1-06-15199\3

(06231401478)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi G.P süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav G.P - isikukood XXX, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: XXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasutud); Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G.P KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 alusel kohus määrab, et mõistetud vangistust (2 kuud) ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.P 3(kolme)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta G.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista G.P-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse (mida on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 221,30 kr (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti) ja sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. G.P isikuna, keda 22.12.2005.a. Põhja Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistati rahatrahviga 9 000 krooni, uuesti kehtiva karistatuse ajal,
3. oktoobril 2006.a. kella 23.38 ajal Harjumaal Kiisa alevikus Kiisa ja Kurtna tee ristmiku juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit VAZ 2105 registrimärgiga 843 MAM. Sellega pani G.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav G.P tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et G.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - väärteoprotokolli (tl.10) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 07.10.06.a. (tl. 11 – alkoholijoove 0,98 mg/l); - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 22.12.2005.a. (tl. 4), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest on G.P karistatud rahatrahviga 9 000 krooni; - väljavõttega karistusregistrist (tl. 21-23) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl. 20) varasemate karistuste ja nende täitmise kohta; - kahtlustatava G.P enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 12, 14-16). Esimesel ülekuulamisel on ta väitnud, et oli joonud õlut ja vaja oli sõita sõbra juurde. Teisel ülekuulamisel väidab, et oli eelmisel õhtul abikaasa sünnipäeval joonud viina-kokteile ning 7.oktoobri õhtul pidi poodi minema, kuid pood oli juba kinni. Ta oli nõus olnud joobe tuvastamisega alkomeetri abil, meditsiinilist ekspertiisi ei nõudnud. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et G.P süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus G.P süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et G.P pole võimalik karistada rahalise karistusega. Viimased aastad on ta olnud kodune, tegelenud vaid majapidamisega ning tal puuduvad regulaarsed sissetulekud. Eelnevad rahatrahvid on tasutud abikaasa teenistusest ja kasutatud selleks ka pangalaenu. Rahatrahv pole olnud piisavaks vahendiks, et ära hoida uue liiklusalase süüteo toimepanemist. Mõistes G.P-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus võimalikuks ja otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 73 sätteid, s.o. vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga, nagu taotlesid seda prokurör ja kaitsja. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks (isikut ja tema toimepandud tegusid arvesse võttes) kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 3 kuuks. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on üks raskemaid liiklusalaseid üleastumisi ning suure ühiskonnaohtlikkusega. Lisakaristuse kohaldamine teenib ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisakaristuse mõistmisel alammäära lähedaselt, väiksemas määras kui taotles prokurör, arvestab kohus süüdlase elamist ja halba transpordikorraldust selles piirkonnas. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära (5 400 krooni). Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 238, 311 –
4. Kohtunik