Kriminaaltoimik nr 1-05-209 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 10. jaanuaril 2006. a. Tartus koht Kriminaalasja number 1-05-209 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uu

§ 423

lg 1 järgi Prokurör Külli Saks Süüdistatav Z.T eestlane; EV kodanik; emakeel – eesti keel; algharidus; pensionär; varem kriminaalkorras karistamata; Tõkend kohaldatud ei ole Kaitsja Van.adv. Marina Valge RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Z.T

§ 423

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus Z.T suhtes kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg algab kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud: Välja mõista riigituludesse sundraha 4500.00 krooni, ekspertiisikulu 2875.00 krooni ja kaitsjale toimiku paljundamise kulu 30.00 krooni. Kohtukulud kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003480017, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 30 päeva jooksul. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
2. veebruaril
3. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon Z.T süüdistatakse selles, et tema 23.11.
4. a. kella 11.30 paiku Tartu linnas Riia – Sanatooriumi tänavate ristmikul, juhtides mootorsõidukit Nissan Sunny reg. märgiga 379 TDG, ei andnud teed ning sõitis otsa reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületavale jalakäijale X . Liiklusõnnetuse tagajärjel sai jalakäija X pikaajalise terviskahjustuse kestvusega rohkem kui 4 kuud. Z.T rikkus kehtiva liikluseeskirja § 46 nõudeid, mille kohaselt juht, lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Seega süüdistatakse Z.T

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest, millega tekitas inimesele raske terviskahjustuse. Z.T tunnistab kannatanule otsasõitu, kuid väidab, et see ei toimunud mitte ülekäigurajal, vaid natuke kõrval. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis täielikult tõendamist Z.T süü

§ 423lg 1 järgi.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et Z.T sõitis 23.11.

1. a. kl 11.30 ajal Tartus Riia-Sanatooriumi tänavate ristmikul otsa X. Seda näitavad liiklusõnnetuse akt 23.11.
2. a. nr 768 (tl 1-2), teised kohtu poolt järgnevalt hinnatavad tõendid nende kogumis ja seda tunnistab ka Z.T ise. Vaidlus seisneb selles, kas liiklusõnnetus toimus ülekäigurajal ja kas Z.T oli õnnetuses süüdi. Liiklusõnnetuse järgselt koostati sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega, millistelt nähtub, et sündmuskohal, Tartu linnas Riia ja Sanatooriumi tn ristmikul, on 2 Riia tn sõidutee kahesuunaline, asfaltkattega, laiusega 12,3 m ja 23.11.
3. a. oli tee kaetud lumelörtsi ja soolalume seguga. Teekattemärgised ei olnud lume tõttu nähtavad. Vasakul pool teed on ühissõiduki peatuse teelaiend. Paremal pool on tee ristumise koht Sanatooriumi tn-ga. Sanatooriumi tänavast 3,3 meetrit Ravila tn poole on liiklusmärkidega tähistatud reguleerimata ülekäigurada. Sanatooriumi tn-st 15,25 m Riia ringi poole seisab sõiduteel esiosaga Riia ringi poole sõiduauto Nissan Sunny, reg. nr 379 TDG nii, et sõiduki parempoolne esinurk on 3,9 m kaugusel ja parempoolne taganurk on 4,25 m kaugusel sõidutee äärest (tl 3-6). Kriminaalasjas on ainsaks tõendiks, millega saab kindlaks teha, kus kannatanu kokkupõrkehetkel asetses, tunnistajate ütlused. Kannatanu X ei oska selle kohta ütlusi anda. Ta käis samal hommikul Raja tn Psühhiaatriakliinikus ning sealt väljudes, hakkas koju minema. Peale seda ei mäleta ta midagi, kuni haiglas ärkamiseni. Kriminaalasjas on nii eeluurimisel kui kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud liiklusõnnetust vahetult pealt näinud Meeli Kütimets ja Raimu Rohejärv. Raimu Rohejärv juhtis sõiduautot Opel Astra Riia mnt.-l suunaga kesklinna poole. Meeli Kütimets sõitis samas autos juhi kõrvalistmel. Mõlemad tunnistajad on kindlad, et Z.T juhitud sõiduauto Nissan Sunny sõitis jalakäijale otsa ülekäigurajal. Meeli Kütimets kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta, kuidas kesklinna poolt tulnud sõiduauto sõitis ülekäigurajal otsa jalakäijale. Ta nägi kokkupõrke hetke ja on kindel, et see toimus ülekäigurajal. Jalakäija oli avarii hetkel umbes 5-6 m kaugusel sõidutee äärest, kuid tee telgjoonele ei olnud jõudnud. Jalakäija lendas kaarega vastassuunavööndisse nende auto poole ja libises 2-3 m mööda teed edasi. Raimu Rohejärv sai auto risti pööratud ja suutis nii vältida jalakäijast üle sõitmist. Jalakäija jäi peatuma vasaku esiratta lähedal. Naisel lendasid peast müts, jalast saapad ja sokid. Naisele otsa sõitnud autol kadus eest numbrimärk. Kohus näitas istungil tunnistajale tl 2 asetsevat skeemi, millel Meeli Kütimets osutas avarii kohana jalakäijate ülekäigurajale. Auto, milles tema istus, asetses skeemil näidates enne Raja tänavat. Raimu Rohejärve kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta Riia-Sanatooriumi ristmikule lähenedes ülekäigurada ja võttis sellele lähenedes kiiruse maha. Ta nägi ülekäigurajal vastassuunavööndis punases jopes naisterahvast ja seda, kuidas linna poolt tulnud sõiduauto sõitis sellele naisele otsa. Naine paiskus õhku ja lendas tema sõiduritta tema auto poole. Ta pidurdas ja pööras rooli paremale ning sai auto seisma enne Raja tänavat. Naine kukkus tema auto kõrvale, peaga auto suunas. Avarii teinud auto liikus peale kokkupõrget veel edasi. Kohus näitas tunnistajale ka skeemi, millel tunnistaja osutas avarii kohana ülekäigurajale. Ka eeluurimisel korduvalt antud ütlustes 01.12.
4. a., 19.01.
5. a., 21.01.
6. a., on ta kinnitanud, et kokkupõrge jalakäija ja auto vahel toimus ülekäigurajal avarii põhjustanud sõiduki poolt kasutatud sõidurea keskel. Kokkupõrke koht jalakäijaga oli täpselt otsa sõitnud auto keskel, seal, kus asub numbrimärk. Kokkupõrke kohta on tunnistaja näidanud ka skeemidel, osutades ülekäigurajale (tl 24, 25-26, 28-29). Tema enda auto asukohta peale peatumiste ei ole tunnistaja kohtuistungil täpselt mäletanud. Eeluurimisel on ta mäletanud, et kokkupõrke hetkel oli ta Riia ringi poolt tulles umbes 15 m kaugusel 3 ülekäigurajast. Samuti on ta tl 27 asuval skeemil näidanud kohta, kus tema auto seisma jäi. Jalakäija jalanõu asetses peale liiklusõnnetust bussipeatuse juures sõiduteel peale ülekäigurada (tl 25-26, 27, 28-29, 30-33). Raimu Rohejärv on oma eeluurimisel antud ütlused õigeteks tunnistanud. Kohus on seisukohal, et nimetatud tunnistajate ütlused tõendavad, et avarii toimus ülekäigurajal. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes. Mõlemad tunnistajad on ütlusi andnud ka eeluurimisel, s.o kui sündmusest oli möödunud vähe aega ning toimunu kõige värskemalt meeles, väites ka siis kindlalt, et kannatanu ületas sõiduteed ülekäigurajal. Kannatanu ja süüdistatav on mõlemad tunnistajatele võõrad ning Z.T on ise kohtuistungil kinnitanud, et mingit vihavaenu nende vahel ei ole. Seega puudub igasugune põhjus selleks, et tunnistajad võiksid oma ütlusi süüdistatava kahjuks muuta. Tunnistajate ütlustest ja nende poolt skeemil näidatud sõidukite asupaikadest järeldub, et tunnistajad nägid sündmust pealt selle vahetust lähedusest ning kuna nad ise vahetult liiklusõnnetuses ei osalenud, tajusid nad toimunut kõige selgemini. Meeli Kütimets ja Raimu Rohejärv ei ole kohtuistungi toimumise ajaks õigesti mäletanud, millised olid ilmastikutingimused liiklusõnnetuse toimumise ajal. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei vähenda nende ütluste usaldusväärsust selles, mis puudutab liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid. Tunnistajana on kohtuistungil ütlusi andnud ka süüdistatava õde XXXX, kes sõitis juhi kõrvalistujana Z.T poolt juhitud sõiduautos. XXXXkohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitsid nad teises sõidureas. Esimeses sõidureas sõitis neist mööda üks auto ja selle tagant tuli üks naisterahvas risti nende autole ette. Ta nägi seda hetke, mil naine astus sõiduteele. Naisel oli kapuuts peas ja naine astus sõiduteele paremalt poolt ilma ringi vaatamata. Kõrvalistujana ta ülekäigurada ei näinud, nägi liiklusmärki ja sealt edasi oli naisterahvas teel peal. Naine oli sõiduteel ja mitte ülekäiguraja märgi juures. Ta ei oska vastata, mitu meetrit jalakäija ülekäigurajast eemal oli. Naine astus pika sammuga neile ette. Ta pööras venna tähelepanu sellele, et inimene on teel, kuid sai öelda vaid, et „nüüd tuleb ette“. Kui selle ära sai öeldud, oli naine juba auto kapoti peal. Vastutulev auto keeras neile ette poolviltu ja naine ei jäänud sellest tingituna sellele autole alla. Tunnistaja XXXX ütlustest nähtub, et kannatanu ei asetsenud mitte ülekäigurajal, vaid ülekäigurajapiiridest väljaspool. Samuti on tunnistaja rõhutanud, et kannatanu astus teele ilma ringi vaatamata ning nende auto ette tuli ta kiirel sammul. Kohus leiab, et XXXX ütlustest nähtub, et kannatanut nägi ta alles hetkest, mil naine astus sõiduteele. Seega ei näita tema ütlused, et naine ei oleks ülekäigurajale lähenedes või enne selle ületama asumist ringi vaadanud. Mis puutub tunnistaja väitesse, et kannatanu tuli nende auto ette kiirel sammul, siis leiab kohus, et nimetatud väide ei ole asjakohane ja ülekäiguraja kiiresti ületamine ei ole keelatud. Kohus on eelnevalt selgitanud, miks ta hindab õigeteks tunnistajate Meeli Kütimetsa ja Raimu Rohejärve tunnistused. Nende ütlused lükkavad ümber XXXX ütlused selles, et kannatanu ei ületanud sõiduteed ülekäigurajalt. XXXX ütlustest nähtub, et kannatanu asukohta kokkupõrkehetkel on ta hinnanud selle järgi, kus kannatanu 4 asetses liiklusmärgi „reguleerimata ülekäigurada“ suhtes. Kohus on seisukohal, et nimetatud pidepunkt ei ole usaldusväärne, kuna liiklusmärk on alati paigaldatud enne teekattemärgistuse algust. Samuti lisab kahtlust tema ütluste usaldusväärsusesse see, et ta on süüdistatava õde, temalt ei ole vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist ütlusi võetud ja vahepealse aja jooksul on olnud piisavalt aega, et süüdistatavaga omavahel toimunut arutada. Samuti leiab kohus, et viibides ise avariis osalenud autos, oli tal ülekäiguraja piiride tunnetamine raskem kui Meeli Kütimetsal ja Raimu Rohejärvel. Z.T enda kohtus antud ütluste kohaselt sõitis ta mööda Riia tn suunaga linnast välja kiirusega mitte üle 40 km/h. Ta nägi ülekäiguraja liiklusmärki, kuid ülekäiguraja teekattemärgistust ta ei näinud, kuna oli lumine. Vahetult enne ülekäigurada, s.o ca 10-15 m enne rada, veendus ta, et ülekäigurajal ja selle vahetus läheduses, s.h ülekäigurajale viival kõnniteel, ei ole jalakäijaid. Seega, kuna kedagi tänaval ei olnud, ta kiirust ei vähendanud. Korraga hakkas tema kõrvalistmel istunud õde karjuma ning selle peale nägigi ta naist, kes oli juba vahetult auto ees. Toimus kokkupõrge ja alles siis ta pidurdas. Kokkupõrge toimus tema arvates ülekäiguraja piiridest väljaspool, s.o ülekäigurajast ca 0,5-1 m ringtee poole. Ta ei oska seletada, kuidas ta ülekäigurajale lähenedes ei näinud jalakäijat. Ta arvab, et naine tuli väga kiiresti kuidagi auto ette. Kannatanu paiskus kokkupõrkest üle tee telgjoone vastassuunavööndisse umbes 2-3 m kaugusele. Momendil, mil naine oli auto ees, nägi ta, et naisel oli peas jopekapuuts ning vasak näopool oli kapuutsiga varjatud. Eeluurimisel 08.02.
7. a. on Z.T eeltooduga võrreldes andnud mõnevõrra teistsuguseid ütlusi. See puudutab ajahetke, mil ta enda ütluste kohaselt nägi jalakäijat. Eeluurimisel on ta kõigepealt öelnud, et järsku hakkas tema kõrvalistuja XXXX karjuma, et juhtida tema tähelepanu jalakäijale, kes hakkas Sanatooriumi tänava keskelt ületama Riia tänava sõiduteed. Samas märkas ta ka ise jalakäijat. Jalakäija liikus põiki üle tee bussi suunas. Samas on ta oma ütlusi muutnud, väites, et kui tema jalakäijat märkas, oli see juba vahetult auto ees (tl 37-38). Kohus leiab, et kuivõrd Z.T tunnistas eeluurimisel, et nägi jalakäijat alles siis, kui see oli juba auto ees ning ta andis ka kohtus samasuguseid ütlusi, siis tuleb tema sellised ütlused lugeda tõele vastavaks. Samuti kinnitavad seda XXXXütlused, kelle tunnistuse kohaselt nägi vend kannatanut alles tema ütlemise peale. Kohtuistungil on süüdistatav selgitanud, et seda, et otsasõit kannatanule toimus peale ülekäigurada, teab ta Sanatooriumi tänava järgi. Eeluurimisel on Z.T öelnud, et ta on arvamusel, et kokkupõrke ajal ei olnud jalakäija ülekäigurajal, sest ta oli juba möödunud paremal asetsevast liiklusmärgist. Kohus on seisukohal, et Z.T ütlused selle kohta, mille järgi ta hindab seda, et kannatanu ei asetsenud kokkupõrke hetkel ülekäigurajal, ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et olles ise liiklusõnnetuse põhjustaja, on kiirusega 40 km/h liikuvast autost raske tagantjärele hinnata, kus täpselt toimus kokkupõrge jalakäijaga ning kus sel hetkel asetsesid tema suhtes Riia tn-ga ristuvad teed ja liiklusmärk. Z.T on nii kohtuistungil kui eeluurimisel väitnud, et sadas lund ja ülekäiguraja teekattemärgistust ta ei näinud. Seega ei saa ta kindlalt väita, et naine ei asetsenud ülekäiguraja teekattemärgistusel. Asetleidnud situatsioonis oli Z.T 0,5 või 1 meetrise täpsusega praktiliselt võimatu hinnata kannatanu asukohta. 5 Kohus on ka seisukohal, et süüdistatava ütlused ei tõenda, et kannatanu oleks ise ettevaatamatult teele astunud. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et ta nägi kannatanut alles siis, kui see oli vahetult auto ees, s.t vahetult enne kokkupõrget. Süüdistatav ei suutnud enne kokkupõrget isegi mitte pidurdada. Samuti ei tähenda asjaolu, et kannatanul oli kapuuts peas, seda, et ta ei oleks teed jälginud. Kannatanul oli põhjendatud õigus oodata, et sõiduteel liiklevad sõidukid annavad teed temale kui ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub samuti, et avarii hetkeks oli kannatanu jõudnud ületada juba esimese sõiduraja ning asetses teises sõidurajas. Z.T poolt juhitud sõiduauto Nissan Sunny sai kokkupõrkest hoobi auto keskele. Protokollist liiklusvahendi Nissan Sunny, reg. nr. 379TDG ülevaatuse kohta nähtub, et autol oli muljutud esikapott, purunenud oli esiklaas ja muljutud oli numbrimärk (tl 7-8). Tunnistajate ütlused tõendavad, et numbrimärk tuli autol ka eest ära. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolu välistab võimaluse, et kannatanu oleks teele tulnud ei tea kust ja kui suure kiirusega. Kohus on seisukohal, et kannatanu ületas sõiduteed selleks ettenähtud kohas ning õigusliku hinnangu andmisel ei ole tähtsust, kui ta ka läks kiirkõnnakus.

§ 423

lg 1 sätestab vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Z.T-le on süüks pandud Liikluseeskirja § 46 nõuete rikkumine. Liikluseeskirja § 46 kohaselt, lähenedes ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et Z.T rikkus LE § 46 nõudeid. Ta ei vähendanud ülekäigurajale lähenedes kiirust, ei suutnud jalakäijat märgates õigel ajal pidurdada ning sõitis otsa ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai X raske tervisekahjustuse. Raske tervisekahjustuse mõiste annab

RS § 81, mille kohaselt süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku paragrahvi järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud raske tervisekahjustuse tekitamine, hinnatakse kehalist haigust raskena, kui: 1) tervisekahjustus kestab vähemalt 4 kuud või 2) tervisekahjustusega kaasneb töövõime kaotus vähemalt 40 protsenti. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 2 nähtuvalt esinesid X kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel vasaku reieluu killunenud murd, sääre luude nihkumisega murrud, parema põlveliigese sidemete ja kapsli rebendid, 6 parema sääreluu kildmurd, vasaku õlavarreluu ja küünarnuki murd, parema häbemeluu murd, peaajuvapustus, põrutushaav pea piirkonnas. Tervisekahjustus on saadud tömbi vägivallaga, võimalik, et 23.11.2004. a. liiklusõnnetuse käigus. Kehavigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (tl 15-17). X õe kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei tule õde peale avariid ise enam oma eluga toime ning ta paigutati Nõo hooldekodusse. Õde käib kepi najal ning ei saa ühte jalga ikka veel tõsta ega liigutada. Kohus on seisukohal, et Z.T pani süüteo toime ettevaatamatusest. Z.T on ise nii eeluurimisel kui kohtuistungil väitnud, et sadas lund ja teekate oli libe ning lumine. Seda, et sõidutee oli libe ning väljas tuiskas, tõendavad ka liiklusõnnetuse akt (lk 1-2) ja sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 3-6). Sõidukijuht peab olema liikluses väga tähelepanelik. Z.T sõitis otsa ülekäigurajal ja praktiliselt tee keskele jõudnud jalakäijale. Valides sõidutee ületamiseks ülekäiguraja, arvestab inimene kõige ohutumaga. Kohus leiab, et Z.T suhtus tähelepanematult ja kohusetundetult enda kui autojuhi kohustustesse ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Kannatanu X esindaja Silvi Soosaar on kohtuistungil öelnud, et tsiviilhagi nad kriminaalmenetluses ei esita, vaid teevad seda tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Z.T on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata. Käeolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo. Kuritegu ei pannud ta toime tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Z.T käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust. Oma viimases sõnas on süüdistatav kinnitanud, et tal on väga kahju sellest, et nii juhtus ja kui ta saaks aega tagasi keerata, siis käituks ta teistmoodi. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse teatise kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Z.T sissetulekute kohta (tl 43-44).

§ 423lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kannatanule põhjustati kuriteoga niivõrd tõsised vigastused, mis avaldavad talle mõju käesoleva ajani, siis ei ole põhjendatud mõista Z.T-le karistuseks rahalist karistust. 7 Samas leiab kohus, et kuna süüdistatav on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata, tegemist on eaka inimesega ja kuriteo pani ta toime hooletusest, siis on otstarbekas karistada teda alammäära lähedase vangistusega tingimisi

§ 73sätete järgi.

Kohtukulud Z.T-lt tuleb riigituludesse välja mõista sundraha 4500.00 krooni, isiku kohtuarstiliku ekspertiisi tasu 2875.00 krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku paljundamise kulu 30.00 krooni. Kohtunik 8