lg 2 p 4, 8; § 266 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 20.veebruarist 2006.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.B Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav G.B (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Niina Petrjakova RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 20.veebruarist 2006.a. G.B suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsiooni jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tegemisest.,s.o. kantselei 17.maist 2006.a. kaudu teatavaks Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik 2 ringkonnakohtu kannatanu otsusega võivad tutvuda. kassatsiooni Süüdistatav esitada ja üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK G.B mõisteti Harju maakohtu otsusega 20.veebruarist 2006.a. süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6(kuus) kuud;
lg 2 p 4, 8 järgi karistati vangistusega 3(kolm) aastat;
lg 2 p 1 järgi karistati vangistusega 6(kuus) kuud.
Liitkaristuseks mõistaeti3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 järgi arvati mõistetud karistuse hulka G.B vahi all viibitud aeg 11.05.2005 – 13.05.2005, so. 3 päeva. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27(kakskümmend seitse) päeva vangistust. G.B suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ja karistuse alguseks loeti 12.oktoober 2005.
prg. 266 lg 1 järgi mõisteti G.B süüdi selles, et tema 11.05.2005 ajavahemikul kella 07.30 kuni kella 17.30 valdaja tahte vastaselt ukselukkude lõhkumise teel ebaseaduslikult tungis sisse korterite nr 141 ja 142 vahelisse koridori, aadressil Sõpruse pst 192, kus lõhkus ka korteri nr 141, mis kuulus V. Dudnetšenko’le, ukselukud.
prg. 199 lg 2 p.4,8 järgi on G.B mõistetud süüdi selles, et tema - 07.08.2005 ajavahemikul kella 07.30 kuni 18.30 tungis ukselukkude avamise teel korterisse aadressil Tallinn, Õismäe tee 139 – 3 ja varastas kullast ja hõbedast ehteid, mobiiltelefonid Motorola T-192, Siemens MC-60, №kia 3100, ploki sigarette LM, millega tekitas varalist kahju summas 17 000.00 krooni; - 09.08.2005 ajavahemikul kella 13.00 kuni 15.00 tungis varguse eesmärgil ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil Tallinn, Õismäe tee 102 – 16. - 03.08,2005 ajavahemikus kella 14.15 – 17.15 ukseluku lõhkumise teel tungis sisse Tallinnas, Vilde tee 57-49 ning võõra vallasasja omastamise eesmärgil varastas sealt Priit Silland’ile kuuluvad mobiiltelefoni Samsung X460 väärtusega 2500 krooni, mobiiltelefoni №kia 6210 väärtusega 400 krooni, fotoaparaadi Canon IXUSI väärtusega 6000 krooni, DVD-mängija väärtusega 500 krooni, parfüümi väärtusega 1800 krooni, kaks paari naiste aluspükse a’100 krooni = kokku 200 krooni, käekella väärtusega 200 krooni, kokku 11 600 krooni väärtuses. - 19.09.2005 ajavahemikus kella 07:45-18:35 vahel tungis ukseluku lõhkumise teel korterisse Tallinnas, Siili 7/9-112, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rein Remmel’i akudrelli 400 krooni, elektridrelli Makita 1500 krooni, 3 raadiovõrgukaardi WiFi 200 krooni, kokku Rein Remmel’i vara 2100 krooni väärtuses ning Rivo Toomsalu Nike spordikoti maksumusega 700 krooni, Nike T-särgi 500 krooni, Adidas T-särgi 400 krooni, muid riideesemeid väärtusega 100 krooni, sularaha 200 krooni, kokku Rivo Toomsalu vara 1900 krooni väärtuses. - 25.09.2005 ajavahemikus kella 08:00-21:00 vahel ukseluku lõhkumise teel tungis korterisse Tallinnas, Sõpruse pst 202-151, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis DVD mängija Philips väärtusega 3500 krooni, halli värvi korpusega mobiiltelefoni №kia 3210 – 500 krooni, halli värvi korpusega katkilöödus ekraaniga mobiiltelefoni №kia 3210 – 300 krooni, roosat värvi korpusega mobiiltelefoni №kia 3100 – 1000 krooni, mobiiltelefoni laadija – 200 krooni, kullast laulatussõrmuse – 5000 krooni, kokku Agris Berzinšile kuuluvat vara 10500 krooni väärtuses. - 23.09.2005 ajavahemikus kella 12:30-13:30 vahel eelnevalt Alvar Jaaksoni spordikotist leitud võtmega ukseluku avamise teel tungis sisse korterisse Tallinnas, Sõpruse pst 16372, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kolm kullast sõrmust väärtusega 2500 krooni, kullast kaelaketi koos ripatsiga – 800 krooni, kullast kaelaketi – 800 krooni, naiste Nike käekella – 1500 krooni, kokku Alvar Jakobsonile kuuluvat vara summas 5600 krooni, - 09.10.2005 ajavahemikus kella 11:30-16:30 vahel tungis korterisse Tallinnas, Loitsu 118, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Riina Lepp’a jalgratta CAYON RALEIGH väärtusega 3400 krooni, kullast sõrmuse – 500 krooni, kullast keti – 400 krooni, mobiiltelefoni Siemens C45 – 1500 krooni, pangakaardi Tael Liivandi nimele, kokku Riina Lepp’a vara 5800 krooni väärtuses. - 11.10.2005 ajavahemikus kella 09:30-11:00 vahel tungis korterisse Tallinnas, Koorti 667, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Veera Marchenko kullast abielusõrmuse väärtusega 1000 krooni, kullast pitsatsõrmuse – 2500 krooni, vererõhuaparaadi – 1500 krooni, kokku Veera Marchenko vara 5000 krooni väärtuses.
prg. 201 lg 2 p.1 järgi on G.B mõistetud süüdi selles, et tema 23.09.2005 ajavahemikus kella 12:30-13:30 ahel viibides Tallinnas, Sõpruse pst 163 teises trepikojas, pööras ebaseaduslikult enda kasuks leitud võõra vallasasja, milleks oli spordikott väärtusega 500 krooni, milles olid fotoaparaat Minolta – 1200 krooni, võtmekimp – 200 krooni, kaks Nike naistepluusi – 1400 krooni, viis beebi bodyt – 500 krooni, üks pakk laste Pampersit – 105 krooni, Loreal silmameigieemaldaja ja näokreem – 140 krooni, kolm paarimeeste Nike sokke 200 krooni, Ralph Loren Pomans’i kinkekomplekt – 1200 krooni, kokku Alvar Jaakson’ile kuuluvat vara 5445 krooni väärtuses. Saades spordikoti enda valdusesse, viis selle prügikastide juurde ning võttis sealt võtmete komplekti, mille abil pani toime varguse korterist. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis väidab süüdistatav, et maakohus on alusetult jätnud tema vastutust kergendava asjaoluna arvestamata, et ta aitas kannatanul Argis Berzinšil tagasi saada varastatud sõrmuse, mis oli kannatanu jaoks oluline mälestusese. Selle tõttu loobus kannatanu ka ülejäänud hagist. Põhjendamatult on kohus arvestanud karistuse mõistmisel tema varasemaid karistatusi, milliseid on kohtuotsuse kohaselt 8. Samas 26.08.2004.a. ja 8.11.1999.a. kohtuotsuseid ei saa arvestada. 27.05.1993.a. kohtuotsusega mõistetud karistus on aga kustunud. Prokurör ei arvestanud oma 4 süüdistuskõnes ka seda, et temal. s.o. Süüdistataval on ravimatu haigus – psoriaas koos valguallergiaga. Neid asjaolusid arvestades taotleb mõistetud karistuse kergendamist 6 kuuni või kohaldada
prg. 74 sätteid ning mõista 1 aasta vangistust reaalsele ärakandmisele ja ülejäänud 1 aasta tingimisi. Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud apellatsiooni sisu ja kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et süüdistatava taotlus temale mõistetud karistuse kergendamiseks rahuldamisel ei kuulu. G.B-le on mõistetud süüdi vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kolme erineva Karistusseadustiku paragrahvi järgi kvalifitseeritud kuritegude kogumi eest – ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2-aastane vangistus. Liitkaristus on seejuures moodustatud
prg. 64 lg 1 –s ettenähtud kergeima karistuste liitmise printsiibi kohaldamisega , s.o. kergemad üksikkaristused on kaetud raskeima mõistetud üksikkaristusega. Seega on liitkaristus võrdne 8 varguse episoodi eest mõistetud ärakandmisele kuuluva 2 aastase vangistusega. Kohtukolleegium leiab, et G.B-le 10 kuriteoepisoodi eest mõistetud 2 aastast vangistust ei saa lugeda põhjendamatult rangeks karistuseks. Apellandi väide, et kohus on karistuse mõistmisel arvestanud raskendava asjaoluna tema varasemat karistatust, ei ole kooskõlas kohtuotsuses tooduga. Kohtuotsuses on kirjas, et kohus ei ole tuvastanud vastutust raskendavaid asjaolusid. Ankeetandmetes on toodud nende kohtuotsuste loetelu, milliste alusel on G.B varem karistatud. Seejuures ei oma ankeetandmetes kohtuotsuste loetelu juures tähtsust, et osad kohtuotsustest moodustavad hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsi. Nimetatud asjaolu olnuks määrava tähtsusega karistatuse küsimuse otsustamisel, mida aga seaduse kohaselt ei arvestata karistuse mõistmisel. Küll iseloomustab varasem kriminaalne eluviis süüdistatava isikut ning omab tähtsust karistusliigi ja – määra valikul niivõrd, kuivõrd tuleb otsustada, milline peab olema karistus, et see mõjutaks süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitseks ka õiguskorra huvisid. G.B-le mõistetud karistusliigi ja – määra põhjendatuse üle otsustamisel tuleb kohtukolleegiumi arvates arvestada seda, et G.B on kõik eelnevad korrad olnud kohtu all ühelaadsetes kuritegudes – varguste toimepanemise eest. Võrreldes tema poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguseepisoode eelnevate kohtuotsustega, siis võib teha vaid ühe järelduse – viimased aastad on G.B spetsialiseerunud korterivarguste toimepanemisele ning see tegevus on olnud ka tema elatusallikaks. Uusi kuritegusid asus G.B toime panema vähem kui kuu aja möödudes peale vanglast vabanemist seoses eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmisega. Seega ei ole varasemad lühiajalisemad vangistusmäärad täitnud karistuse eesmärki ja mõjutanud G.B hoiduma kuritegude toimepanemisest ning lühemaajalise vangistuse või tingimusliku vangistuse mõistmine G.B-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest oleks ilmses vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega. Eeltoodut arvestades leiab 5 kohtukolleegium, et linnakohtu poolt G.B-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud ning karistusmäära valikul on arvestatud kõiki
prg. 56 ettenähtud asjaolusid. Need asjaolusid, milliseid on G.B oma apellatsioonis esitanud kui tema vastutust kergendavad asjaolud, ei mõjuta kohtukolleegiumi arvates G.B-le mõistetud karistuse põhjendatust ja seaduslikkust. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 20.veebruarist 2006.a. G.B suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Priit Pikamäe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.