← Eesti

1-07-1420\3

Obsah (4)§ 199§ 218§ 74§ 75

1-07- 1420 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2007.a. Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör

§ 199lg.

2 p. 7, 8 järgi ja V.R süüdistus

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav A.N Varasem karistatus puudub Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav V.R Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluses karistatud 3-l korral: viimati 13.07.2005.a.

§ 218lg.

1 järgi rahatrahviga 600 krooni, tasutud 13.06.2006.a. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Heiki Kuningas RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada A.N

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V.R

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.N ja Toomas V.R 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja kumbki täidab nõuetekohaselt

§ 75lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid järgmiselt: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkendid – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista A.N-ilt ja V.R-ilt solidaarselt 2115 (kaks tuhat ükssada viisteist) krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks O.S. kasuks kandmisega tema arveldusarvele nr. 10102016674004 SEB Eesti Ühispanka. Välja mõista A.N-ilt 7005 (seitse tuhat viis) krooni ja 45 senti ning V.R-ilt 8548 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend kaheksa) krooni ja 85 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  5. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab A.N-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 06.07.2006.a. Tartumaal X vallas X alevikus grupis koos V.R-iga tungis ukse raudtoruga avamise teel O.S. kuuluvasse sauna, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Sony Ericsson koos akulaadijaga koguväärtusega 600 krooni, võrri kolvi koos rõngastega koguväärtusega 500 krooni, elektridrelli väärtusega 1000 krooni, kolm bensiinikanistrit koos 25 liitri bensiiniga koguväärtusega 280 krooni, mobiiltelefoni NOKIA 5110 akulaadija väärtusega 100 krooni, elektrilise höövelsae väärtusega 1500 krooni, 1 liitri Husqvarna saeõli väärtusega 85 krooni ning maja juurde pargitud sõiduautost Volkswagen LT 28 kuivatatud kala 25 kg koguväärtusega 1400 krooni, s.o. kokku võõrast vara 5465 krooni väärtuses. Seega pani A.N toime

§ 199lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. V.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ööl vastu 06.07.2006.a. Tartumaal X vallas X alevikus grupis koos A.N-iga tungis ukse raudtoruga avamise teel O.S. kuuluvasse sauna, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni Sony Ericsson koos akulaadijaga koguväärtusega 600 krooni, võrri kolvi koos rõngastega koguväärtusega 500 krooni, elektridrelli väärtusega 1000 krooni, kolm bensiinikanistrit koos 25 liitri bensiiniga koguväärtusega 280 krooni, mobiiltelefoni NOKIA 5110 akulaadija väärtusega 100 krooni, elektrilise höövelsae väärtusega 1500 krooni, 1 liitri Husqvarna saeõli väärtusega 85 krooni ning maja juurde pargitud sõiduautost Volkswagen LT 28 kuivatatud kala 25 kg koguväärtusega 1400 krooni, s.o. kokku võõrast vara 5465 krooni väärtuses. Seega pani V.R toime

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt ja sissetungimisega. Kokkulepete sisu

§ 199

lg 2 p 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.N-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.N 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.R-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.R 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tsiviilhagi ja selle lahendamine Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi O.S. (a/a 10102016674004 SEB EÜP) 2115 krooni nõudes. Tsiviilhagi on põhjendatud. Kuriteoga tekitatud kahju tuleb hüvitada süüdlastel. Koos toime pandud kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu. Seetõttu tuleb kahju hüvitada solidaarselt. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 5400 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud korras kaitsjale makstud advokaaditasu on A.N 1588.60 krooni ja V.R 3132 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 33.70 krooni. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Sundraha suurus sõltub kuriteo raskusastmest.

§ 199lg.

2 ettenähtud kuritegu on teise astme kuritegu, milles süüdimõistmise korral on sundraha 1,5 palga alammäära. Advokaaditasu erinevus sõltub advokaadi menetlustoimingute osavõtu ulatusest eeluurimisel. Posti ja kutsete kättetoimetamise kulud jagunevad süüdistatavate vahel võrdselt, kummalgi 16.85 krooni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
  2. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.