1-05-2111\9

§ 45

lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest. Vastavalt kriminaalasja materjalidele on kriminaalasja materjalidega tutvunud advokaat L.Toomsalu, kellele samuti tehtud töö eest tasu maksti.

§ 180

lg 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited sellest, et eeluurimisel tal kaitsjat ei olnud, on eksitavad ja kohus on seaduslikult süüdlaselt välja mõistnud menetluskuludena ka kohtueelsel uurimisel menetlustoimingutel osalemise eest määratud kaitsjale makstud tasu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337

lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09 märtsi 2006 kohtuotsuse muutmata ja H.H apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA IGOR AMANN 5 sealhulgas ka tema suhtes kasutatud vägivalla kohta ja nende ütluste juurde on kannatanu jäänud ka kohtuistungil ning seetõttu oli kohtul seaduslik alus hinnata neid kattuvateks. Samuti ühtivad kannatanu ütlused löömisest ka süüdistatava enda apellatsiooni väidetega. Apellatsioonis on süüdistatav ka märkinud, et tegelikult võttis tema raha nõudmist eesti keele kursuse läbiviimise eest naljana. Samas tunnistab ka ise, et kannatanule ta midagi sellist ei rääkinud, vaid kuni kinnipidamiseni jäi oma raha nõudmise juurde kursuse eest, mida ta tegelikult läbi ei viinud. Seega ei anna süüdistatava käitumise asjaolud tuvastada, et kannatanul oli mingi alus pidada seda kõike naljaks ega võtta raha nõudmist tõsiselt. Süüdistatava etteheited kokkusaamise helisalvestuse kui kõlbmatu tõendi kasutamata jätmisest ei anna alust tuvastada kohtu poolt menetlusnormide rikkumist. Kohus ei ole kasutanud teabesalvestust süüdistust kinnitava tõendina. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav soovinud ütlusi anda, kuid tema poolt apellatsioonis kajastatu jutuajamise sisust kannatanuga vahetult enne süüdistatava kinnipidamist, kattub kannatanu ütlustega sellest, et süüdistatav kinnitas, et raha üleandmata jätmisel, ei kavatse ta kannatanut tappa, kuid samas nõudes 8000 krooni ütles, et on olemas palju teisi viise raha kätte saamiseks kannatanult. Seega on kannatanu ja süüdistatava ütlused jutuajamise sisust riimuvad ning kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et ülaltoodud süüdistatava poolt lausutud sõnad on tõlgendatavad ähvardusena ja kannatanul oli alust karta süüdistatava poolt füüsilise vägivalla kasutamist, seda enam, et kord oli süüdistatav vägivalda juba kasutanud. Selline ähvardus on hinnatav psüühilise vägivallana. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et süüdistataval ei olnud mingit õigust kannatanult raha nõuda, seega oli nõue suunatud süüdistatava jaoks võõrale varale. Eesti keele kursuseid süüdistatav läbi ei viinud, tal ei olnud selleks ei õigusi ega vajalikke teadmisi. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav nentis, et oskab eesti keelt halvasti ja kinnitas, et tegemist oli naljaga. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei kummuta maakohtu järeldusi asjaolude suhtes millega kohus luges tuvastatuks süüdistatava käitumises KarS § 214 lg 1 ettenähtud objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused ning tõendatuks H.H süü kannatanult raha väljapressimises. Maakohus on H.H teod õigesti kvalifitseerinud KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kuna teo toimepanemise ajal oli ta isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Maakohus on mõistetud karistust põhjendanud. Apellatsioonis ega ka kohtuistungil ei ole süüdistatav viidanud asjaoludele, mida maakohus ei oleks karistuse mõistmisel arvestanud ja mis annaksid ringkonnakohtule seadusliku aluse mõistetud karistust muuta. Kohtu poolt on arvestatud nii karistuse mõistmisel arvestatava süü suurusega, süüdlase isikuga kui ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus on põhistanud ka süüdistatava osalist tingimisi karistusest vabastamist ja kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistus tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonis on süüdistatav ette heitnud kaitsjatasu väljamõistmist kohtueelsel uurimisel advokaadiabi osutamise eest, kuna ta avaldas juba kinnipidamisel, et ei soovi kaitsjat. Kohtukolleegium leiab, et kinnipidamisel on H.H tõepoolest loobunud advokaadi abist, kuid 19 aprillil 2005 aastal Harju Maakohtus toimunud vahistamise taotluse läbivaatamisel on H.H enda taotlusel osalenud kaitsjana vandeadvokaat L.Viil/ t.lk. 70-72/ ja seetõttu oli vastavalt taotlusele menetluskulude hüvitamine kooskõlas seadusega. 4 nõudmisega. Kannatanuga kohtumisel ta ei ähvardanud peksmisega vaid ütles, et kannatanul ei ole vaja enda ega oma pere pärast karta. Asjaolu, et salvestuses ei olevat kuulda jutu sisu, ei saa apellandi arvates vastata tõele kuna tegemist oli vaikse kohaga. Linti ei ole materjalide juures. Süüdistatav tõstatab küsimuse kas politsei ei ole huvitatud tema vangistuses viibimisest. Tunnistajad G.Kozarenko ja A.Sepp ei saa tunnistada väljapressimist ega vägivalda kuna nad midagi ei näinud ega kuulnud. Ka politseitöötajad ei saa tunnistada vägivalda ega väljapressimist, kuigi ta ise raha nõudmist tunnistab. Talle jäävad arusaamatuks S.Babenko ütlused nagu ta oleks kuulnud autost tema ja kannatanu juttu, kuigi selgus, et lindilt ei ole jutust võimalik müra tõttu aru saada. Kannatanu ei ole alguses rääkinud peksmisest, seega ei saa apellant aru kuidas on võimalik järeldada, et tema ütlused on ühesugused. Kaklus ei puutu raha nõudmisse. Ta on seaduse ja enese ees puhas. Ei saa aru miks peab maksma eeluurimise ajal advokaadi abi eest kuna kinnipidamisprotokollis märkis, et advokaati ei soovi. Palub asja arutada. Apellatsioonikohtu istungil apellant-süüdistatav palus süüdimõistev kohtuotsus tühistada ja teda õigeks mõista. Samas taotles ka kergema karistuse mõistmist. Kaitsja toetas õigeksmõistmise taotlust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS: Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsus on põhistatud, kõik kogutud ja kontrollitud tõendid on otsuses kajastatud ja neile on hinnang antud. Apellatsioonis ei viidata ühelegi tõendile, millele kohus oleks jätnud ebaseaduslikult hinnangu andmata ja mis annaks kohtukolleegiumile seadusliku aluse seada kahtluse alla või kummutada maakohtu järeldused. Kohtukolleegium, soostudes maakohtu põhistusega ja otsuses esitatud järeldustega ei pea,

§ 342

lg 3 p 1 antud õigusega, vajalikuks korrata kõiki maakohtu otsuse motiive, piirdub vaid apellatsioonis esitatud väidetele hinnangu andmisega. Süüdistatav on apellatsioonis kinnitanud, et küsis kannatanu käest 8000 krooni eesti keele kursuse läbiviimise eest, kuid pidas seda ise naljaks. Analoogseid ütlusi andis süüdistatav ka apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioonis on süüdistatav märkinud, et ta, olles eelneval päeval juba küsinud kursuste eest kannatanult raha, läks järgmisel päeval jälle kannatanu juurde ja küsis temalt uuesti raha, kannatanu vihastas ja hakkas teda sõimama, mispeale lõi ta kahel korral kannatanut. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti tulnud järeldusele, et H.H poolt kannatanu löömine oli seotud raha nõudmisega ja seda oli süüdistatav sõnaselgelt ka kannatanule väljendanud. Asjaolu, et raha küsimise peale vastas kannatanu ebaviisakalt ei kummuta järeldust, et löömine järgnes raha küsimisele ja faktiliselt on süüdistatav ise apellatsioonis seda ka märkinud. Süüdistatava poolt toonitatud asjaolu, et esialgses avalduses ei olnud fikseeritud fakti, et ta kannatanut lõi, ei anna alust tuvastada, et süüdistatava poolt toimepandus puuduvad KarS § 214 ettenähtud objektiivsed tunnused või et kannatanu poolt antud ütlused on olnud erinevad ja mõjutatud. Peale kannatanuks tunnistamist on V.Djatšenko andnud ütlused toimunu kohta, 3 maist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates

3. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: H.H mõisteti süüdi selle eest, et ta, olles varem varguse toimepannud isikuks ajavahemikul 12.04.2005 – 17.04.2005 Harjumaal, Paldiskis, OÜ-s Bell Boats nõudis Vladimir Djatšenkolt 8000 krooni üleandmist, lõi kannatanule rusikaga näkku ja rindkeresse, tekitades ninnaluu murru ja vasaku rindkere põrutuse ning ähvardas kasutada ka edaspidi vägivalda. Seega pani toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalla kasutamisega isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Harju Maakohus tunnistas H.H süüdi KarS § 214 lg 2 p 1 järgi ja karistas 4 aastase vangistusega, Kohaldati KarS § 74 sätteid ja määrati ärakandmisele 1 aasta 6 kuud vangistust ja ülejäänust vangistusest 2 aastast 6 kuust vabastati ta tingimisi ja kohustati 3 aastase katseaja jooksul täitma kontrollnõudeid. Vangistuse alguseks loeti 17.04.2005, katseaja kulgemise alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: H.H oma apellatsioonis märgib, et kannatanu soovis temalt saada eesti keele õpet. Tema hakkas suitsunurgas ja tsehhis kannatanule eestikeelseid väljendeid ütlema, mispeale kannatanu küsis, et kas need ongi eesti keele kursused. Tema vastas jaatavalt. Mingi aja pärast kutsus ta kannatanu enda juurde ja käskis kursuste eest tasuda. Kannatanu küsis summa kohta ja lubas maksta. Järgmisel päeval aga raha küsimise peale vastas kannatanu hoopis ebatsensuurselt. Süüdistatav toob apellatsioonis ära mõlema poolt väljaöeldu ja märgib, et lõi kannatanut vasaku käega näkku öeldes, et „ filtrui bazar poka žibjoš“ ja lõi ka parema käega. Päev hiljem pöördus kannatanu uuesti tema poole ja nüüd lepiti kokku, et kohtutakse pühapäeva õhtul. Pühapäeval kannatanu küsis, et mille eest ta peab raha maksma ja tema vastas, et eesti keele õpetamise eest ja summaks oli 8000 krooni. Kannatanu küsimisele, et mis siis saab kui ta ei maksa, vastas, et tapma teda ei hakka, kuid raha kättesaamiseks on mitmesuguseid võimalusi. Kannatanu läks autosse aga tema peeti politsei poolt kinni. Teab kannatanut kui huumorimeelega inimest. Kuulis kusagilt, et kannatanu on varem kinni istunud. Kannatanu ebatsensuursetest väljenditest ta välja ei teinud kuna tahtis näha kannatanu nahaalsuse piire. Kuigi ka tema on vanglas viibinud oskab ennast vaos hoida. Kui aga kannatanu teda solvas ei suutnud end tagasi hoida ja lõi kannatanut. Tegelikult pidas ta kursustest juttu naljaks ega võtnud seda kunagi tõsiselt. Kui kannatanu tema poole pöördus tahtis ta küll kõike selgitada aga kuna töö oli pooleli, siis soovis kohtuda kusagil mujal, teisel ajal. Teda hakkas asi huvitama ja ta otsustas jätkata. Politsei poolt kinnipidamine oli suur üllatus ja oleks ta sellist tagajärge ette näinud ei oleks ta seda nalja kannatuga kaasa mänginud. Võib-olla ei saanud kannatanu temast õigesti aru. Tema käitumises puudub KarS § 214 koosseis, mida ka uurijale selgitas. Kannatanu on teda asjata süüstanud saades politseist teavet kriminaalvastutusele võtmise alustest. Kriminaalasja alustamise tõendis ega esialgses avalduses ei ole tunnistusi peksmise kohta. Sellest teeb apellant järelduse, et tema poolt kannatanu peksmist ei seostatud raha üleandmise 2 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02 mai 2006, Tallinn Kriminaalasja number 1-05-2111 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 24 aprill 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi H.H süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09 märtsi 2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav H.H Prokurör Ringkonnaprokurör Steven- Hristo Evestus Süüdistatav H.H, varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 17.04.2005 Kaitsja Vandeadvokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 09 märtsi 2006 otsus H.H süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 03 1