudes, nägi koridoris mehi kasti tirimas, üks neist tõukas teda õla pihta, sihtis relvast ja käskis kaduda. Kannatanute ütluste kohaselt tundsid nad ära 2 isikut, hiljem tundsid ära politsei poolt kinni peetud kolmanda isiku. Kannatanu S.T 6 ütluste kohaselt oli seif tema oma, selle oli talle sünnipäevaks kinkinud G. Seal see oli 15 000 krooni sularaha ja käekell. Samuti andis kannatanu ütlusi selle kohta, et sündmuse kulgemisest kuulis ta vanemate käest. Teo vastavust kannatanute ütlustele kinnitasid ka kohtuliku ekspertiisi aktides antud arvamused kannatanutel esinevate kehavigastuste ja nende tekitamise viisi kohta. Kannatanu ütluseid kinnitas ka vaatlusprotokoll sündmuskohal,
  3. veeb. avastati keldri ukse eest seif, mis kuulus Tile ja sündmuskoha vaatlusprotokollis on märge, et seifi kapis ei ole. Süüdistatavate süüd tõendavad ametnik Aleksei K ütlused, kes sai
  4. veeb teate röövist -
  5. Ta pidas kinni 3 kahtlast isikut, poetas relva seisva auto alla. Kannatanud tundsid ära 2 korteris olnud kurjategijat Pi ja K. Pruunis tagis kinni peetud isik oli kannatanutele tuttav G. Leiti üles seif 56-maja esimesest trepikojast. Veel on süüdistus leidnud tõendamist asitõendiga püssi vaatlusest, mille kohaselt oli vaadeldav õhupüstol „Pietro Beretta Gargone V.T.“ Süüdistatavate süüd tõendavad tunnistajana kannatanu isa V.Z, kes nägi kuidas mehed kandsid seifi, lumele jäi sellest jälg. Ta teatas sellest ka politseile. Ta nägi oma tütrel ja tema mehel Anatolil peksmisjälgi. Nad selgitasid, et peksmisjäljed on võitlusest neile kallaletunginud kahe noormehega. Teo vastavust kannatanute ütlustele kinnitab eksperdi arvamus kannatanutel esinevate kehavigastuste ja nende tekitamise viisi kohta. Kannatanu ütluseid kinnitas ka vaatlusprotokoll sündmuskohal,
  6. veeb. avastati keldri ukse eest seif, mis kuulus Tile ja sündmuskoha vaatlusprotokollis on märge, et seifi kapis ei ole. P ja K hõivasid võõra vara väivallaga, grupiviisilisena. Andsid teole omapoolse vajaliku panuse. Tõendamist on leidnud, et õhupüss on relv ning et süüdistatavad tungisid korterisse kannatanu nõusolekuta, vägivallaga. Kohus, kuulanud ära kohtualuste süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on kohtueelsel menetlusel U.V käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8- § 22 lg 2 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud A.Kl KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on kohtualuse käitumine õigesti kvalifitseeritud A.Pil KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ettenähtud kuriteona. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KrMS § 175, § 179 alusel kuulub kohtualustelt väljamõistmisele sundraha 4500 krooni riigituludesse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toimepannud isikute süüd ja leiab, et nende käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtul puudub alus O.G, A.K ja A.P karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Vastavalt toimepandule tuleb kohtualuseid karistada reaalse vangistusega. U.V, A.Kl ja A.Pil vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab, et kuriteoga raskeid tagajärgi ei saabunud, et kannatanu J.T ei nõua süüdistatavatele karmi karistust. Tuleb arvestada, et süüdistatavaid on varem korduvalt karistatud. Arvestades U.V andmeid, et teda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, varem väärteokorras karistamata. O.G pani toime uue kuriteo kui oli vanglast ennetähtaegselt vabastatud. Arvestades A.K iseloomustavaid andmeid, et teda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, varem väärteokorras korduvalt karistatud. Arvestades A.P iseloomustavaid andmeid, et teda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, varem väärteokorras 1-l korral karistatud. A. Pil on eelnev karistatus röövimise eest. Karistusmäära valikul kohus arvestab, et teo toimepanemisel oli A.Pi osa suurem kui A.Kl. 7 Senised karistused ei ole täitnud oma eesmärki ning O.G, A.K ja A.P jätkavad kuritegude toimepanemist, s.t. nad ei ole aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohus süüdistatavate karistus peab olema mõjuv, hoidmaks ära uute kuritegude toime panemist ning leiab, et neid on vaja karistada vangistusega. KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja põhjendatud kulutused õigusabi eest ning A.Klt ja A.Pilt ekspertiisikulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 1,2; § 189 lg 2; 238 lg 1 p 3; lg 2,; § 305-306, § 311, § 313, § 312, § 315, kohus O t s u s t a s: Süüdi tunnistada O.G KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 22 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 11.04.2000.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 26 päeva võrra. Liitkaristuseks mõista 3 aastat, 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda 21.02.2005.a. Tõkend – vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada A. P KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda 3 aasta ja 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga, s.o. Tallinna Linnakohtu 21.01.2005.a otsusega mõistetud karistus uue mõistetava karistusega. Liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Vahi all viibitud aeg 11.02.-14.02.2005.a, s.o. 4 päeva arvata liitkaristusest maha. Ärakandmisele kuulub 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära juhtimisõigus 2 aastaks. Karistuse alguseks lugeda 21.02.2005.a. Tõkend – vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Süüdi tunnistada A.K KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KrMS § 238 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. Karistuse alguseks lugeda 21.02.2005.a. Tõkend – vahistamine- jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista U.V-lt 4500.- (neli tuhat viissada) krooni sundraha ja kaitsja tasu 88.50 krooni riigi tuludesse. Välja mõista A.K `lt 7500.- ( seitse tuhat viissada) krooni sundraha ja kaitsja tasu 3240.95 riigi tuludesse. Välja mõista A.Pi`lt 7500.- ( seitse tuhat viissada) krooni sundraha ja kaitsja tasu 2168.25 krooni riigi tuludesse Välja mõista A.K`lt ja A.Pi`lt solidaarselt ekspertiisitasu summas 3680.-( kolm tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni riigi tuludesse. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, märkides Harju Maakohtu viitenumbri
  7. Maksekorralduse selgitusse märkida Liivalaia kohtumaja, kohtuotsuse number ja nõude liik (sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu) ning esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Asitõend – õhupüstol „ Pietrp Beretta Gargone V.T“ mod 92FS, mis on hoiul Põhja Politseiprefektuuris – hävitada. Kohtuotsuse peale on õigus KrMS § 318 alusel kohtumenetluse poolel esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutuse soovil teatatakse kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse 8 otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtunik Merike Allkimäe

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.