prg. 64 lg 1 alusel liitkaristuseseaduses ettenähtud kergeimat põhimõtet kohaldades. Seega võrdub süüdistatavatele kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus neile raskeima üksikkuriteo eest mõistetud karistusele, s.o. väljapressimise eest mõistetud karistusega. Lõplik liitkaristus e. mitme kohtuotsusse järgi mõistetud karistus on maakohtu poolt mõistetud
prg. 65 lg 2 sätteid järgides ning konkreetse süüdistatava puhul tuleneb selle karistuse pikkus eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse pikkusest. Seega sisuliselt oleks võimalik kergendada süüdistatavate karistusi vaid juhul, kui apellatsioonikohus leiaks, et
prg. 214 lg 2 p.1,4 järgi on neile mõistetud põhjendamatult range karistus. Selline järeldus oleks aga vastuolus seaduses sätestatud karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. O.J-ile on
prg. 214 lg 2 p.1,4 järgi mõistetud karistus, milline vastab seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäärale. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ei pea võimalikuks kaitsja poolt maakohtus taotletud alla sanktsiooni alammäära karistuse mõistmist. Kohtukolleegium nõustub nende maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks apellandi poolt apellatsioonis korratud samasisulise taotluse ümberlükkamiseks maakohtu põhjendusi korrata. Jüri Sersantile on mõistetud raskeim üksikkaristus määras, milline on ligilähedane raskeima kuriteo – väljapressimise sanktsiooni alammäärale. Ka J.Sersantile mõistetud vangistusmäära on maakohus oma otsuses põhjalikult motiveerinud ning kohtukolleegium nõustudes nende maakohtu motiividega, ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kohtukolleegium ei ole tuvastanud mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, millised võiksid mõjutada süüdistatavatele mõistetud karistusmäärasid nende kergendamise suunas. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.1,4; 338 p.3; 339 lg 2; 341 lg 2 tühistab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 8.märtsist 2006.a. Jüri Sersanti süüdimõistmise ja karistamise osas
prg. 202 lg 1 järgi ja saadab selles osas kriminaalasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Priit Pikamäe 10 Maakohus ei ole käesoleval juhul arvestanud KrMS prg. 268 lk-s 2 sätestatuga, kus süüdistatava seisundi halvenemisega samaväärseks on seadusandja pidanud sellist süüdistuse muutmist, mis on varemesitatust oma sisult oluliselt erinev. Seega ei piisa alati sellest, et süüdistatava käitumisele antud uus kvalifikatsioon on eelmisega võrreldes kergem. Otsustada tuleb küsimus, kas uus süüdistus ei ole eelmisega võrreldes oluliselt erinev, s.o. kas uut süüdistust ei ole oluliselt muudetud. Kohus on küll märkinud, et lõike 7 kohaselt võib prokurör kuriteo samadest asjaoludest lähtudes muuta kuriteo kvalifikatsiooni uut süüdistust esitamata, kuid sisuliselt ei ole pööratud tähelepanu küsimusele, kas süüdistus
prg. 202 lg 1 järgi , mille järgi J.Sersant on vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud süüdi , on asjaolude osas kokkulangev temale
prg. 199 lg 2 p.4,7 järgi esitatud süüdistusega. J. Sersanti puhul muutis kohus KrMS § 268 lg 8 alusel süüdistust selliselt, et muutusid nii kuriteo toimepanemise koht, aeg, objektiivne ja subjektiivne külg, kui ka viis. Fakt, et varguse aja ja kohaga võrreldes muutub kuritegelikul teel saadud vara omandamise aeg ja koht, tuleneb juba asjaolust, et õiguslikult kujutab kuritegelikul teel saadud vara omandamine vargusele järgnevat järelkuritegu. Sellega rikuti J. Sersanti kaitseõigust, kuna eelnevalt esitatust niivõrd olulisest erineva süüdistuse inkrimineerimisel puudub isikul võimalus KrMS §-s 35 loetletud õiguste realiseerimiseks. Sellist menetlusseaduste rikkumist on Riigikohus pidanud tulenevalt KrMS prg. 339 lg 2 –st oluliseks rikkumiseks (Riigikohtu otsus nr.31-1-42-00). Eelnimetatud kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine toob kaasa kohtuotsuse tühistamise Jüri Sersanti süüdimõistmise
prg. 202 lg 1 järgi ning kriminaalasja saatmise selles osas esimese astme kohtule uueks arutamiseks. 2) Teistes apellatsioonides vaidlustatud kuriteoepisoodides lahknevad apellantide poolt kriminaalasja eeluurimisel kogutud ja kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite hindamise tulemil tehtud järeldused maakohtu järeldustest. Apellatsioonides esitatakse kohtuotsuses maakohtu poolt tehtud järeldused ja seejärel omapoolsel tõendite hindamisel tehtud kohtu järeldustega vastupidised järeldused ning leitakse, et apellatsioonikohus peaks nõustuma apellantide poolt esitatud tõendite hindamisega ja süüdistatavad vaidlusalustest kuritegudes õigeks mõistma. Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist ning J.Sersanti süüdimõistmist
prg. 121 järgi
prg.200 lg 2 p.4 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus hinnates eeluurimise ja kohtuliku menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, sest maakohtu otsus on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise tulemusel ja nende kogumis hindamisel tuvastanud õigesti kõik kuriteo toimepanemise asjaolud ja ka põhjendatult jõudnud järeldusele, et süüdistatavate süü käesolevas punktis kohtukolleegiumi poolt käsitletavates vaidlustatud kuritegudes on leidnud tõendamist. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse 9 sest J.Sersant nõudis talt seda ja kartis J. Sersanti. J.Alasi ütles, et J.Sersant ise pakkus sellise summa välja ja kuna rahaküsimised J.Sersant poolt läksid järjest väiksemaks, siis maksiski 250 krooni, lootes, et siis nõudmine lõpeb. Kohus ei ole motiveerinud, miks ta ei arvesta kannatanu J. Alasi ütlustega selles, et tegelikult soovis ta ise , et J. Sersant kaitseks teda teiste alevi poiste eest. Ja ta oli ise nõus maksma J. Sersantile, et J. Sersant teda kaitseks Kalle Takki eest. Seega ei ole see versioon J. Sersanti poolt välja mõeldud, seda kinnitab ka kannatanu. Apellant leiab, et nimetatud fakt tunnistab asjaolu, et tegelikult ei olnud J. Alasil mitte mingisugust hirmu J. Sersanti ees, sest vastasel juhul ei oleks ta ju ise palunud J. Sersantil ennast kaitsta Tõendatud ei ole, et J. Alasi maksis J. Sersantile 250, sest ta kartis J. Sersanti. J. Sertsant tuleb talle esitatud süüdistuses
2 p. 1 ja 4 järgi õigeks mõista. Süüdistatavad on esitatud apellatsioonides ilma omapoolsete põhjendusteta toetanud kaitsjate poolt apellatsioonides esitatud taotlusi. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatavad apellatsioone, prokurör vaidles apellatsioonidele vastu. ja nende kaitsjad esitatud RINGKONNAKOHTU SEISUKOHAD: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Esiteks peab kohtukolleegium vajalikuks peatuda küsimusel, kas maakohtu poolt Jüri Sersantile esitatud süüdistuse
prg. 199 lg 2 p.4,7 järgi ümberkvalifitseerimine
prg. 202 lg 1 järgi on kooskõlas kriminaalmenetluse normidega. J.Sersantile
prg. 199 lg 2 p.4,7 järgi esitatud süüdistuse kohaselt oli vargus toime pandud 2.01.2005.a. kella 23.00 ajal. Kvalifitseerides J.Sersantile
prg. 199 lg 2 p.4,7 järgi inkrimineeritud tegevuse ümber
prg. 202 lg 1 järgi, leidis maakohus …. (maakohtu otsus lk.13). Seega on maakohus lugenud J.Sersanti poolt kuriteo toimepanemise tulemusel saadud vara omandamise momendiks tema poolt asjade kojutoomise momendi. Seda on maakohus ka sõnaselgelt oma otsuses väljendanud (kohtuotsus lk. 12), märkides … Menetlusõiguse aspektist põhjendab maakohus võimalust
prg. 199 lg 2 p.4,7 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist
prg. 202 lg 1-le oma otsuses järgmiselt… 8 võtmises. Kannatanu A. Treumann oli nii tugevas alkoholijoobes, et pidas J. Sersanti oma kasupojaks U. Luidalepaks. Seega ei saa rääkida nüansside mäletamisest. Seda, et tegelikult küsiti A. Treumanni käest raha kinnitab ka J. Sersant. Tema ütluste kohaselt ütles A. Treumann talle, et sina oled see Urmas, kes laenates raha tagasi ei maksa. Seega ei olnud tegemist vägivallaga raha nõudmisega, vaid kogu situatsioon tuletas A. Treumannile meelde ilmselt tema varasemaid suhteid U. Luidalepaga, kellega ta oli aastaid koos elanud. Ka kohtuistungil kinnitas kannatanu, et raha ei nõutud, korra küsimus oli, et tahab 500 krooni saada (31. 10. 2005.a. kohtuistungi protokoll). Kannatanu A. Treumanni ütluste kohaselt ta ei tea, kes tema taskutes soris, kuna oli pime. Samuti ei ole tõendatud, kuna ja kust kannatanu rahakott ära võeti, mis järgmisel hommikul leiti V. Reseni poolt. Kannatanu ei ole kohtus andnud ütlusi selle kohta, et rahakott võeti ära just sel ajal kui taskus soriti. J. Sersanti tegevus selles episoodis, tuleb kvalifitseerida
Kannatanu tema karistamist ei nõua. J. Sersanti tuleb kannatanu löömise eest karistada rahalise karistusega. Kuna J. Sersant viibib vahi all alates 07. aprillist 2005.a., siis tuleb talle mõistetav rahaline karistus asendada vangistusega vastavalt KrS § 68 lg. 1, mille kohaselt ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Kohus leidis, et
lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine J.Sersant ja O.J poolt on tõendamist leidnud. Kohus leidis, et J.Sersant ja O.J ütlusi selle sündmuse kohta ei saa pidada usaldusväärseks, need ei haaku teiste kogutud tõenditega. Kohus luges tõendatuks kogu esitatud süüdistuse välja arvatud osas, mis seisnes selles, et O.J ähvardas läbi lõigata J.Alasi kõri. Kohtu järeldustega ei ole võimalik nõustuda alljärgnevatel põhjendustel. Kohus leidis, et tähtsust ei oma asjaolu, et raha nõudmine käis tavalise häälega, vaid oluline on see, et nii osapool, kellelt raha nõuti s.o. J.Alasi kui ka juures viibiv M.Kungla said aru, et see nõudmine oli tõsine ja konkreetne. M. Kungla andis kohutus ütlusi, mille kohaselt istuti laua taga so. nii J. Alasi kui ka J. Sersant, räägiti omavahel normaalse häälega juttu, vägivalda ei kasutatud. J. Sersant nõudis J. Alasilt 4000 krooni. Samas kinnitab M. Kungla , et just tema oli isikuks, kes vaidles J. Sersantiga 4000 krooni üle. Leian, et kui tunnistaja M. Kungla vaidles oma sõnade kohaselt J. Sersantiga 4000 krooni üle, siis ei saa nõudmist pidada tõsiseks. Nõudmine moodustab
koosseisteo juhul kui sellega kaasneb ähvardus piirata isiku vabadust, ähvardus avaldada häbistavaid andmeid, ähvardus hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendit, et J. Sersant oleks teinud mõne ülalpool nimetaud teo, mis peab nõudmisega kaasnema. J. Sersant ei ole ähvardanud J. Alasit, ta ei ole tema suhtes kasutanud vägivalda. M. Kungla ütlustega on tõendatud, et J. Sersant ei käinud teises toas, kui O.J ja J. Alasi köögist teise tuppa läksid. Mis toimus teises toas ei olnud J. Sersanti kontrolli all ja tema selle eest ei vastuta. Ei ole tõendatud, et eelnevalt oleks J. Sersanti ja O.J-i vahel olnud kokku lepitud, mida teises toas teha. Kohus leidis, et tõendatud on, et 16.12.2004 andis J.Alasi J.Sersantile Juka poe juures 250 krooni, kuna kartis vastasel juhul vägivalla jätkumist. J.Sersant annab ütlusi, et J.Alasi andis talle raha ise vabatahtlikult, kuna J.Alasi tahtis, et J. Sersant kaitseks teda teiste eest, kes teda kiusavad. Kohus leidis, et selline versioon on J.Sersant poolt välja mõeldud selleks, et pääseda vastutusest. J.Alasi on andnud ütlusi, et maksis selle raha, 7 ja peale seda kui ilmnes, et uks on lukus, tuli M. Kungla ise avama ja lasi süüdistatavad sisse. Seega oli luba sisenemiseks olemas. Peale seda kui ta esitas nõude, et süüdistatavad ja R. Põder lahkuksid, siis nad seda ka tegid. Seega puudub J. Sersanti käitumises nii
2 p. 1 ja 3 kui ka
Sersant korterist lahkus. J. Sersant tuleb
2 p. 1 ja 3 järgi õigeks mõista. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud, et J.Sersant 02.01.2005 viies oma elukohta eelnevalt O.J poolt P.Kruusimägi elukohast varastatud alumiiniumist piimanõu väärtusega 200 krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50 krooni, pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise s.o .
Kohus leidis, et kohus saab J.Sersant tegevuse
lg 1 järgi ümber kvalifitseerida, kuna see lähtub süüdistuses olnud faktilistest asjaoludest ja kergendab J.Sersant olukorda. Kohus mõistis J.Sersant süüdi
Kohus leidis, et tähtsust ei ole J.Sersant ütlustel, et ta ei teadnud, et O.J need asjad P.Kruusimägi juurest varastas. Kohus leidis, et iga tavalise elukogemusega inimene pidi aru saama, et alumiiniumist ja roostevabast terasest küllalt suured ja kasutamiskõlblikud esemed ei ole niisama ära visatud, vaid need on kellegi omad ja võis eeldada, et need ei ole omaniku valdusest vabatahtlikult välja läinud. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega selles, et iga tavalise elukogemusega inimene pidi aru saama, et alumiiniumist ja roostevabast terasest küllalt suured ja kasutamiskõlblikud esemed ei ole niisama ära visatud, vaid need on kellegi omad ja võis eeldada, et need ei ole omaniku valdusest vabatahtlikult välja läinud. KrMS § 62 sätestab tõendamiseseme. Kohus ei ole viidanud mitte ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et J. Sersanti pani toime kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise.
1 mõttes omandamine ei ole tõendatud asjaoluga, et J. Sersant läks asju hiljem M. Põldäärele pakkuma. Eeltoodu alusel tuleb J. Sersant
1 järgi õigeks mõista. Kohus mõistis Jüri Sersanti süüdi
Kohus leidis, et J.Sersant kasutas M.Jõgi suhtes füüsilist vägivalda just selleks, et saavutada sugulisse vahekorda astumine. Apellant analüüsib esitatud apellatsioonis maakohtu otsuses loetletud tõendeid nimetatud episoodis ja omapoolse tõendite analüüsi ning hindamise tulemusel jõuab apellant järeldusele, et on põhjendatud kahtlus, et M. Jõgi võis sel õhtul saada peksa kuskil mujal. Apellant leiab, et ei ole usaldusväärseid tõendeid, et J. Sersant on M. Jõgi peksnud sooviga astuda temaga tema tahte vastaselt seksuaalvahekorda. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks vastavalt KrMS § 7 lg. 3. J. Sersant tuleb talle esitatud süüdistuses
1-25 lg. 2 järgi õigeks mõista. Kohus leidis, et J.Sersant on talle süüks arvatud teo - röövimise toime pannud ja ta tuleb
Kohus luges usaldusväärseks kannatanute ütlused. Kohus leidis, et J.Sersant ütlused ei haaku kannatanute ütlustega ja kohus ei ole tuvastanud mingeid põhjuseid , miks kannatanud oleks pidanud andma valeütlusi. Apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega selles, et vaid J. Sersant sai olla isikuks, kes võttis ära A. Treumanni poolt samal päeval ostetud toiduained. Kohus ei ole otsuses viidanud mitte ühelegi tõendile, millele ta tugineb, kui leidis, et just J., Sersant võttis ära A. Treumanni poolt ostetud toiduained. J. Sersanti süü on tõendamata toiduainete 6 karistuse alammäära sätestamist tulenevalt karistuse mõistmise jäikust, andes kohtule täiendava võimaluse mõista karistus alla eriosas ettenähtud alammäära juhtudel, mida ei ole võimalik seaduses ette näha. Karistuse mõistmist alla alammäära peab kohus põhjendama Karistus ei tohi olla madalam kui 30 päeva. O.J puhul raskendavad asjaolud puuduvad. O.J on kahtlustatavana kinni peetud 05.jaanuaril 2005.a. Neid asjaolusid arvestades leiab apellant, et kohus on olnud liiga karm haige inimese suhtes. Apellant nõustub, et O.J on süüdiv, kuid ta ei ole terve. Tema vaimne alaareng on kindlasti aluseks karistuse kergendamiseks . Süüdistatava Jüri Sersanti kaitsja adv. R.Sild leiab, et J. Sersanti süü ei ole tõendamist leidnud
2 p. 1,3, 202 lg. 1, 141 lg. 1- § 25 lg. 2, 200 lg. 2 p. 4 ja 214 lg. 2 p. 1 ja 4 järgi. Kohtuotsus on ebaõige tõenduslikus osas.
prg. 266 lg. 2 p.1,3 järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodis tõendeid kogumis hinnates, leidis kohus, et J.Sersant ja O.J poolt M.Kungla korterisse asukohaga Tallinna mnt 2a-13 Lihulas omavoliline sissetung grupi poolt on tõendamist leidnud, sest nad sisenesid korterisse M.Kungla tahte vastaselt. Kohus leidis, et süüdistavad panid selle teo toime tahtlikult, sest hoolimata sellest, et neil paluti koheselt lahkuda, nad seda ei teinud, kuigi korteriperenaine väljendas selgesti, et nad ei ole selles korteris oodatud külalised. Hoolimata perenaise keelust istusid nad köögilaua taha ja hakkasid, kes telekat vaatama, kes kohvi jooma. Tahtlust näitab ka see, et kuigi M.Kungla palus neil korduvalt lahkuda, ei lahkunud nad korterist enne kui M.Kungla lubas politsei kutsuda. Kohus leidis, et asjaolu, et nad M.Kungla juures televiisorit vaatasid ja J.Sersant ka kohvi jõi, ei välista omavolilist sissetungi, sest kohus möönis, et M.Kunglal ei oleks kuidagi olnud võimalik süüdistatavaid ja R.Põtra füüsilise jõuga oma korterist välja ajada. Alles siis, kui M.Kungla lubas politsei kutsuda, lahkusid nad korterist. Apellant leiab , et kohus on põhjendamatult lugenud usaldusväärseks kannatanu M. Kungla ütlused ja leidnud, et süüdistatavate ütlused ei ole usaldusväärsed ning on antud vaid enda õigustamiseks , et pääseda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Kohus ei ole motiveerinud, miks ta ei arvesta tunnistajana üle kuulatud R. Põdra ütlusi. Tunnistaja R. Põdra kohtuistungil antud ütluste kohaselt (kohtuistungi protokoll 31. 10. 2005.a.) nad M. Kungla juurde minnes koputasid, uks oli kinni, läbi ukse ei saanud minna, uks oli lukus. Samuti andis tunnistaja kohtuistungil ütlusi, et neil paluti küll lahkuda, kuid mitte kohe. Kui lahkuda paluti, siis nad koheselt lahkusid. Tunnistaja R. Põdra ütlused on kokkulangevad süüdistatavate J. Sersanti ja O.J-i ütlustega, kelle ütluste kohaselt nad M. Kungla juurde minnes koputasid uksele, M. Kungla avas neile ukse ja lasi sisse. Hiljem umbes poole tunni möödudes palus lahkuda ja seda süüdistatavad ka tegid (kohtuistungi protokoll 01. 02. 2006.a.). Kuna süüdistatavate ütlused on kokkulangevad tunnistaja ütlustega ja puudub vähimgi alus kahelda tunnistaja ütlustes, siis leian, et ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud J. Sersanti poolt
2 p. 1 ja 3 järgi sätestatud kuriteo toimepanek. Apellant ei nõustu kohtu järeldustega selles, et tähtsust ei oma asjaolu, kas süüdistatavad koputasid või mitte, tähis on vaid see, et nad sisenesid korterisse, kust neil paluti kohaselt lahkuda.
Käesoleval juhul on tõendatud, et peale uksele koputamist 5 Kungla nõude järel, mistõttu ei ole O.J-i süüdi mõistmine
Väljapressimise episoodis leidis kohus ebaõigesti , et J.Sersant ja O.J ütlusi selle sündmuse kohta ei saa pidada usaldusväärseks ja need ei haaku teiste kogutud tõenditega. Kohus leidis, et J.Alasi ja R.Põder ütlused kattuvad, et tagatoas olid Peeter ja Jaanus voodi peal ja O.J nõudis J.Alasi käest raha ja samal ajal kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Samas R.Põder andis kohtuistungil ütlusi, mis ei kinnita vägivalla tarvitamist O.J-i poolt ja võla nõudmist. Fakti, et O.J nõudis Jaanus Alasilt P.Kruusimägi pangakaarti ja raha tagastamist, on tunnistanud ka Jaanus Alasi, Virge Palusalu ja Paul Kruusimägi ise kohtus. Pangakonto väljavõttega on tõendatud, et ajavahemikul ,mil pangakaart oli J.Alasi käes, võttis ta pangast ilma Kruusimägi teadmata olulise summa . Apellant leiab , et kuna Kungla ja Alasi süüdistasid Kruusimägi pangakaardi tühjendamises süüdistatavaid, oli O.J õigus minna asja klaarima ja nõuda pangakaardi ja raha tagastamist. Kohus on selle jätnud tähelepanuta. Kohus on ebaõigesti leidnud, et O.J-i versioon tagatoa sündmustest on kokku sobitatud tegelikult asetleidnud sündmustega ja ütlused on antud enda õigustamiseks. Kokkuvõtteks leiab apellant ,et kohtus ei ole tõendamist leidnud ,et O.J pani 12.12.2004 M.Kungla korteris toime väljapressimise või sellele kaasaaitamise. O.J-i ütluste kohaselt võis J.Alasi põsk saada viga pimedas toas kukkumisel ja püksilukk puruneda iseenesest kukkumisel Seetõttu taotleb apellant O.J-i õigeks mõistmist
Apellant nõustub täielikult kohtu varguse osas. seisukohtadega P. Kruusimägilt metallesemete O.J-ile mõistetud karistuse osas märgib apellant järgmist. Karistuse kohaldamisel võib vastavalt
lg 2 arvestada ka nimetatud paragrahvis loetlemata asjaolusid Kohus ei ole arvestanud O.J-i puhul tema tervisliku seisundiga. 02.11.2004.a. diagnoositi tal autismi tunnustega vaimset alaarengut, vaegkõne, düsgraafia, düsleksia. Tal täheldati verbaalse väljendusoskuse piiratust ning mälu ja tähelepanu langust. Kohtuotsuse kohaselt on tal 7 klassi haridust, kuid ta ei oska lugeda ega kirjutada. Kriminaalhooldaja iseloomustab O.J-i positiivselt. Ta oli koostööaldis, osales vestlustes asjalikult, oli aga tugevalt mõjutatav. O.J ei küsinud endale kunagi kelleltki raha, vaid ennem ise tegi välja ja kaitses nõrgemaid. O.J elatus pensionist, tal on omaette korter ja sissetulek. Tema pikaajaline isoleerimine ei ole vajalik temale ega ühiskonnale. Riigikohus kohtuotsuses nr 3-4-1-9-03 seisukohal , et kohtul on võimalik kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid arvestades mõista talle karistus, mis on kergem kui karistusseadustiku eriosa paragrahv või selle lõige, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ette näeb. Samuti on võimalik vabastada isik karistusest või asendada karistus ühiskondliku tööga. Eelnõu seletuskirjas § 61 kohta märgitakse: Paragrahv 61 eesmärk on pehmendada karistusseadustiku eriosa paragrahvides 4 kroonistes rahatähtedes ning toast põrandalt seal olnud A.Treumanni toidukoti –kilekoti väärtusega 1.50.-krooni, 1 kilogrammine pakk jahu väärtusega 7.50.-krooni, 1 kilogrammine pakk suhkrut väärtusega 17.-krooni, 1,5 kilogrammine pakk supikogu väärtusega 15.-krooni, 2 Sille saia väärtusega 4.50.-krooni koguväärtusega 9.-krooni, ühe paki iirise komme väärtusega 7.80.-krooni, tekitades röövimisega A.Treumannile varalise kahju kogusummas 367.80.-krooni.
prg. 141 lg 1 ja 25 lg 2 järgi on Jüri Sersant mõistetud süüdi selles et tema nõudis 29.03.2005 a kella 21.00 paiku Lääne maakonnas Lihula linnas Tallinna mnt 43 maja koridoris Maret Jõgilt, et viimane astuks temaga sugulisse vahekorda ning olles saanud eitava vastuse, hakkas Maret Jõgit trepist üles sundima ja lõi kannatanut mitmel korral rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel Maret Jõgi kukkus. Seejärel sikutas Jüri Sersant Maret Jõgit juustest ja jätkas nõudmist, et viimane temaga kaasa tuleks. Jüri Sersanti käest pääsemiseks ja lootuses, et saab ennast lukustada, ütles Maret Jõgi, et tal on vaja minna WC-sse. Kuna WC uksel puudus haak, järgnes Jüri Sersant Maret Jõgile, võttis püksist välja oma suguelundi ning käsutas, et Maret Jõgi selle suhu võtaks. Maret Jõgi keeldumise peale lõi Jüri Sersant teda ühe korra rusikaga näo piirkonda. Kui Maret Jõgil õnnestus WC-st välja pääseda, järgnes J.Sersant talle, sikutas juustest, lükkas põrandale pikali ja ronis maas lamavale M.Jõgile peale, toppides vasakut kätt kannatanule püksi. Maret Jõgi rabeles Jüri Sersandile vastu ning ähvardas minna politseisse, mille peale J.Sersant lubas M.Jõgi maha lüüa ning tõusis püsti, lubades minna noa järgi, peale mida Maret Jõgi põgenes Tallinna mnt 43 trepikojast, mistõttu Jüri Sersandil ei õnnestunud kuritegu lõpule viia. Oma tegevusega põhjustas Jüri Sersant Maret Jõgile füüsilist valu ja lühiajalisi mitteeluohtlikke tervisekahjustusihematoomid silmadel, kaelal, rindadel, käsivartel, seljal ja reitel. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD O.J-i kaitsja adv. A.Koitver taotleb kohtuotsuse osalist tühistamist Peeter O.J-i suhtes, kuna kohtuotsus on ebaseaduslik ja mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kohus on küll tuvastanud tähtsust omavad asjaolud, kuid teinud neist ebaõiged järeldused. Apellant leiab, et O.J on alusetult mõistetud südi
prg. 266 lg 2 p.1 järgi. Kohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse selles episoodis kannatanu M.Kungla ütlustele, lugedes need usaldusväärseteks. Kohus ei ole motiveerinud, miks ei ole arvestatud O.J-i, J.Sersanti ja R.Põdra ütlustega selle kohta, et enne sisenemist koputati , Miralda Kungla avas ukse. Köögis oli Miralda Kungla üksi ning edasi kulges nende vahel sõbralik jutuajamine. Mõne aja möödumisel sisenes kööki Jaanus Alasi ja jätkati vestlust . Pärast seda, kui O.J ja J. Alasi tulid tagasi toast kööki , palus M.Kungla võõrastel lahkuda, mille peale ka lahkuti.
lg 2 p 1 ja 3 näeb kuriteona ette valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi ebaseadusliku tungimise kui see on toime pandud grupi poolt ja vähemalt teist korda. Apellant analüüsib apellatsioonis vaidlusaluses episoodis maakohtus kontrollitud tõendeid ning nende omapoolse hindamise tulemusel tuleb järeldusele, et M.Kungla korterisse sisenemine ei olnud tahtevastane ja korterist lahkuti 3
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 5 aastast vangistust Lääne Maakohtu 06.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 8 (kaheksa) aastat 4 (neli) kuud. Karistuse vangistus kandmise alguseks Jüri Sersant osas loeti 07.aprill 2005. Jüri Sersant suhtes valitud tõkend vahistamine jäeti muutmata.
prg. 266 lg 2 p.1,3 järgi mõisteti O.J ja Jüri Sersant süüdi selles et nemad tungisid grupis koos Raivo Põdraga 12.detsembril 2004.a ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Lääne maakonnas Lihulas Tallinna mnt 2a-13 asuvasse Miralda Kunglale kuuluvasse korterisse.
prg. 214 lg 2 p.1,4 järgi mõisteti O.J ja Jüri Sersant süüdi selles, et nemad olles varem Jaanus Alasi suhtes pannud toime väljapressimise, nõudsid 12.12.2004.a Lääne maakonnas Lihula linnas Tallinna mnt 2a-13 grupis Jaanus Alasilt 4000.-krooni suuruse rahasumma üleandmist selle eest, et viimane oli nende vastu eelmise kriminaalasja arutamisel ütlusi andnud, kasutades Jaanus Alasi suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et O.J tõmbas puruks Jaanus Alasil jalas olnud kannatanu jaoks väärtusetute viigipükste luku ja lõi Jaanus Alasit mitmel korral käe ja jalaga näo ja keha piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule mitteeluohtliku lühiajalise tervisekahjustuse – parempoolse põse ja lõua turse ning millise tegevuse tagajärjel andis Jaanus Alasi jätkuvat vägivalda kartes 16.12.2004 a Jüri Sersantile viimase nõudel üle 250.-krooni.
prg. 199 lg 2p.4,7 järgi on O.J mõistetud süüdi selles, et tema, olles varem varguse toime pannud isik, võttis 02.01.2005 a kella 23.00 ajal Lääne maakonnas Lihula linnas Soo 24 asuvast Paul Kruusimägi elukohast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Paul Kruusimägile kuuluvad alumiiniumist piimanõu väärtusega 200.-krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000.-krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50.-krooni. Jüri Sersant on
prg. 202 lg 1 järgi mõistetud süüdi selles, et tema 02.01.2005 viis oma elukohta eelnevalt O.J poolt P.Kruusimägi elukohast varastatud alumiiniumist piimanõu väärtusega 200 krooni, roostevabast terasest õlleankru väärtusega 1000 krooni ja alumiiniumist pesukausi väärtusega 50 krooni.
prg. 200 lg 2 p.4 järgi on Jüri Sersant mõistetud süüdi selles, et ta tõukas 12.02.2005 a kella 21.00 paiku Lääne maakonnas Lihula linnas Tallinna mnt 44 asuvas Viktor Resenile kuuluvas korteris Viktor Reseni taburetilt maha, tekitades talle füüsilist valu ning nõudis, et Viktor Resen annaks talle raha, mida kannatanul ei olnud talle anda. Seejärel läks Jüri Sersant Arnold Treumanni juurde, nõudis ka viimaselt raha, nimetamata konkreetset summat ning saanud eitava vastuse, lõi ühe korra A.Treumannile pudeliga pea piirkonda ning ühe korra rusikaga näo piirkonda, millise tegevusega tekitas Arnold Treumannile mitteeluohtliku lühiajalise kestvusega tervisekahjustuse – pindmised vigastused ja välise turse paremal pool otsmikul ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanu A.Treumanni põuetaskust rahakoti väärtusega 10.-krooni, milles oli 300.-krooni 100.- 2 O.J-i kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei tegemisest.,s.o. 17.maist kaudu teatavaks 2006.a. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega kannatanud võivad tutvuda. kassatsiooni Süüdistatavad esitada ja üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Pärnu Maakohtu 08.märtsi 2006.a. kohtuotsusega mõisteti O.J süüdi
lg 2 p 1, 3 järgi ja teda karistati vangistusega 3 (kolm) kuud ,
lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 5 (viis) kuud.
lg 2 p 1, 4 järgi ja teda karistati vangistusega 4 (neli) aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati vangistus 4 (neli) aastat.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud 4 aastast vangistust Lääne Maakohtu 06.10.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 1 (ühe) aasta vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus 5 (viis) aastat. Karistuse vangistus kandmise alguseks O.J osas loeti 05.jaanuar 2005. O.J suhtes valitud tõkend vahistamine jäeti muutmata. Jüri Sersant mõisteti süüdi
lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati teda vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 1 järgi ja karistati teda vangistusega 2 (kaks) kuud.
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 2 (kaks) aastat.
lg 2 p 4 järgi ja karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud.
lg 2 p 1, 4 järgi ja karistati teda vangistusega 5 (viis) aastat.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati vangistus 5 (viis) aastat. KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.mai Kohtuistungi aeg ja koht 10.mai 2006.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-05-202 Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Ivi Kesküla ja Priit 2006.a. Tallinn Pikamäe Kohtuistungi sekretär Külli Väina Kriminaalasi Jüri Sersant süüdistusasi
lg 2 p 1, 4, § 266 lg 2 p 1, 3, § 202 lg 1 , § 200 lg 2 p 4, § 141 lg 1- § 25 lg 2 järgi ja O.J süüdistusasi
lg 2 p 1, 4, § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu otsus 8.märtsist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad Jüri Sersant ja O.J, süüdistatava O.J-i kaitsja adv. Aurelia Koitver ja süüdistatava Jüri Sersanti kaitsja adv. Ruth Sild Prokurör Indrek Kalda Süüdistatavad Jüri Sersant ja O.J (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv. Aurelia Koitver ja adv. Ruth Sild RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu otsus 8.märtsist O.J-i ja Jüri Sersanti 2006.a. Peeter suhtes tühistada osaliselt ja nimelt Jüri Sersanti süüdimõistmises ja karistamises
prg. 202 lg 1 järgi ning saata selles osas kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Jüri Sersanti kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.