lg 2 järgi ja ***i õigeksmõistmises
2. Süüdi tunnistada ***
Seoses kinnipidamisega eeluurimise ajal 17.-19.03.2002.a. lugeda karistusest ärakantuks 3 päeva, kandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 27 1 päeva. Määrata, et
alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui *** ei pane 2 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. ***le
3. Süüdi tunnistada***
Seoses kinnipidamisega eeluurimise ajal 19.20.03.2002.a. lugeda karistusest ärakantuks 2 päeva, kandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Määrata, et
alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui *** ei pane 2 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§-75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.
lg 1, § 298 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi, ***, süüdistatuna
K § 162 järgi, ***, süüdistatuna KrK § 162 järgi, ***, süüdistatuna KrK § 162 järgi, ***, süüdistatuna
Linnakohus tunnistas
lg 1 järgi *** süüdi ametlike dokumentide võltsimises, millest tulenevalt oli tal õigus teostada talle vajalikke tehinguid ARK-s: 1) sõiduauto MB S 500 Eesti Vabariigis arvele võtmise eesmärgil täitis vastaval blanketil- ARK Harju Büroo arhiivi nr. 61519- Pavel Karpovi eest vajalikud lahtrid, võltsis sellel P.Karpovi allkirja ning esitas selle 10.08.2002.a. ARK Harju Büroo töötajale, kes väljastas sõiduauto registreerimistunnistuse nr.EE893823 ja registreerimisnumbrimärgi; 2) sõiduauto MB S 500 ümbervormistamise eesmärgil OÜ Dermotek nimele täitis vastaval blanketil vajalikud lahtrid, võltsis sellel Pavel Karpovi ja Georg Boreiša allkirju ning esitas selle 13.08.2002.a. ARK töötajale, kes väljastas sõiduauto registreerimistunnistuse nr.EE893851; 3) kirjutas A4 formaadis valgele paberilehele volituse selle kohta, et Sixten Invest OÜ volitab ***t teostama ARK-s tehinguid Sixten Invest OÜ nimelt, võltsis sellel Ahto Aruleppa allkirja ning esitas selle kahel korral 30.08.2002.a. ARK Harju Büroo töötajatele eesmärgiga vormistada tema enda nimel oleva sõiduauto MB CLK 200 Kompressor müük Sixten Invest OÜ nimele ja seejärel AS Hansa Liising Eestile; 4) sõiduauto MB S 320 Eesti Vabariigis arvele võtmise eesmärgil täitis vastaval blanketil- ARK Tallinna Büroo arhiivi nr. 164773- Pavel Karpovi eest vajalikud lahtrid, võltsis Pavel Karpovi allkirja ning esitas selle 04.09.2002.a. 3 ARK Tallinna Büroo töötajale, kes väljastas sõiduauto registreerimistunnistuse nr.EE908496 ja registreerimisnumbrimärgi. Kohus karistas teda selle eest rahalise karistusega 200 miinimumpäevamäära suuruses summas s.o. 10 000 krooni. Selles osas kohtuotsust pole vaidlustatud. Muudes süüdistustes mõistis kohus süüdistatavad õigeks.
lg 1 järgi esitati ***le süüdistus deklareeritava kauba pettuslikul viisil suures koguses üle tollipiiri toimetamises, s.t. salakaubaveos: 1) 10.07.2002.a. toimetas läbi Paldiski sadama Eestisse Saksamaalt 18.01.2002.a. varastatud sõiduauto MB CLK 200 turuväärtusega 400 000.- krooni, olles eelnevalt, ilma sõiduauto olemasoluta Eesti Vabariigis, organiseerinud sõiduauto Eesti Vabariigis arvele võtmiseks kõik vajalikud dokumendid; 2) kindlakstegemata ajal ja viisil toimetas Eestisse Saksamaalt 09.06.2002.a. varastatud sõiduauto MB S 500 turuväärtusega 850 000.- krooni, olles eelnevalt, ilma sõiduauto olemasoluta Eesti Vabariigis, organiseerinud sõiduauto Eesti Vabariigis arvele võtmiseks kõik vajalikud dokumendid; 3) kindlakstegemata ajal ja viisil toimetas Eestisse Hispaaniast 23.06.2002.a. varastatud sõiduauto MB S 320 turuväärtusega 575 000.- krooni, olles eelnevalt, ilma sõiduauto olemasoluta Eesti Vabariigis, organiseerinud sõiduauto Eesti Vabariigis arvelevõtmiseks vajalikud dokumendid; 4) eesmärgiga toimetada Eestisse 24.08.2002.a. Šveitsist varastatud sõiduauto MB G 400 CDI organiseeris ilma sõiduauto olemasoluta Eesti Vabariigis selle arvele võtmiseks Eesti Vabariigis kõik vajalikud dokumendid, kuid salakaubavedu jäi viimata lõpule, sest sama sõiduauto peeti 30.10.2002.a. Saksamaal Lüübeki sadamas kinni. Selles süüdistuses õigeksmõistmist põhjendas linnakohus järgmiselt. Väidetavad kolm esimest tegu pandi toime kuni 31.08.2002.a. kehtinud KrK ajal ja viimane alates 01.09.2002.a. kehtiva
ajal. Vastavalt
RS § 3 lg 5 tuleb sellisel juhul samaliigilised kuriteod kvalifitseerida ja mõista karistus
vastava paragrahvi järgi, raskendamata karistust. Süüdistuse kohaselt toimetati salakaup Saksamaalt ja Hispaaniast s.o. Euroopa Liidu liikmesriikidest. Sama liidu liige on alates 01.05.2004.a. ka Eesti Vabariik ja seoses liitumisega muutusid tolliterritooriumi piirid, sellest ajast alates ei saa vaadelda salakaubaveona kauba vedu Eestisse Euroopa Ühenduse liikmesriigist. Kui kuni 30.06.2004.a. kehtiva seaduse kohaselt nähti ette vastutus deklareeritava kauba toimetamise eest üle Eesti tollipiiri korda rikkudes, siis alates 01.07.2004.a. sätestatakse vastutus samasuguse käitumise eest üle Euroopa Ühenduse tollipiiri. Karistatavust välistav seadus omab tagasiulatuvat jõudu, kui see hakkas kehtima enne süüteo lõpuleviimist, katkestamist või tõkestamist; käesoleval juhul tuleb tagasiulatuvalt kohaldada seadust, mis välistab teo karistatavuse. 4
lg 2 järgi esitati ***le süüdistus ametiisikule- Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Harju Büroo vanemregistreerijale ***ilealtkäemaksu andmises, et see oma ametiseisundit ära kasutades vormistaks ning väljastaks sõiduautodele registreerimiseelse ülevaatuse akti ilma sõiduautosid nägemata. Peale igakordselt 500 krooni raha saamist vormistaski O.L 04.06.2002.a., 05.07.2002.a., 09.08.2002.a., 10.10.2002.a. ja 15.10.2002.a. Saue linnas Tulepõik 1 kõnesolevad aktid nr.00415142 sõiduautole Audi A8, nr.00406341 sõiduautole MB CLK 200, nr.0045142 sõiduautole MB S 500, nr.00429419 sõiduautole MB G 400 ja nr. 00430309 sõiduautole MB CL 600.
lg 2 p 1 järgi esitati ***le süüdistus ametiisikuna- ARK Harju Büroo vanemregistreerijana, kelle ametikohustuste hulka muuhulgas kuulus sõidukite tehniline ja dokumentaalne kontrollimine, mis on seotud registrisse tuleku, muudatuste vormistamise ning registrist kustutamisega, mistõttu ta pidi kontrollima sõidukite numbriliste agregaatide markeeringu vastavust valmistajatehase näidisele ning võimaluste piires sõiduki vastavust valmistajatehase tingimustele ning liiklusnõuetele ning kontrollima sõiduki omaniku või volitatud isiku vastavat volikirja, võttis ARK Harju Büroos Harjumaal Saue linnas Tulepõik 1 ***lt altkäemaksu igakordselt 500.- krooni 1) 04.06.2002.a., pärast mida sõiduauto olemasolus veendumata vormistas ja väljastas ***le Saksamaa tehnilise passi nr. TU 718280 alusel sõiduauto Audi A8 registreerimiseelse ülevaatuse akti nr.00398328; 2) 05.07.2002.a., pärast mida sõiduauto olemasolus veendumata vormistas ja väljastas Saksamaa tehnilise passi nr.TU 718494 alusel sõiduauto MB CLK 200 registreerimiseelse ülevaatuse akti nr. 00406341; 3) 09.08.2002.a., pärast mida sõiduauto olemasolus veendumata vormistas ja väljastas ***le Saksamaa tehnilise passi nr. TU 718493 alusel sõiduauto MB S 500 registreerimiseelse ülevaatuse akti nr.00415142; 4) 10.10.2002.a., peale mida vormistas ja väljastas ***le Saksamaa tehnilise passi nr. TU 718548 alusel sõiduauto MB G 400 CDI registreerimiseelse ülevaatuse akti nr. 00429419; 5) 15.10.2002.a., peale mida vormistas ja väljastas Saksamaa tehnilise passi nr. TU 718516 alusel sõiduauto MB CL 600 registreerimiseelse ülevaatuse akti nr. 00430309. Neis kahes süüdistuses põhjendas linnakohus õigeksmõistmist järgmiselt. Süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletustel, kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Kõnesoleva altkäemaksu andmise/võtmise süüdistus tugineb üksnes ühel tõendil- *** poolt tema 19.03.2003.a. kahtlustatavana kinnipidamisele järgnenud ülekuulamise käigus antud ütlustel, mil ta tunnistas ja selgitas altkäemaksu andmist ***le. Linnakohtu arvates kuulati O.L tol korral üle menetlusnormide rikkumisega, sest, olles küll tutvunud oma õigustega, ei soovinud ta ülekuulamise juurde advokaati, kuid see loobumine polnud reaalne, tegelikult polnud talle kaitsja kasutamise võimalus tagatud. Linnakohtu arvates ei saa ülekuulamise protokollist teha järeldusi, kas 5 O.L ilma kaitsja osaluseta sai aru kahtlustatava teo sisust. Kõikidel järgnevatel ülekuulamistel O.L kinnitas kõnesolevate dokumentide vormistamist ilma sõiduautosid nägemata, kuid altkäemaksu saamist on ta eitanud. Altkäemaksu andmist on eitanud ka U.N. Need ütlused riimuvad omavahel. ***le, ***le ja ***le esitati KrK § 162 järgi ning ***le
järgi süüdistus ametialases lohakuses, nimelt selles, et nad ametiisikutena Tolliseadustiku § 90, Vabariigi Valitsuse 28.05.2002.a. määrusega nr. 175 kinnitatud Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korra § 4 ja Tolliameti peadirektori 20.03.2001.a. käskkirjaga nr.1083 kehtestatud ametijuhendite nõudeid mittevastavalt ja kohusetundetult täites tekitasid raske tagajärje riigi huvidele- lõid negatiivse ettekujutuse riigiametnikust, millega kahjustasid Eesti riigi mainet. ***le heidetakse ette suure kahju tekitamist avalikele huvidele. Nii *** Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama tollipunktis inspektorklienditeenindajana, s.o. ametiisikuna KrK § 160 tähenduses, vormistas sõiduautole MB S 500 tollideklaratsiooni, kuhu märkis lahtrisse 21 transpordivahendiks piiril praami Regina Baltika, lahtris „A“ deklareeritava sõiduauto piirikontrolli teostamise ja tollipiiri ületamise kuupäevaks 09.08.2002.a., väljastas aktsepteerimisnumbri I 272650 ja tõestas nimetatud andmed oma allkirjaga, ilma et oleks veendunud sõiduauto tollitsoonis olemasolus. M.Kalaus Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama tollipunktis inspektorklienditeenindajana, s.o. ametiisikuna KrK § 160 tähenduses, vormistas sõiduautola Audi A8 tollideklaratsiooni, kuhu märkis lahtrisse 21 aktiivseks transpordivahendiks piiril praami Nordlandia, lahtris „A“ deklareeritava sõiduauto piirikontrolli teostamise ja tollipiiri ületamise kuupäevaks 01.06.2002.a., väljastas aktsepteerimisnumbri I 187270 ja tõestas nimetatud andmed oma allkirjaga, ilma et oleks veendunud sõiduauto tollitsoonis olemasolus. V.Iljušin Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama tollipunktis vaneminspektorklienditeenindajana, s.o. ametiisikuna KrK § 160 tähenduses, vormistas sõiduautole MB CLK 200 tollideklaratsiooni, kuhu märkis lahtrisse 21 aktiivseks transpordivahendiks piiril praami Finnjet, lahtris „A“ deklareeritava sõiduauto piirikontrolli teostamise ja tollipiiri ületamise kuupäevaks 04.07.2002.a., väljastas aktsepteerimisnumbri I 229570 ja tõestas nimetatud andmed oma allkirjaga, ilma et oleks veendunud sõiduauto tollitsoonis olemasolus. Samuti ta vormistas sõiduautole MB S 320 tollideklaratsiooni, kuhu märkis lahtrisse 21 aktiivseks transpordivahendiks piiril praami Finnjet, lahtris 6 „A“ deklareeritava sõiduauto piirikontrolli teostamise ja tollipiiri ületamise kuupäevaks 29.08.2002.a., väljastas aktsepteerimisnumbri I 297105 ja tõestas nimetatud andmed oma allkirjaga, ilma et oleks veendunud sõiduauto tollitsoonis olemasolus. *** Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama tollipunkti vaneminspektorklienditeenindajana, s.o. ametiisikuna
tähenduses, vormistas sõiduautole MB CL 600 tollideklaratsiooni, kuhu märkis lahtrisse 21 aktiivseks transpordivahendiks piiril praami Fantaasia, lahtris „A“ deklareeritava sõiduauto piirikontrolli teostamise ja tollipiiri ületamise kuupäevaks 09.10.2002.a., väljastas aktsepteerimisnumbri I 352209 ja tõestas nimetatud andmed oma allkirjaga, ilma et oleks veendunud sõiduauto tollitsoonis olemasolus. Samuti ta vormistas sõiduautole MB G 400 tollideklaratsiooni, kuhu märkis lahtrisse 21 aktiivseks transpordivahendiks piiril praami Fantaasia, lahtris „A“ deklareeritava sõiduauto piirikontrolli teostamise ja tollipiiri ületamise kuupäevaks 09.10.2002.a., väljastas aktsepteerimisnumbri I 351109 ja tõestas nimetatud andmed oma allkirjaga, ilma et oleks veendunud sõiduauto tollitsoonis olemasolus. Neis süüdistustes õigeksmõistmist põhjendas linnakohus järgmiselt. Süüdistatavate ametijuhendites ei kajastu süüksarvatavad teod. Tolliinspektorite kohustus piirnes dokumentatsiooni vormistamisega ja visuaalse veendumisega auto olemasolus ja riskianalüüsi alusel kontrollimises, kas deklarant täidab nõutavaid seadusi. Tolliinspektor sisestab tollideklaratsiooni, auto tehnilise passi, ostu-müügilepingu ja isikliku dokumendi andmed arvutisse ja väljastab aktsepteerimisnumbri juhul, kui on veendunud auto olemasolus tollitsoonis. Sõiduauto vastavust deklaratsioonile on võimalik tuvastada üksnes sõiduauto VIN-koodi kontrollimise teel. Sellist kohustust tolliinspektoritele pole pandud ja neid pole selleks koolitatud. Küll aga lasub VIN-koodide kontrollimise kohustus mootorsõidukitele esmase kontrolli teostanud Piirivalveametil, milline sisestab elektroonilisse andmebaasi isiku nime, sõiduki margi ja sõiduki VIN-koodi. Tolliameti ja Piirivalveameti vahel sõlmitud koostöökokkuleppe kohaselt on nende ametite vahelise koostöö üheks eesmärgiks dubleerimise vältimine kontrolli teostamisel. Need asjaolud andsid süüdistatavate aluse eeldada, et kontroll sõiduautode üle on teostatud juba piiripunktis, sealsetel ametnikel lasus kohustus kontrollida saabuvate autode VIN-koode. Piirivalve andmebaasi ja süüdistuses nimetatud kuupäevadel tööl olnud piirivalveametnikke pole menetlusse kaasatud, ümberlükkamata on süüdistatavate väited nende poolt ametikohustuste seaduspärasest ja korrektsest täitmisest, kõrvaldamata kahtlused tuleb lahendada süüdistatavate kasuks. Asjas olevad kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. 7 Apellant taotleb linnakohtu õigeksmõistvas osas otsuse tühistamist, süüdistatavate süüditunnistamist vastavalt süüdistusele, *** ja *** karistamist tingimisi vangistusega ja nende allutamist käitumiskontrollile ning ***, ***, *** ja *** karistamist rahalise karistusega. Samuti taotleb prokurör võtta ***lt, ***lt, ***lt, ***lt ja ***lt õigus töötada 2 aasta jooksul riiklikes asutustes kontrollfunktsioone täitvatel ametikohtadel. Ka palub apellant lugeda ***le mõistetud karistusest ärakantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg 17.-19.03.2002.a. s.o. 3 päeva. Apellant esitab järgmised motiivid. Salakaubavedu kui kuritegu ei ole
lg 1 uue redaktsiooniga dekriminaliseeritud, varastatud autode võltsitud dokumentide alusel pettuslikul teel üle tollipiiri toimetamine oli salakaubaveona karistatav nii 2002.a. kui ka käesoleval ajal. Seetõttu ei saa käesolevas asjas rakendada
lg 2, mille kohaselt on tagasiulatuv jõud seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda. *** süüditunnistamist autode arvelevõtmiseks vajalike dokumentide eelnevas võltsimises pole vaidlustatud. Lisaks sellele on süüksarvatud salakaubavedu tõendatud tõenditega, et kõnesolevad autod olid varastatud, Eesti Vabariigi piiri ei olnud need autod enne ületanud, tunnistajate ütlustega arutuselolevate autode faktilise asumise kohta Eestis. Kõnesoleva altkäemaksu andmise/võtmise osas leiab apellant, et kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kahtlustatav ei soovi menetlustoimingu juurde kaitsjat ja sellekohane märge on ka menetlusdokumendis, siis pole nõutav, et toimikus oleks kaitsja volikiri tõestamaks seda, et kahtlustatav loobus reaalselt kaitsjast. Kui O.L oleks avaldanud soovi, et ta soovib menetlustoimingu juurde kaitsjat, siis oleks seda talle ka võimaldatud. *** puhtsüdamlik ülestunnistus 19.03.2002.a., milles ta üksikasjaliselt kirjeldas, kuidas U.N andis talle viiel korral a` 500 krooni selleks, et ta vormistaks autode registreerimiseelsed ülevaatuse aktid ilma autosid nägemata ja ta kahetseb oma ametiseisundi kuritarvitamist, on vaadeldav tõendina, mille omakäelist koostamist pole O.L kunagi eitanud. Süüdistuses nimetatud ametialast võltsimist, salakaubavedu ja altkäemaksu korduvat andmist/võtmist kinnitavad asjas olevad tõendid kogumina. Süüdistuses nimetatud ametialase lohakuse süüdistuses rõhutab apellant, et ei saa eeldada, et tolliinspektori kõik tööülesanded oleksid ametijuhendis loetletud. Ametijuhendites nimetatud tollikäitlusviiside kohaldamine tähendab nimelt vastutust teenistusülesannete õiguspärase, õigeaegse ja professionaalse täitmise 8 eest. Süüdistuses nimetatud juhendmaterjali kohaselt pidi toll aktsepteerima esitatud tollideklaratsiooni juhul, kui on tagatud deklareeritava kauba esitamine tollile. Kriminaalasja materjalide kohaselt ei saadudki kõnesolevaid autosid tollile esitada, sest deklareerimise ajal nad Eestis ei olnud. Selliselt deklaratsioonid aktsepteerides täitsid süüdistatavad oma ametiülesandeid mittevastavalt ning suhtusid nendesse kohusetundetult. Väited autode VIN-koodide kontrollimise nõudmisest/väljaõppest ei ole süüküsimuse otsustamisel olulised. Apellandi arvates tekitasid süüdistatavad kõnesoleval viisil raske tagajärje riigi huvidele. I. Kuna apellatsioon ei puuduta *** süüditunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi, siis nendega seonduvaid asjaolusid omaette ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevas kohtuotsuses kajastada. II. Samuti puudub vaidlus süüdistuse faktoloogias, mille kohaselt kõnesolevate autode Euroopa Liidu liikmesmaadest Eestisse toimetamiseks korraldati nende autode registreerimine ARK-s, selleks O.L vormistas ja väljastas autode registreerimiseelse ülevaatuse aktid, U.N võltsis autode registreerimistunnistuste ja registreerimisnumbrimärkide väljastamiseks süüdistuses nimetatud dokumente, ***, H.Kalaus, V.Iljušin ja *** vormistasid süüdistuses nimetatud autode sadamas tollipiiri ületamise dokumendid, varem need autod Eestis polnud registreeritud ega asunud. See on tõendatud apelleeritud kohtuotsuse vaidlustamata osaga *** süüst
lg 1 järgi, samuti asitõendiks olevate sõiduautodega, liiklustrassoloogia ekspertiiside aktidega, käekirjaekspertiiside aktidega ja piirivalveameti väljatrükkidega piiriületuse kohta. III. Mis puudutab apelleeritud kohtuotsuse väidet, et seoses Eesti tollipiiri kadumisega on vastutus salakaubaveo eest välistatud, kui kaup toimetati üle Euroopa Liidu liikmesriikidevahelise piiri, peab ringkonnakohus vajalikuks osutada järgnevale. Kolleegium nõustub apellandiga, et salakaubavedu kui selline oli karistatav KrK kehtivuse ajal ja on seda jätkuvalt ka
kohaselt. Nii kuni 30.08.2002.a. kehtinud KrK kui ka alates 01.09.2002.a. kehtiv
sätestasid, et tollikontrollile kuuluva (deklareeritava) kauba tollikontrolli eest varjatuna või muul ebaseaduslikul (pettuslikul) viisil toimetamine üle tollipiiri on kuritegu. Tähelepanuväärne on kohtupraktika seisukoht, et tegu tuleb kvalifitseerida selle toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi (KrK) järgi isegi siis, kui 9 mõnda KrK-s sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole
vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud (RT III 2002, 35, 383). Määravat kaalu käesolevas asjas omab aga tollipiiri mõiste, mis seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga omandas varasemaga võrreldes kriminaalõiguslikult hoopis teise tähenduse. Alates 01.07.2004.a. loetakse salakaubaveoks
lg 1 järgi kauba ebaseaduslikku toimetamist Eestisse üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri (kui teo objektiks on kaup suures koguses või süüdlasele on kohaldatud sama teo eest väärteokaristust). Selle muudatuse kehtestanud seaduse seletuskirja kohaselt „seisneb salakaubavedu kauba tollikontrolli eest varjatuna toimetamises üle ühenduse tolliterritooriumi piiri ühendusevälistest riikidest Eestisse või Eestist välja ühendusevälisesse riiki“. Järeldub, et kuna süüdistuse kohaselt olid käesolevas asjas uurimise objektiks olevad autod pärit Euroopa Ühenduse liikmesmaadest, siis nende toimetamisega Eestisse ei ületatud tollipiiri
Ehkki kõik kõnesolevad toimetamised pandi toime enne 01.07.2004.a., välistab alates sellest ajast kehtiv ja otsuse tegemise ajal kehtiv seadus teo karistatavuse ja see omab
Nimelt sellisele järeldusele asus linnakohus apelleeritud kohtuotsuses, ringkonnakohus nõustub sellega täielikult ega pea vajalikuks käsitada seda süüdistust puudutavaid tõendeid. Apellatsioon selles osas tuleb jätta rahuldamata. IV. Apelleeritud kohtuotsuses on asutud seisukohale, et menetluse all olevas asjas *** poolt 19.03.2003.a. omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamlik ülestunnistus ning kahtlustatavana samal päeval ja 24.03.2003.a. ülekuulamistel antud ütluste protokollid ei ole vaadeldavad tõenditena, sest ehkki O.L küll ei soovinud nende toimingute juurde kaitsjat, polnud tegelikult tagatud kaitsja osalus nende toimingute juures. Sisuliselt tõstatatakse küsimus kogutud tõendi usaldusväärsusest ja lubatavusest. Ringkonnakohtu seisukoht on selles järgmine. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Isegi juhul, kui isikule ei ole enne menetlustoimingu algust tutvustatud tema õigusi, võib teave, mis saadi selle toimingu käigus, peegeldada tegelikke asjaolusid. Seevastu tõendi lubatavus on küsimus sellest, kas menetluskorra rikkumisega talletatud informatsiooni võib üldse tõendite hulka arvata. Tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. 10 Käesolevas asjas anti kahtlustatavad kohtu alla 14.06.2004.a., seega enne Kriminaalmenetluse seadustiku kehtimahakkamist 01.07.2004.a. Sama seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 kohaselt tuli see kriminaalasi esimese astme kohtus läbi vaadata senikehtinud KrMK sätteid järgides. KrMK § 38 lg 1 kohaselt pidi kaitsja osalema kriminaalmenetluses, kui uuriti alaealise või oma kaitseõigust ise teostama võimetu isiku kriminaalasja või kui uuriti kriminaalasja, mille järgi süüdimõistmisel võis karistuseks mõista eluaegne vabadusekaotus. Samuti oli kaitsja osavõtt kohustuslik kriminaalasjade läbivaatamisel Riigikohtus. Sama seaduse § 39 kohaselt oli kõikidel muudel juhtudel kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel õigus oma algatusel loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt selgitati ***le tema kui menetlusosalise õiguseid, kaasa arvatud õiguseid omada kaitsjat ja teada, et tema ütlusi võib kasutada süüdistuseks tema vastu (toimik I köide, lk.239-241). Ringkonnakohus nõustub -vastupidiselt apelleeritud kohtuotsuses väljendatud seisukohagaapellandi väitega, et kirjeldatud viisil pole rikutud *** kaitseõigust, tõendi tähendust omavad *** poolt samal päeval tehtud nii puhtsüdamlik ülestunnistus (toimik I köide, lk. 235-238) kui ka ütlused kahtlustatavana (protokoll toimik I köide, lk.242-243), neid tõendeid tuleb hinnata kõrvutatult teiste tõenditega. Omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamlikus ülestunnistuses O.L kirjeldas üksikasjaliselt, kuidas temaga võeti ühendust sooviga vormistada autode tollieelne ülevaatus ilma autosid faktiliselt nägemata, millised dokumendid talle selleks esitati ja kuidas talle selle eest anti igakordselt 500 krooni. Samal kuupäeval küsitleti teda veel kahtlustatavana, mil ta kinnitas oma puhtsüdamlikus ülestunnistuses kirjapandut, kahetses siiralt. Ta ei mäletanud täpselt, millises järjekorras ta ülevaatuseid vormistas, kuid selliselt toimis ta 7 auto dokumentidega. Vastastamisel Sergei Busseliga järgmisel päeval jäi O.L oma ütluste juurde (toimik I köide, lk.265-267). Samal vastastamisel kinnitas ka S.Bussel, et ta saatis Arturi (***) *** juurde ilma autodeta autodokumente vormistama. Seda puudutavas osas on apellatsioon põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Linnakohus on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt ega ole aluseks võtnud olemasolevate tõendite kogumit. *** puhtsüdamlik ülestunnistus altkäemaksu korduvast saamisest ***lt ja samasuguste ütluste sisuline kordamine haakuvad objektiivselt kindlakstehtuga, et autode toimetamiseks Eestisse oli vaja neile eelnevalt anda seaduslik staatus, seda saadi teha üksnes siinsete ametiisikute vahendusel ja et O.L tõesti kõnesolevad dokumendid ebaseaduslikult- autosid faktiliselt nägemata- vormistas. Need ütlused lükkavad ümber *** väited kogu menetluse käigus, et ta pole ***le altkäemaksu andnud. Kohtu arvates oli uurimise jätkudes ütluste muutus 11 põhjustatud soovist vabaneda vastutusest ja usutav pole *** selgitus linnakohtu istungil, et puhtsüdamlikku ülestunnistuse kirjutas ta politseitöötajate dikteerimise järgi, et saada kätte Artur: nendes ütlustes tunnistas ta ka enda kuritegu ja kahetses seda siiralt. Kahtlustatav võib vastavalt oma kaitsetaktikale oma ütlusi muuta ja kaitsta ennast ka valega, kuid ta peab seejuures arvestama asjaolu, et kohus võib neid ütlusi kasutada ka tema süü tuvastamisel. *** tegu tuleb kvalifitseerida
lg 2 järgi altkäemaksu korduva andmisena ja *** tegu tuleb kvalifitseerida
Karistusseadustiku rakendamise seadustiku § 3 lg 5 kohaselt samaliigilised kuriteod, millest vähemalt üks on toime pandud enne karistusseadustiku jõustumist, kvalifitseeritakse ja mõistetakse karistus karistusseadustiku järgi. V. Süüdistus ametialases lohakuses on tuletatud põhimõttel, et süüdistatavad klienditeenindajatena-ametiisikutena vormistasid kõnesolevate autode tollidokumente, ehkki need autod vormistuses näidatud aegadel faktiliselt tollitsooni ei läbinud. Selliselt nad rikkusid Tolliseadustiku § 90, Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korra § 4 lg 2 nõuet, et süüdistuses nimetatud aktsepteerimisnumber väljastatakse peale kauba esitamist tollile ning süüdistatavate ametijuhendite nõuet järgida tööd puudutavaid juhendeid. Ringkonnakohtu arvamus on järgmine. Ringkonnakohtu kolleegium nõustub, et ***l, ***l, ***l ja ***l oli Tolliameti tolliinspektoritena kindla õiguspädevusega ametiseisund. Seega olid nad ametiisikuteks KrK § 160 ja
K §-s 162 ja
§-s 290 sätestatud ametialase lohakuse kuriteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks ametialase ülesande täitmatajätmine või ülesande mittevastav, pealiskaudne täitmine. See eeldab süüdistuses nende kohustuste äranäitamist, mida süüdistatav oma tegudega rikkus. Piiri- ja tolliametite tegevust süüdistusega haakuvas tegevuses reguleerisid kõnesoleval ajal väga paljud seadused, juhised ja ettekirjutused. Tegevus oli sätestatud erisustega tulenevalt sellest, kas oli tegemist sisse- või väljaveoga, kas tegemist oli kaubastatavate autodega, välismaalastele kuuluvate autodega või Eesti kodanike autodega, kas tegemist on maantee-, raudtee-, lennujaamade või sadamapunktiga. Lisaks tolliametnikele lasus sõidukite kontrollimise kohustus ka piirivalveametnikel. Töö tõhustamise huvides püüdsid mõlemad nimetatud ametkonnad oma tegevust koordineerida ja töö dubleerimise vältimise eesmärgil sõlmiti Tolliameti ja Piirivalveameti vahel koostöökokkulepe (toimik IV köide, lk. 142-152). Selle kohaselt lähtuti piiri- ja tollikontrolli üheaegsuse põhimõttest (p 3.4.1), isikute ja dokumentide kontroll pandi piirivalvele (p 3.5.2). Ka Tallinna Vanasadama piiripunkti direktor ja 12 Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama peainspektor sõlmisid töökorralduse eeskirjad (toimik IV köide, lk.125-136), mille kohaselt transpordivahendite liikumist piiri- ning tollikontrolli tsoonis ja tsoonist välja reguleeris piirivalve (p 2.5), isikute ja transpordivahendite riiki saabumisel toimus esmalt piirikontroll, tollikontroll järgnes sellele vajaduse korral (p 2.9.). Ka sätestas piirivalveametniku teenistusjuhend (toimik IV köide, lk.246-253) piirivalveametniku kohustuse kontrollida registreerimistunnistuse andmete vastavust sõiduki ja haagise registreerimismärgi ja tehasetähistusega (p 2.2), kusjuures VIN-kood oli sõiduki esmaseks otsingupunktiks (p 4.4.1). Sama põhimõte kehtestati samapealkirjalise teenistusjuhendiga 28.08.2002.a. (toimik IV köide, lk. 255-268, p 9.13). Seevastu tolliametnikud juhindusid igapäevatöös süüdistusest lähtuvalt oma ametijuhenditest, mis piirdusid üldsõnalise käsuga järgida kehtestatud nõudeid. Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama peainspektorina töötanud tunnistaja Ago Tein kinnitas linnakohtus, et töös lähtuti seaduskuuleka piiriületaja ja tema poolt esitatud andmete usaldamise põhimõtetest, dokumente olid eelnevalt kontrollinud piirivalveametnikud, neid kontrolliti üle üksnes kahtluste olemasolu korral, tollikontroll seisneb formularide vormistamises. Tallinna Tolliinspektuuri Vanasadama tollipunkti juhataja Kalle Linnumäe tunnistas, et reaalset piiriületust teostas Piirivalveamet, tolliametnikul oli dokumentide vormistamisel risk ja vastutus, riski kõrvaldamiseks oli ainuvõimalus ise kontrollida auto olemasolu ja kauba vastavust deklareeritule. Piirivalveameti ohvitser tunnistaja Raimund Roos kinnitas, et autode VIN-koode kontrolliti kahtluse juhtudel, toll täitis formaalsusi, vaatamata autode piiriületuste fikseerimisele piirivalve andmebaasis on olnud juhuseid, et auto piiriületus andmebaasis puudus. Neist ütlustest tuleneb järeldus, et väljakujunenud praktika kohaselt süüdistatavad (nagu ka teised tolliametnikud) ei identifitseerinud autode tegelikke tunnuseid (näiteks sõiduki tehasetähis nn. VIN-kood) ja ei võrrelnud neid esitatud dokumentides olevate andmetega. Nähtub, et ülalnimetatud ametitevahelised töökokkulepped ja Piirivalveametisisesed juhendid sätestasid igapäevase tollikontrolli teisiti, kui oli seatud süüdistuses nimetatud Tolliseaduses ja Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korras. Tolliametnike ametialane pädevus määratleti mitte niivõrd juhendmaterjalidega, millega tutvumist kinnitati allkirjaga, kui hoopis juba väljakujunenud praktikaga, mida aktsepteeris tollipunkti juhtkond. Kriminaalasjas on tõendeid, et tööle tulnud tolliametnike väljaõpe toimus töö käigus. Tulenevalt neist asjaoludest oli süüdistatavatel tolliametnikel ***l, ***l, ***l ja ***l alus eeldada, et riiki sissesõitvad autod on eelnevalt piirikontrolli läbinud ja nad võivad esitatud dokumente aluseks võttes vormistada formularid ja väljastada aktsepteerimisnumbri. 13 Kõik eelnev ei võtnud aga kõnesolevatelt süüdistatavatelt neile seadusega pandud kohustust vormistada ja väljastada vajalikud dokumendid peale kauba esitamist tollile. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et süüdistuse sisu ei seisne autode tehasemärgistuste kontrollimata jätmises, vaid tollideklaratsioonide aktsepteerimises, ilma et oleks veendutud deklareeritu asumises tollitsoonis. Süüdistatavad võisid eeldada, et sõidukid vahetult asuvad tollitsoonis, kuid igal juhul olid nad kohustatud selles veenduma. Just selle Tolliseadustiku §-s 90 ja Tollideklaratsiooni esitamise ja aktsepteerimise korra §-s 4 lg 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisega süüdistatavate poolt sai võimalikuks, et nende poolt vormistuses näidatud päevadel kõnesolevad sõidukid riiki ei sisenenud. Veelgi enam: *** poolt vormistatud sõiduauto MB S500 registrinumbriga 555 MDG ja *** poolt vormistatud sõiduauto MB G400 registrinumbriga 444 MDF pole piiri ületanud ei aktsepteerimisnumbrites näidatud päevadel 09.08.2002.a. ja 09.10.2002.a. ega mingil muul ajal, *** poolt vormistatud sõiduauto Audi A8 registrimärgiga 500 MCX sisenes riiki mitte 01.06.2002.a. vaid Paldiski piiripunkti kaudu 13.06.2002.a.,*** poolt vormistatud sõiduauto MB CLK200 registrinumbriga 003 MDD sisenes riiki mitte 04.07.2002.a. vaid Paldiski piiripunkti kaudu 10.07.2002.a., *** poolt vormistatud sõiduauto MB S320 registrinumbriga 343 ARG sisenes riiki mitte 29.08.2002.a. vaid Ikla piiripunkti kaudu 23.10.2002.a. ning *** poolt vormistatud sõiduauto MB CL600 registrinumbriga 500 MDF sisenes riiki mitte 09.10.2002.a. vaid asus kuni 03.11.2002.a. riigis ja sisenes taas riiki Paldiski piiripunkti kaudu 05.11.2002.a. (toimik I köide, lk.130-131). Kuna nende poolt vormistatud päevadel kõnesolevad autod riiki faktiliselt ei sisenenud, siis ei saanud süüdistatavad veenduda autode tollitsoonis viibimises ega eeldada nende autode eelnevat piirivalveametnike poolt kontrollimist. Samal põhjusel on põhjendamatud etteheited kontrollimatuse kohta piirivalveametnike poolt. Kohtukolleegium nõustub apellandiga, et ***, H.Kalaus, V.Iljušin ja *** kirjeldatud viisil suhtusid kohusetundetult ja jätsid täitmata neile pandud ametiülesannet aktsepteerida tollideklaratsioon deklareeritava kauba tollile esitamise korral. Linnakohtu ja ringkonnakohtu järeldused selles osas ei lange kokku. Kolleegiumi arvates linnakohtu arvamus, et süüdistatavatele näidati deklareeritavaid autosid, on ümber lükatud faktiliselt kindlakstehtuga, et nimetatud päevadel kõnesolevad autod tollitsooni ei läbinud. Näidates deklaratsioonides, et need on tollile esitatud, täitsid nad ametiülesandeid lohakalt. VI. Süüdistuse kohaselt põhjustati sellise minetusega raske tagajärg riigi huvidele ja *** puhul suur mittevaraline kahju avalikele huvidele, sest oma tegevusega nad kahjustasid Eesti riigi mainet, luues negatiivse ettekujutuse riigiametnikust. Kolleegiumi arvates ***le, ***le, ***le ja ***le omistatud süüdistus mittevaralise kahju tekitamises on deklaratiivne ja tõendamata. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal, et mitte igasugune ametialane lohakus 14 ei tarvitse põhjustada olulise kahju KrK § 161 tähenduses või suure kahju
K §-s 161 ja
§-s 290 sätestatud kuriteokoosseis on olemuselt materiaalne delikt ja inkrimineeritud mittevaralise kahju tekkimine tuleb objektiivselt tuvastada, näidates ära põhjusliku seose olemasolu ametiisiku teo ja mittevaralises kahjus seisneva tagajärje põhjustamise vahel. Järeldub, et mittevaraline kahju (nagu ka võimalik varaline kahju) kuulub KrMS § 62 p 2 mõttes tõendamisesemesse. Et süüdistuse tõendamine on prokuratuuri kohustus, tuleb nimelt prokuröril esitada süüdistust kinnitavad tõendid. Arutuselolevas asjas seda tehtud ei ole. Asjast ei nähtu, millisel moel konkreetselt avaldus väidetud maine kahjustamine või negatiivse ettekujutuse loomine. Selliselt aga on üks kuriteokoosseisu elementidest süüdistuse poolt avamata. Linnakohtu otsus ***, ***, *** ja *** õigeksmõistmises ametialase lohakuses tuleb jätta muutmata, kuid seda teistel motiividel, kui tegi seda linnakohus. Apellatsioon selles osas tuleb jätta rahuldamata. Karistuse mõistmisel ***le
lg 2 ning ***le
lg 2 p 1 järgi võtab kolleegium arvesse, et mõlemad kuriteod on raskeima astme- 1. astme kuriteod. Nende karistusi kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei nähtu, varem neid kohtulikult karistatud ei ole. Nimetatud asjaoludel karistab kolleegium neid kõnesoleva kuriteo eest vangistusega tingimisi ühes süüdlaste allutamisega kontrollnõuetele. ***le mõistetud rahaline karistus kuulub täitmisele iseseisvalt. Kuriteoga saadud 2500 krooni tuleb välja mõista ***lt riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt kuulub süüdimõistetutelt väljamõistmisele sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg 1 1 järgi on 2,5 palga alammäära, milleks kohtuotsuse tegemise ajal on 3000 krooni. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 340 lg 4 p 3 alusel tühistada osaliselt ja apellatsioon rahuldada osaliselt. Jüri Paap Priit Pikamäe Malle Preimer 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.