järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav D.J kriminaalkorras karistamata tõkendita Kaitsja määratud korras Niina Agarjova RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada D.J
järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel ei pöörata 2 (kahte) kuud vangistust täielikult täitmisele, kui D.J 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, 2 • • • • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
Jõustunud kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Välja mõista D.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 4500.- krooni sundraha ja 1858 krooni 50 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-7227 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-7227. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Niina Agarjova süüdistatav D.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 3 ASJAOLUD 29.05.2006.a süüdistatav D.J-i, tema kaitsja advokaat Niina Agarjova ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse D.J selles, et tema isikuna, keda on 12.12.2005.a Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 01.04.2006.a kella 11.00 ajal Tartu linnas, Jaama tänaval mootorsõidukit Opel registreerimismärgiga 160 TDF, olles alkoholijoobes. Sellise käitumisega pani D.J toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 29.05.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on D.J-ile
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui D.J ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav D.J tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 alusel tuleb D.J hüvitada menetluskulud: - määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1858 krooni 50 senti (637 krooni 20 senti + 424 krooni 80 senti + 796 krooni 50 senti); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9). Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Niina Agarjova. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi andmise korras 1062 krooni (lk 17,18,31,32). Kohtumenetluses esitas advokaat Niina Agarjova kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning 3 4 riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0 = 550) + (125 x 1,0 = 125) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675-le kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5 = 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi andmise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.