S § 329 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada S.N-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.02.2006.a kohtuotsusega S.N-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on 2 aasta 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista S.N-ile 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda S.N-ile mõistetud 3 aasta vangistuse kandmise alguseks 11.04.2006.a. Välja mõista S.N-ilt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha ja 1943 krooni 45 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6040, või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874; märkida ka kriminaalasja number: 1-06-6040. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Marian Priksi süüdistatav S.N määratud kaitsjana osutatud õigusabi eest. Käesoleva kohtuotsuse koopia väljastada teadmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale (seoses 17.10.2005.a kohtuotsuse nr 1-750/2005 täitmisega ja selle kohtuotsusega S.N kriminaalhooldusele allutamisega). EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 3 ASJAOLUD 08.05.2006.a süüdistatav S.N, tema kaitsja advokaat Marian Priksi ja prokuröri abi Alar Häidbergi vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse S.N selles, et tema, isikuna, keda on 17.10.2005.a Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 ja 329 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks, milline kohtuotsus pöörati täitmisele 29.10.2005.a ARK Tartu Büroo poolt: juhtis 12.12.2005.a kella 02.55 ajal Tartus, Kastani tänaval mootorsõidukit BMW reg märgiga 455 MCF; juhtis 18.01.2006.a kella 04.45 ajal Tartus, Soola tänaval mootorsõidukit BMW reg märgiga 456 AUO; juhtis 09.03.2006.a kella 22.25 ajal Tartus, Pikal tänaval mootorsõidukit BMW reg märgiga 456 AUO; juhtis 11.04.2006.a kella 17.35 ajal Tartus, Nisu tänaval mootorsõidukit BMW reg märgiga 456 AUO, hoidudes sellega kõrvale kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest. Sellise käitumisega pani S.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise. 08.05.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on S.N-ile KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks üheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada seda karistust Tartu Maakohtu 02.02.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, see on kahe aasta ja kolme kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kolm aastat vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 11. aprill 2006.a. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav S.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
lg 1 alusel tuleb S.N hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4): kokku 1943 krooni 45 senti (424 krooni 80 senti + 722 krooni 15 senti + 796 krooni 50 senti); - 4500.- krooni süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (
3 4 Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Marian Priks. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 1146 krooni 95 senti (424 krooni 80 senti + 722 krooni 15 senti – I,58-59, 70-71). Kohtumenetluses esitas advokaat Marian Priks kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Valge ja Uiga kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav S.N määratud kaitsjana riigi õigusabi korra osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni ühe pooltunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 125) = 550 + 125 = 675 Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 –le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.