← Eesti

1-06-10886\1

1-06-10886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 detsember 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-10886 (05730000569) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Viktor Jerofejevile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 80 miinimumpäevamäära 1 ulatuses, so 4000 (neli) tuhat krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939. 3. G.S süüdi tunnistada KarS § 380 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 6000 (kuus) tuhat) krooni. 4.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada G.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 80 miinimumpäevamäära ulatuses, so 4000 (neli) tuhat krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga

  2. Jelena Korinets süüdi tunnistada KarS § 380 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 6000 (kuus) tuhat) krooni. 6.

§ 238

lg 2 kohaselt vähendada Jelena Korinetsile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 80 miinimumpäevamäära ulatuses, so 4000 (neli) tuhat krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939. 7. Viktor Jerofejevilt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 8. G.S-ilt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 9. Jelena Korinetsilt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga

  2. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: G.S süüdistatakse selles, et tema, olles alates 09.04.1997 OÜ V. juhatuse liige ja osanik ning olles Äriseadustiku ja OÜ V. põhikirja kohaselt kohustatud korraldama äriühingu haldamist, juhtimist ja materiaalsete väärtuste liikumist ja vastutama selle eest, sh tagama OÜ V. tegevuse seadustele vastavuse ning olles reaalselt tegev OÜs V., alates 2003 aastast kuni 06.04.2005, so ajal, mil OÜl V. oli netovara vähem kui pool osakapitalist ning püsivalt rahuldamata nõudeid võlausaldaja ees, jättis täitmata Äriseadustiku §st 171, 176, 180 tulenevad kohustused, st netovara suuruse seaduse nõuetega vastavusse viimata, ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse tegemata, pankrotiavalduse ettenähtud korras esitamata, olles teadlik sellest, et alates 2003 aastast on OÜ V. tootnud jätkuvalt kahjumit ning saades aru, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. 2 Seega G.S, osanike üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmisega, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist ning seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega pani toime KarS § 380 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viktor Jerofejevit süüdistatakse selles, et tema, olles alates 09.04.1997 OÜ V. juhatuse liige ja osanik ning olles Äriseadustiku ja OÜ V. põhikirja kohaselt kohustatud korraldama äriühingu haldamist, juhtimist ja materiaalsete väärtuste liikumist ja vastutama selle eest, sh tagama OÜ V. tegevuse seadustele vastavuse ning olles reaalselt tegev OÜs V., alates 2003 aastast kuni 06.04.2005, so ajal, mil OÜl V. oli netovara vähem kui pool osakapitalist ning püsivalt rahuldamata nõudeid võlausaldaja ees, jättis täitmata Äriseadustiku §st 171, 176, 180 tulenevad kohustused, st netovara suuruse seaduse nõuetega vastavusse viimata, ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse tegemata, pankrotiavalduse ettenähtud korras esitamata, olles teadlik sellest, et alates 2003 aastast on OÜ V. tootnud jätkuvalt kahjumit ning saades aru, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. Seega Viktor Jerofejev, osanike üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmisega, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist ning seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega pani toime KarS § 380 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Jelena Korinetsi süüdistatakse selles, et tema, olles alates 09.04.1997 OÜ V. juhatuse liige ja osanik ning olles Äriseadustiku ja OÜ V. põhikirja kohaselt kohustatud korraldama äriühingu haldamist, juhtimist ja materiaalsete väärtuste liikumist ja vastutama selle eest, sh tagama OÜ V. tegevuse seadustele vastavuse ning olles reaalselt tegev OÜs V., alates 2003 aastast kuni 06.04.2005, so ajal, mil OÜl V. oli netovara vähem kui pool osakapitalist ning püsivalt rahuldamata nõudeid võlausaldaja ees, jättis täitmata Äriseadustiku §st 171, 176, 180 tulenevad kohustused, st netovara suuruse seaduse nõuetega vastavusse viimata, ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise otsuse tegemata, pankrotiavalduse ettenähtud korras esitamata, olles teadlik sellest, et alates 2003 aastast on OÜ V. tootnud jätkuvalt kahjumit ning saades aru, et osaühing on püsivalt maksejõuetu. Seega Jelena Korinets, osanike üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmisega, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist ning seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmisega pani toime KarS § 380 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav G.S end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et olid töötanud 15 aastat ning lootsid, et tulevad välja sellest olukorrast. Nemad olid võlgu ja neile oldi võlgu. Lootsid, et saavad võlad tagasi, kuid ei õnnestunud. Tahtsid AS A. ruumidest lahkuda, kuid leping ei võimaldanud. Maksmiseks aga raha ei jätkunud. Neil oli koosolek, arutasid küsimust, otsisid raha ka Venemaalt. Võlgu ei saanud. V. olid oma võlgnikud, lootsid, et saavad raha tagasi, kuid tulid vastused selle kohta, et võlgu ei tasuta. Kui oleks võlad tagasi saanud, oleks tasunud AS A. nõuded. Kohtuistungil süüdistatav Viktor Jerofejev end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et on ehitaja ja tal on vaja sõita mööda Venemaad. Seetõttu usaldas oma kolleege ja ei tekkinud küsimusi ega kahtlusi. OÜ V. üldise majandusliku seisuga oli kursis. Oli tihti väljaspool Eestit, arutasid küsimusi, püüdsid parandada olukorda, auga välja tulla. Võlgnevusest A.le oli teadlik, otsus oli ka teada. Kolleegid seletasid, et on olemas Venemaalt toodud kaup. Selle realiseerimisest oleks saanud tasuda, kuid see osutus ebareaalseks. Venemaalt teisi variante leida ei õnnestunud. Ei oska öelda kas teadis, et netovara oli alla seaduses sätestatud määra. Kui tahetakse välja rabeleda, siis tahetakse teha nii nagu on kõige parem. Siis võis jääda tähelepanuta. Majandusaasta aruannetele andis loomulikult allkirjad. 3 Kohtuistungil süüdistatav Jelena Korinets end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et pankrotist juttu ei olnud. Püüdsid kogu aeg äri päästa. Töötasid edukalt pikka aega, kuid viimase hetkeni püüdsid firmat päästa. Venemaaga olid tuntud firmadega lepingud. Peale A. ei esitanud keegi pretensioone. A.l puudus kohtusse pöördumiseks alus. Nad lihtsalt ei jõudnud võlgnevust kustutada. Püüdsid Venemaalt raha leida, tuua kaupa krediidiga. Venemaal olid partnerid, nendega oli kirjavahetus. Küsimus A.ga tõusetus 2005 aastal kui lõppesid kohtuvaidlused. Ise pankrotiavaldust ei esitanud, tahtsid osaühingut päästa. Pankrotimenetluseks poleks raha ka olnud. Olid juba siis maksujõuetud. Kuskil 2004 oli juba selge, et ei suuda võlga ära maksta. Netovara vähenemine tuli sellest, et pidid kolima, kaotasid inventaris, mis ei kannatanud transportimist, kaup riknes. Mingit ekspertiisi ei tehtud, auditit ka ei olnud vaja teha. Kui A. esitas avalduse, siis langesid käed rippu. Ootasid majandusaasta tulemusi, et näha kas on perspektiivi. Ei saa öelda, et juhatuse liikmetena ei tegutsenud. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatavate käitumises puudub KarS § 380 ettenähtud kuriteo koosseis ning süüdistatavad tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: OÜ V. pankrotihalduri R. P avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks, millest nähtuvalt on äriühingu 2003 aasta raamatupidamise aastaaruande kohaselt aasta lõpus äriühingu omakapital negatiivne ja äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga ning 2004 aasta raamatupidamise aastaaruande kohaselt oli aasta lõpus äriühingu omakapital negatiivne ning äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga. Raamatupidamise aruannete kohaselt on äriühingu 2004 aastal omakapital negatiivne 1 117 216 krooni. TsÜS § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 5 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama kohtule viivitamatult pankrotiavalduse. Äriühingu juhatuse liikmed on jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku kui vara oli vähem kui pool osakapitalist ning alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, kuigi sel juhul tuleb esitada seaduses sätestatud korras pankrotiavaldus, millise kohustuse paneb ÄS § 171, 176,

  1. Äriühingu juhatus oli teadlik ÄS § 176 sätestatud kohustuslikest käitumisvalikutest ning seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmisega on äriühingu juhatuse liikmed G.S, Viktor Jerofejev ja Jelena Korinets toime pannud KarS § 380 ettenähtud kuriteo. (t/l 2-3) Koopia Tallinna Linnakohtu 14.07.2005 otsusest, millega rahuldati AS A. pankrotiavaldus ning kuulutati välja OÜ V. pankrot. (t/l 4) OÜ V. 2003 aasta aastaaruanne. (t/l 5-14) OÜ V. 2004 majandusaasta aruanne, majandusaasta tegevusaruanne, raamatupidamise aruanne. (t/l 15-20) OÜ V. põhikiri. (t/l 26-29) OÜ V. kohta esitatud audiitori järelotsustused 1997, 1999, 2000, 2001 aastaaruannete kohta. (t/l 37-39, 47) Tallinna Linnakohtu registriosakonna 12.03.2002 OÜ V. edastatud trahvihoiatus, millest nähtuvalt teatati osaühingu juhatuse liikmetele, et osaühingu 2000 aasta majandusaasta aruande läbivaatamisel leiti, et osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus. Seetõttu palutakse võtta tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõud. Peale selle ei ole esitatud kasumijaotusaruannet. Puuduste kõrvaldamist oodatakse hiljemalt 12.05.
  2. (t/l 40) V. OÜ 22.05.2002 teatis Tallinna Linnakohtu registriosakonnale, millest nähtuvalt on näidatud kahjum 2000 aasta eest, mis tekkis dollari kursi muutumisel panka krediidi ümberarvestamise tõttu dollaritest kroonidesse. Firma omakapitali suurendamiseks, veebruari kuus 2001 a oli firma omanike poolt kassasse pandud 75 000 krooni. (t/l 41) 4 30.09.2002 OÜ V. osanike koosoleku protokoll, millest nähtuvalt viibisid kohal kõik osaühingu osanikud ja otsustati muuta juriidilist aadressi. (t/l 42) Koopia Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 määrusest OÜ V. pankrotimenetluse algatamise kohta. (t/l 48) Koopia Tallinna Linnakohtu 14.07.2005 otsusest AS A. pankrotiavalduse rahuldamises ja OÜ V. pankroti väljakuulutamises. (t/l 49) 23.11.2005 koostatud tunnistaja R. P ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt oli OÜ V. 2003 aasta raamatupidamise aastaaruande kohaselt 2003 aasta majandusaasta lõpus äriühingu omakapital negatiivne 267 867 krooni ulatuses ning äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga 336609 krooni ulatuses. OÜ V. 2004 aasta raamatupidamise aastaaruande kohaselt 2004 majandusaasta lõpus oli äriühingu omakapital negatiivne 1 117 216 krooni, äriühing lõpetas majandusaasta kahjumiga 908 349 krooni ulatuses. TsÜS § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Samasuguse kohustuse paneb juhatusele ka ÄS § 180 lg 51 , mis sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule pankrotiavalduse. Äriühingu juhatuse liikmed on jätnud kokku kutsumata osanike koosoleku, kui vara oli vähem kui pool osakapitalist ning alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära, sel juhul tuleb esitada seaduses sätestatud korras pankrotiavaldus, milline kohustus tuleneb äriseadusest. Juhatuse liikmed osanike koosolekut kokku ei kutsunud ega võetud midagi ette ka osakapitali suuruse muutmiseks. Pankrotiavaldust nad samuti ei esitanud. Esmalt alustati täitemenetlust, mis aga lõpetati vara puudumise tõttu ning võlausaldajal ei jäänud muud üle kui esitada pankrotimenetlus. (t/l 50-51) 23.01.2006 koostatud Ajutise halduri aruandest nähtuvalt tuvastati, et OÜl V. pangas ja kassas raha puudub, debitoorseid nõudeid on summas 54 969 krooni ja 80 senti. Põhivarast on vaid transpordivahend Iveco 1997 aasta väljalase jääkväärtusega 14 750 krooni. Konservatiivsuse põhimõttest lähtuvalt hinnatakse debitoorseid nõudeid mittelaekuvateks kui kohustus on vanem kui aasta ja äriühingu majanduslik olukord on selline, mis lubab eeldada, et raha ei laeku. Haldur leiab, et nõuded summas 54 969 krooni ja 80 senti tuleb hinnata mittelaekuvaks. Transpordivahend Iveco on rendilepingu alusel üle antud Venemaal resideeruvale äriühingule 11.03.
  3. Vara jääkväärtus 14 750 krooni. Kokku on äriühingul vara väärtusega 14 750 krooni. OÜ V. on võlakohustused võlausaldajate ees: AS A.le 143 950 krooni, V. E. OÜle 572 446 krooni, K. K-le 696 009 krooni ja MTA Põhja maksu- ja tollikeskusele 33 752 krooni. Kohustused on kontrollitud tõendite kohaselt 143 950 krooni. Äriühingu praktiline majandustegevus on seiskunud 2004 teisel poolaastal ning võlgniku seletuste kohaselt puuduvad majanduslikud ja juriidilised võimalused äriühingu majandustegevust taastada. (t/l 55-57) 02.02.2006 koostatud kahtlustatava Viktor Jerofejevi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas V.Jerofejev, et ta oli määratud OÜ V. juhatuse liikmeks, kuid töökoht oli tal hoopis teises ettevõttes. Töökoht on seotud komandeeringutega ja seoses sellega viibib ta pidevalt Venemaal. Ettevõttega tegelesid Larissa ja Jelena, nemad teda siiski majandustegevusest informeerisid, kuid kuna ta pidevalt Eestis ei viibinud, siis ta OÜ V. äritegevusega igapäevaselt tegeleda ei saanud. Nii 2003 kui ka 2004 aastal viibis ta umbes pool aastat Venemaal. Ei teadnud, et netovara on alla seaduses sätestatud normi. Tema sellest tulenevalt osanikuna ei võtnud osa osanike koosolekutest. Usub, et Jelena ja Larissa omavahel netovara suurusest kindlasti rääkisid, kas aga mingi vastuvõetud otsuse ka protokollisid, seda ei tea. Millal täpselt kuulis OÜ V. maksejõuetusest, seda ei mäleta. Maksejõuetusest tulenevalt mingeid otsuseid vastu ei võtnud, teiste juhatuse liikmetega maksejõuetuse küsimust ei arutanud. (t/l 58-59) 02.02.2006 koostatud kahtlustatava G.S ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tegeles OÜ V. toidukaupade hulgimüügiga ja töötasid edukalt alates
  4. Neli aastat rentisid A. ASlt ruume. Rendi maksmisega probleeme ei olnud. Siis ostis tubakafirma A. ASlt need ruumida ära ja neil paluti 2 kuu jooksul lahkuda. Ruumid olid suured ja nad 5 olid nelja aasta jooksul ruumid oma raha eest remontinud ning sellele kulus 200 000 krooni. See lahkumise asi võis olla 2002 aastal. Palusid A. ASlt teisi ruume samal territooriumil, kuid neil ei olnud ja nad said uued ruumid Õismäele. Kolimise peale kulutati suured summad, sest oli vaja ära viia seitse 20 tonnist autotäit kaupa. Kaks nädalat hiljem helistati A. ASst ja teatati et vabanes 300 ruutmeetrine ruum, mida aga oli vaja remontida. A. AS ei pidanud vajalikuks ise seda remonti teha. Kolimisele kulus 150 000 krooni ja Õismäel käive vähenes 50%. Kui nägi neid ruume, siis ei olnud lepinguga nõus ja tahtis lepingu lõpetada, kuid A. AS ei olnud nõus. Tervisekaitse tegi ettekirjutusi ruumide pärast, maksid trahve. Tahtis, et A. AS tuleks ruume üle võtma, kuid ei tuldud. Viis võtmed ja magnetkaardi neile lauale ja läks minema. A. AS esitas aga rendiarveid edasi. Kui A. AS ise remondi ära tegi, said nad ka kohe endale rentnikud. Pärast seda rentisid ruume, kus oli remont tehtud. 2003 tõid kaupa Venemaalt, kuid Venemaa kaupadel ei olnud eurosertifikaate ja sealt ei saanud enam kaupa tuua Eestisse. Viimati toodigi Venemaalt kaupa 2003 aastal. Kolimiste tõttu osa kaubast riknes, osadel kaupadel realiseerimistähtaeg möödus ja pidi kaupa hävitama 80 000 krooni väärtuses. Kaotasid kliendid, käive langes, polnud raha, et kaupa juurde osta. Ei tahtnud, et osaühing hävineks ja lootsid raskustega toime tulla. Ei olnud raha et pankrotimenetlust alustada. V. E. ja K. K on seotud tema ja Viktor Jerofejeviga, ei nõudnudki arvete tasumist OÜ V. poolt. K. K ostis Hansapanga nõude OÜ V. vastu. Kord aastas kutsusid kokku osanike koosoleku kui arutasid bilanssi. Koosolekutel osalesid kõik osanikud välja arvatud Viktor. 2003 majandusaasta aruande arutamisel räägiti sellest, et netovara on alla seaduses ettenähtud normi, kuid uskusid, et suudavad tõusta paremale tasemele. Pangast krediidi suurendamiseks nõusolekut ei saanud. Muud ei olnud teha kui leida raha, kuid raha nad ei saanud. 2004 tegelesid lõppenud realiseerimistähtajaga kauba hävitamisega ja ülejäänud kauba müümisega. Ühingu lõpetamiseks ja pankrotiavalduse esitamiseks on vaja raha, kuid seda neil ei olnud. Ootasid ka A. AS-ga poolelioleva kohtuprotsessi lõppu. (t/l 61-64) 03.02.2006 koostatud kahtlustatava Jelena Korinets ülekuulamisprotokollist nähtuvalt alustas firma tegevust 1991 aastal. Alates 1996 alustati ruumide rentimist A. ASlt, milline firma nendega 2000 aastal rendilepingu ühepoolselt lõpetas. Leidsid uued ruumid ja kahe nädala möödudes pakkus A. AS neile teised ruumid, millised olid halvas seisukorras. Hea asukoha pärast võtsid ruumid vastu. Remondi tegemiseks rahalised vahendid puudusid, kuid A. AS keeldus ise remontimast. Kolimiste ja remondiga tegid palju kulutusi, uute asukohtadega kaotasid palju kliente ja müük vähenes. Uute ruumide tõttu tehti neile ettekirjutusi ja nõuti remonti. Tahtsid A. ASga lepingu lõpetada, kuid ei saanud ja viisid võtmed 2001 aastal A. AS juristi lauale. Siis nõuti rendiraha maksmist kuigi nad ruume ei kasutanud. A. AS lõpetas rendilepingu 31.01.2002 ja alates sellest ajast algasid probleemid. A. AS andis hagi kohtusse, otsus jõustus 04.11.
  5. Kuni otsuse jõustumiseni ei olnud OÜ V. majanduslikke probleeme, käive oli küll väike, kuid tulid toime. Otsuse jõustumisega tekkisid probleemid, sest pidid tasuma A. ASle umbes 118 000 krooni. Seda raha aga ei olnud. Sellele vaatamata ei tahtnud tegevust lõpetada ega kaalunud pankrotiavalduse esitamist. 2003 aastal ei olnud üldse selleks alust. Debitoorne võlgnevus oli umbes 50 000 krooni. Kui reaalne seda oli tagasi saada, kuid nad püüdsid seda teha. Selle summaga oleks saanud seda olukorda parandada. Osanike koosolekud toimusid kord aastas kui arutati majandusaasta aruandeid. Koosolekuid protokolliti. Netovara suurus võeti koosolekutel üles ja netovara suuruse seadusega kooskõlla viimiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks üldse otsustasid otsida raha, mida ei ole leidnud. Pangast poleks selle bilansi alusel raha saanud, kuid mõnelt Venemaa firmalt mõtlesid saada krediiti, mida ei saanud. Venemaa firmadega on kirjavahetus olemas. Nende veoauto oli renditud Venemaale ja selle müügist võinuks saada umbes 50 000 krooni. 2004 juunis alustas A. AS sundtäitmist. (t/l 66-68) V. OÜ saldo seisud ajavahemikul jaanuar 2003 kuni detsember
  6. (t/l 69-72) OÜ V. osanike üldkoosoleku protokoll 12 märtsist 2004, millisest nähtuvalt otsustasid osanikud G.S ja Jelena Korinets osaniku Viktor Jerofejevi puudumisel kinnitada OÜ V. 2003 majandusaasta aruanne ja võtta tarvitusele täiendavad meetmed 6 osaühingu majandusliku olukorra parandamiseks deebitoridelt võlgade nõudmise ja laenude otsimisega käibe suurendamise eesmärgil. (t/l 75-76) OÜ V. osanike üldkoosoleku protokoll 29 märtsist 2005, millisest nähtuvalt otsustasid osanikud G.S ja Jelena Korinets osaniku Viktor Jerofejevi puudumisel kinnitada OÜ V. 2004 majandusaasta aruanne ja esitada nõudmised võlgnikele, leida võimalused lühiajaliste krediitide saamiseks kohtuotsuse täitmiseks, saavutada veoauto rendi katkestamine ja veoauto tagasisaamine. (t/l 77-78) 15.04.2004 kuupäeva kandev OÜ V. pöördumine O. R. P. poole taotlusega kauba saamiseks krediidiga 10-15 tuhande ameerika dollari väärtuses. (t/l 79) 15.04.2004 kuupäeva kandev OÜ V. pöördumine O. D. poole taotlusega kauba saamiseks krediidiga 10-15 tuhande ameerika dollari väärtuses. (t/l 80) 15.04.2004 kuupäeva kandev OÜ V. pöördumine O. V. B poole taotlusega kauba saamiseks krediidiga 10-15 tuhande ameerika dollari väärtuses. (t/l 81) 15.04.2004 kuupäeva kandev OÜ V. pöördumine O. T. D. B poole taotlusega kauba saamiseks krediidiga 10-15 tuhande ameerika dollari väärtuses. (t/l 82) 25.06.2004 kuupäeva kandev OÜ V. kirjalik meeldetuletus T. ASle 1079 krooni ja 70 sendi nõudes viitega arvele nr 5231 14.11.
  7. (t/l 84) 25.06.2004 kuupäeva kandev OÜ V. kirjalik meeldetuletus OÜle T. 1672 krooni ja 85 sendi nõudes viitega arvetele nr 5174, 5301 17.10.2003 ja 18.12.
  8. (t/l 85) 25.06.2004 kuupäeva kandev OÜ V. kirjalik meeldetuletus OÜle T. 1523 krooni ja 70 sendi nõudes viitega arvele nr 5114 11.09.
  9. (t/l 86) 27.11.2003 kuupäeva kandev OÜ V. kirjalik meeldetuletus T. OÜle 2797 krooni ja 65 sendi nõudes viitega arvele nr 4961 21.07.
  10. (t/l 87) 20.06.2004 kuupäeva kandev OÜ V. kirjalik meeldetuletus P. K-le 1295 krooni ja 66 sendi nõudes viitega arvele nr 5222 02.11.
  11. (t/l 88) 25.06.2004 kuupäeva kandev OÜ V. kirjalik meeldetuletus loetamatu nimetusega isikule 2241 krooni ja 80 sendi nõudes viitega arvele nr 5235 14.11.
  12. (t/l 84) 10.09.2003 koostatud kasutusvalduse leping, millest nähtuvalt OÜ V. omanikuna sõlmis O. I.-S. M. kui valdajaga lepingu, mille kohaselt on kasutusvalduse esemeks veoauto Iveco ning kasutusvaldus on seatud valdaja jaoks tasulisena 5000 krooni kuus. Lepingu tähtaeg oli 31.12.
  13. (t/l 90-91) AS A. ja OÜ V. vahelise rendilepingu nr 475 22.11.1999 lõpetamise protokoll, milline kannab kuupäeva 02.11.
  14. (t/l 92) 13.11.2001 kuupäeva kandev renditud ruumide vastuvõtmise-üleandmise akt, mille kohaselt rendilepingu nr 529 alusel annab rentnik OÜ V. ruumid üle ja rendileandja AS A. võtab ruumid vastu. (t/l 93) 14.11.2000 koostatud rendileping nr 531, mille kohaselt AS A. rendileandjana annab üle ja OÜ V. rentnikuna võttis vastu lao nr
  15. Leping jõustub 01.01.2001 ja kehtib kuni 31.12.
  16. (t/l 94-100) 13.11.2001 koostatud remonditud ruumide vastuvõtmise-üleandmise akt, milline on koostatud rendilepingu nr 529 lõpetamise alusel. (t/l 101) AS A. poolt OÜ V-le esitatud arved laoruumide rendi ja valveteenuse eest. (t/l 102-104, 106, 108, 110) 30.06.2004 OÜ V-le väljastatud kohtutäituri täitekutse, mille kohaselt nõutakse kohtukulu tasumist 7000 krooni ulatuses, millele lisandub täituritasu. Vabatahtliku tasumise tähtaeg oli 06.07.
  17. (t/l 112) 21.03.2005 AS A. poolt OÜ V-le edastatud pankrotihoiatus. (t/l 114) Koopia Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2004 otsusest, millega jäeti Tallinna Linnakohtu 04.11.2003 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. (t/l 143-147) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd eitavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud Viktor Jerofejevi, G.S ja Jelena Korinets süüd eitavaid ütlusi, pankrotihalduri R. P avaldust, Tallinna Linnakohtu 14.07.2005 otsust, OÜ V. 7 2003 ja 2004 majandusaasta aruandeid, OÜ V. põhikirja, audiitori järelotsustusi, OÜ V. teatist Tallinna Linnakohtu registriosakonnale, Tallinna Linnakohtu 14.07.2005 määrust, tunnistaja R. P ülekuulamisprotokolli, ajutise halduri aruannet, OÜ V. Saldo seisusid 2003 aastal, OÜ V. osanike üldkoosolekute protokolle, OÜ V. 14.04.2004 kuupäevaga koostatud pöördumisi erinevate äriühingute poole, OÜ V. kirjalikke meeldetuletusi, 10.09.2003 koostatud kasutusvalduse lepingut, AS A. ja OÜ V. vahel sõlmitud rendilepinguid ja ruumide üleandmise ja vastuvõtmise akte, rendiarveid, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 380 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et nad jätsid osanike üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata, kui bilansist oli selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist ning jätsid seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata. Vastavalt süüdistatavatele inkrimineeritud süüteo toimepanemise ajal kehtinud ÄS § 171 lg 1 sätetele kutsub osanike koosoleku kokku juhatus ning vastavalt lg 2 sätetele kutsutakse üldjuhul osanike koosolek kokku majandusaasta aruande kinnitamiseks ja kasumi jaotamiseks või juhul kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui Äriseadustiku § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud või seda nõuab nõukogu või audiitor või seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Tallinna Linnakohtu registriosakond juba 12.03.2002 teatanud OÜ V. juhatuse liikmetele, et juba 2000 aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt oli osaühingul netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus. Samasugusele tulemusele on jõudnud ka vannutatud audiitor 29.06.
  18. Sellele on OÜ V. 10.05.2002 vastanud, et kapitali suurendamiseks on 2001 veebruaris omanike poolt antud kassasse 75 000 krooni, mida kinnitab ka vannutatud audiitori 28.06.2002 koostatud audiitori järelotsustus. Samas nähtub kriminaaltoimikust, et nii aastal 2003 kui ka 2004 on OÜl V. netovara vähem kui pool osakapitalist ning püsivalt rahuldamata nõudeid võlausaldaja ees. Kriminaaltoimikus aga leiduvad vaid kaks protokolli osanike üldkoosolekute kohta, millised on süüdistatavate kaitsja taotlusel lisatud kohtueelse menetluse käigus ning millised on väidetavalt koostatud 12.03.2004 ja 29.03.
  19. Seejuures on märgitud, et osanike üldkoosolekust on osa võtnud vaid G.S ja Jelena Korinets ning osanikest on puudunud Viktor Jerofejev. Ometigi nähtub kriminaalasja materjalidest, et neljandaks osanikuks on ka A. J, kelle olemasolu, osavõtmise või puudumise kohta ei ole kummaski protokollis sõnagi märgitud. Protokolli märgitud isikute nimedest saab teha järeldusi, et protokolli koostaja on piirdunud vaid juhatuse liikmete nimedega, unustades ära, et kajastada tulnuks osanike üldkoosolekut, millel pidanuks osalema neli isikut, so neli osanikku. Seetõttu suhtub kohus nimetatud protokollidesse kriitiliselt. Kriminaaltoimikus leiduva osaühingu põhikirja kohaselt toimub hääletamine vastavalt osanike osade suurusele ja iga 100 krooni annab ühe hääle. Seejuures on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud vähemalt pool osadega esindatud häältest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli Jelena Korinetsi osa suurus 15 000 krooni ja G.S osa suurus samuti 15 000 krooni. Seega oli kummalgi 150 häält ja kokku 300 häält. Seevastu oli Viktor Jerofejevi osa suuruseks 55 000 krooni, seega 550 häält ning A. J. osa suurus 15 000 krooni, so 150 häält. Sellest tulenevalt ei saanud Jelena Korinets ja G.S osanikena kahekesi vastu võtta ühtegi pädevat otsust, kuivõrd neil oli kahepeale kokku alla poole osadega esindatud häältest. Isegi juhul, kui kohal oleks olnud ka osanik A. J, siis oleks neil kolme peale kokku olnud vaid 450 häält puuduva Viktor Jerofejevi 550 hääle vastu ning ka siis ei oleks saanud vastu võtta ühtegi otsust, sest üldkoosolek ei olnud selleks pädev. Seega on need 12.03.2004 ja 29.03.2005 vastu võetud osanike üldkoosoleku otsused tühised ning nimetatud protokollid ei ole tõenditena arvestatavad. 8 ÄS § 171 lg 4 sätete kohaselt pidanuks osanike koosolekul koostatama seal osalevate osanike nimekiri, millesse kantakse osalevate osanike nimed ja nende osadest tulenev häälte arv, millisele nimekirjale pidanuks alla kirjutama koosoleku juhataja ja protokollija, samuti koosolekul osalenud osanik või tema esindaja. Kriminaalasja materjalide juurde esitatud protokollid eelnimetatud nõuetele ei vastanud. Vastavalt ÄS § 171 lg 6 sätetele kui osanike koosolekul ei ole esindatud § 170
  20. lõikes nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. Kohtueelsele menetlejale on aga esitatud vaid kaks protokolli erinevatest aastatest ning võib teha järelduse, et eelmärgitud sätteid ei ole järgitud. 29.03.2005 kuupäeva kandvast protokollist nähtuvalt on kaks osanikku neljast otsustanud saavutada veoauto rendi katkestamine ja veoauto tagasisaamine. Samas aga ei ole sellele protokollile lisatud ühtegi dokumenti, mis näitaks nende kahe osaniku poolt sellise otsustuse täitmiseks tehtud samme. Ka ajaks, mil toimus pankrotimenetlus, ei olnud veoauto saatusest midagi teada. Peale selle nähtub ajutise halduri aruandest, milline on koostatud 2006 aasta jaanuaris, et OÜ V. ainukeseks varaks ongi veoauto, millise bilansiline väärtus on 14 750 krooni ja milline vara asub senini äriühingu valdusest väljas. Seejuures nähtub samast aruandest, et sõiduk on välismaal resideeruvale äriühingule renditud alles 11.03.2004, so ajal, mil OÜ V. oli juba ilmselgelt püsivalt maksejõuetu. Seega saab järeldada, et OÜ V. ainukese vara, so veoauto päästmiseks oli sõiduk välja renditud väljaspool Eesti Vabariigi piire asuvale äriühingule, mis tagas selle, et see vara säilib ning võlausaldajatel ei ole võimalik seda kätte saada. Seetõttu ei olegi menetlejale esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et OÜ V. osanikud J.Korinets ja G.S oleks tegelikkuses midagi teinud selleks, et sõiduk Eesti Vabariiki uuesti tuleks. Sellisele järeldusele annab tuge ka Jelena Korinetsi seletus kohtuistungil, millisest nähtuvalt oli juba 2004 selge, et võlgu ära maksta ei suudeta. Eelmärgitud asjaolude tõttu on kohtul tekkinud veendumus, et need protokollid kajastavad olematuid koosolekuid ning on esitatud menetlejale menetleja eksitusse viimiseks, püüdega näidata, et osaühingu osanikud ja juhatus kogu aeg võtsid midagi ette olukorra parandamiseks. Sellest teeb aga kohus järelduse, et tegelikkuses ei ole ükski süüdistatavatest mingit osanike koosolekut kokku kutsunud ning kõik juhatuse liikmed, so kõik süüdistatavad, on ÄS § 171 lg 2 p 1 ette nähtud juhatuse liikme kohustused jätnud täitmata. Vastavalt inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud ÄS § 176 sätetele kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui Äriseadustiku §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama vastavalt § 176 p 1 sätetele osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või vastavalt p 1.1 sätetele muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või vastavalt p 2 sätetele osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või vastavalt p 3 sätetele pankrotiavalduse esitamise. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatavad, kes olid üheaegselt nii äriühingu osanikud kui ka juhatuse liikmed, teinud 2003 ja 2004 aastal midagi selleks, et OÜ V. netovara suurus moodustaks nende käitumise tõttu seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS § 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest seda, et süüdistatavad oleks otsustanud osaühingut lõpetada või ümber kujundada, nagu ei esitanud nad ka pankrotiavaldust. 9 Kohtuistungil väitsid süüdistatavad G.S ja J.Korinets, et nad püüdsid osaühingut säilitada ning saatsid võlgnikele märgukirju selleks, et saada tagasi võlgnevusi, mille arvelt oma võlakohustusi täita ja majanduslikku olukorda parandada. Selle kohta on ka kohtueelsel menetlusel esitatud süüdistatavate poolt kohtueelsele menetlejale meeldetuletuste koopiad. Samas aga ilmneb, et neid meeldetuletusi on kokku vaid kuus ning kokku summas vaid 10 611 krooni ja 36 sendi ulatuses. Seejuures kannavad neist neli ühesugust koostamise kuupäeva 25.06.
  21. Kohus asub seisukohale, et eelmärgitud 10 611 krooni tagasisaamisel ei oleks olnud võimalik võlgnevustest tasuda tühistki osa ega viia netovara ÄS § 136 sätestatud suuruseni. Peale selle nähtub G.S kohtuistungil antud ütlustest, et nad lootsid võlgnikelt raha tagasi saada, kuid need vastasid, et võlgu ära ei tasuta. Ometigi on menetlejale esitatud vaid märgukirjad, kuid mitte ühtegi eitavat vastust. Seetõttu ei loe kohus kriminaaltoimikusse juurde võtmiseks esitatud märgukirju tõsiseltvõetavateks. Peale selle väitsid süüdistatavad seda, et püüti saada Venemaalt krediidiga kaupa, mille saamiseks esitati Venemaal asuvatele firmadele pöördumisi 10 000 kuni 15 000 USD väärtuses kauba tarnimiseks võlgu, et oma majanduslikku olukorda parandada. Kriminaaltoimikus leidub neli pöördumist äriühingute poole ja kõik need pöördumised kannavad kuupäeva 15.04.
  22. Seejuures on kahe äriühingu asukoht Moskvas ja kahe asukoht Sankt-Peterburis. Nimetatud pöördumistele viidates püüti kohtuistungil tõestada seda, et OÜ V. juhatus tegi kõik endast oleneva selleks, et tegevust jätkata. Esitatud koopiate sisu on aga vastuolus G.S kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega, mille kohaselt lõpetati Venemaalt kaupade toomine juba 2003 aastal, kuivõrd Venemaa kaupadel ei olnud eurosertifikaate ja neid kaupu ei saanud enam Venemaalt sisse tuua. Seega on kohtueelsel menetlusel esitatud pöördumised sellised tõendid, milliseid ei saa tõendina arvestada, kuivõrd isegi juhul, kui Venemaal asuvad firmad oleks nõustunud kauba saatmisega, ei oleks saanud neid kaupu just G.S enese väidete kohaselt Eestisse sisse tuua ega realiseerida. Esitatud tõendite ehtsuses kahtlemiseks annab alust ka asjaolu, et menetlejale on esitatud vaid pöördumised, kuid ei ole esitatud ühtegi eitavat vastust, mille esitamiseks olnuks piisavalt aega. Vastavalt ÄS § 180 lg 1 sätetele on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Sama paragrahvi lõike 51 sätete kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole ükski OÜ V. juhatuse liikmetest, so ükski süüdistatav kohtule pankrotiavaldust esitanud. Süüdistatav Viktor Jerofejev on selgitanud, et tema juhatuse asjadega ei tegelenud, kuivõrd viibis tihti väljaspool Eesti Vabariiki ning nii 2003 kui ka 2004 oli ta poole aasta kaupa Venemaal, mistõttu tegelesid äriühingu asjadega J.Korinets ja G.S. Peale selle väitis V.Jerofejev kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana ülekuulamisel, et teda määrati juhatuse liikmeks. Taoline väide jääb kohtule arusaamatuks, kuivõrd V.Jerofejev ei ole nimetanud isikut või organit, kes teda juhatuse liikmeks määras. Vastavalt ÄS § 184 sätetele toimub juhatuse liikme valimine osanike poolt, kelleks olid kõik süüdistatavad ja lisaks A. J. Juhul, kui V.Jerofejev tahab väita seda, et talle oli juhatuse liikmeks olemine vastumeelt, siis saanuks teda vajadusel ka tagasi kutsuda või võinuks tagasi astuda. Seda aga juhtunud ei ole. Peale selle on V.Jerofejev samaaegselt ka üks viiest OÜ V. juhatuse liikmest ning üks kahest osanikust ning teiseks osanikuks on taas A. J. Seega seni, kuni ollakse juhatuse liige, lasuvad juhatuse liikmel ka seadusest tulenevad juhatuse liikme kohustused. V.Jerofejevi seletustest, millest nähtuvalt tegeles ta põhiliselt muude tegevusaladega, võib teha järelduse, et V.Jerofejev suhtus oma juhatuse liikme kohustustesse ükskõikselt ning käitus sellest tulenevalt ka tegevusetult KarS § 380 mõttes. G.S ja J.Korinetsi ütlustest nähtuvalt püüdsid nad vaatamata netovara vähenemisele äriühingut tegevuses hoida ja olukorrast välja rabeleda, kuid nende endi ütlustest nähtuvalt olid nad sunnitud juba 2001 aasta novembris kolima teise kohta, millega kaasnesid suured kulutused ja asukoha muutumise tõttu muutusid nad klientidele kättesaamatuks, mistõttu vähenes oluliselt ka käive. Uute ruumide remont aga tekitas omakorda kulutusi vähenenud tulude juures. Seega olid juba siis tekkinud OÜl V. 10 majandusraskused ja see oli teada ka juhatuse liikmetele, kuivõrd 2001 toimunud kolimisega kanti suuri kulutusi, J.Korinets väidete kohaselt kohtuistungil riknes suur osa inventarist, kaup ületas realiseerimistähtaja ja osa tuli hävitada. Samuti oli OÜ V. juhatusele teada asjaolu, et juba 2002 aasta alguses oli AS A. esitanud OÜ V. vastu hagi enam kui 100 000 krooni nõudes, milline summa ületas osaühingu osakapitali suuruse. Ka tsiviilasja kohtuliku arutamise järgselt, teadmisega, et Tallinna Linnakohtu 04.11.2003 otsusega mõisteti OÜlt V. välja 111 248 krooni, ei esitatud pankrotiavaldust, kuigi oli teada, et osaühing oli juba maksejõuetu ja see maksejõuetus ei olnud ajutine. Kriminaaltoimikus leidub ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2004 otsus, millega jäeti Tallinna Linnakohtu 04.11.2003 otsus muutmata ja OÜ V. apellatsioonkaebus rahuldamata. Otsuse sisust nähtuvalt saab teha järelduse, et AS A.ga rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rikkus OÜ V. rendilepingu sätteid, millised sätestasid rendilepingu lõpetamise alused. Seega oli OÜ V. ka teadlik sellest, et apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Sellest tulenevalt tuleb aga väljamõistetud summa tasuda nii või teisiti. Peale selle olid juba OÜl V. teised võlakohustused, mis lõppkokkuvõttes viis selleni, et pankrotiavalduse esitas juba AS A.selleks, et tema kasuks välja mõistetud summat kätte saada. Ka sellisest tulemusest pidi OÜ V. juhatus ja osanikud juba ette teadlikud olema ning pankrotiavalduse esitamine AS A. poolt ei saanud OÜle Velori olla üllatuseks. Sellele vaatamata ei esitanud ükski süüdistatavatest kahe aasta jooksul kohtule pankrotiavaldust. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatavad, olles OÜ V. osanikud ja juhatuse liikmed, olles teadlikud OÜ V. maksejõuetusest 2003 ja 2004 aastal, teades samas, et maksejõuetus ei ole osaühingu majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ei esitanud nad kohtule OÜ V. pankrotiavaldust. Taoline käitumine on aga vastuolus inkrimineeritava teo ajal kehtinud ÄS § 180 lg 51 sätetega, mille kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ka käesoleval ajal kehtivas Äriseadustiku § 180 lg 51 redaktsioonis on samasugune nõue sätestatud. Kohus leiab, et taoline tegevusetus on inkrimineeritav kõigile süüdistatavatele, kuivõrd vastavalt ÄS § 180 lg 1 sättele on juhatus osaühingu juhtimisorgan ja vastavalt lõikele 2 võib juhatusel olla mitu liiget. Seejuures lasuvad kõigil juhatuse liikmetel ühesugused juhtimis- ja esindusõigused ja juhatuse kohustused. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kõigi süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies süüdistuse mahus tõendamist leidnud. Osanike üldkoosoleku ettenähtud korras ja seaduses ette nähtud tingimustel, so tingimustes, kus osanike üldkoosolek on pädev üldse otsuseid vastu võtma, kokku kutsumata jätmine rikub osanike huvisid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt olid osanikeks kõik süüdistatavad ja A. J. Kohtueelsele menetlejale on püütud tõestada, et J.Korinets ja G.S kutsusid kokku osanike üldkoosoleku ja ainult V.Jerofejev puudus koosolekult. Tegelikkuses ei ole aga osatud tähelepanu pöörata sellele, et osanikuks oli ka A. J. Seejuures olukorras, kus V.Jerofejev pidevalt viibis väljaspool Eesti Vabariigi piire, muutis tema eemalviibimine tegelikkuses üldse võimatuks pädevaid otsuseid vastu võtta võiva osanike koosoleku läbiviimise, kuivõrd tema häälteta ei saanud sellist koosolekut läbi viiagi. Seega kahjustas V.Jerofejev oma käitumisega omakorda kõigi teiste osanike huve. Seejuures ei ilmne kriminaalasja materjalidest ka seda, et J.Korinets või G.S oleks kokku kutsunud osanike üldkoosolekut ÄS § 170 mõttes. Sellisest tegevusetusest järeldab kohus, et ka G.S ja J.Korinets kahjustasid nii üksteise kui teiste osanike, so nii V.Jerofejevi kui ka ja A.J huve. Juhatuse liikme poolt ÄS § 180 lg 51 sätestatud juhtudel kohtule pankrotiavalduse esitamata jätmisega rikutakse võlausaldajate ja teiste osaühinguga seotud isikute huvisid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli peale AS A. võlausaldajateks ka MTA summas 32 257 krooni ning süüdistatavate enestega seotud OÜ V. summas 572 446 krooni ja OÜ K. K summas 696 009 krooni. Seejuures on OÜ K. K. juhatuses G.S, kes on ka 11 osanik. OÜ V. E. juhatuses on aga Jelena Korinets, A. J, Viktor Jerofejev, L. A, A. S. ning osanikeks A. ja Viktor Jerofejevid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole aga ei OÜ K. K. ega OÜ V. oma summasid tagasi nõudnud ega pankrotiavaldust OÜ V. vastu esitanud, kuivõrd see olnuks neile endile kahjulik ja tekitanuks deklaratsioonide esitamisel arusaamatusi. Samas aga oli OÜ V. 2003 aastal omakapital negatiivne -267 867 krooni ja majandusaasta kahjumis -336 609 krooni ning 2004 aastal oli omakapital negatiivne -1 117 216 krooni ja majandusaasta kahjumis -908 349 krooni. Seejuures on tuvastatud ka seda, et OÜ V. majandustegevus oli seiskunud juba 2004 aastal. Seega olid süüdistatavad väga hästi teadlikud sellest, et osaühing on pikemat aega maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seetõttu aga pidi juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Sellise pankrotiavalduse esitamata jätmisega aga rikutakse nii võlausaldajate huve kui ka teiste äriühinguga seotud isikute huve. Seejuures nähtub OÜ V. 2003 aasta majandusaasta aruandest, et OÜl V. oli kolm töötajat ja 2004 aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt kaks töötajat. Seega rikuti pankrotiavalduse esitamata jätmisega peale võlausaldajate huvide ja osaühinguga seotud teiste isikute, so töötajate huvisid. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 380 ettenähtud kuriteona ning süüdistatavatele tuleb mõista karistus. KarS § 380 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. Karistuse liigi ja määra valikul arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatavate isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavad varem kohtu poolt karistamata isikuteks ning neil on alaline sissetulek. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus asjaoluga, et süüdistatavate süü aste on võrdne, mistõttu ei pea kohus vajalikuks karistusi diferentseerida, kuivõrd kõigil süüdistatavatel olid ühesugused kohustused ja kõik süüdistatavad jätsid oma kohustused täitmata. Seejuures ei nähtu kriminaalasja materjalidest seda, et süüdistatavate käitumisega, so kuriteo toimepanemisega oleks tekkinud varalist kahju või et keegi oleks esitanud rahalisi nõudmisi süüdistatavate vastu. Taolistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Märt Toming kohtunik 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.