järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav L.J Ik: xxx Varasem karistatus: 25.11.2005 otsusega
järgi vangistus 3 kuud, millest
lg 2 kohaselt koheselt kuulus ärakandmisele 16 päeva ning ülejäänud vangistus 2 kuud ja 14 päeva jäeti tingimisi 3 aastase katseajaga kohaldamata. Lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 8 korda. Kaitsja Advokaat Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON 1. L.J süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva. 3.
lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise, so Harju Maakohtu 25.11.2005 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, so vangistuse 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva täies ulatuses, mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva.
järgi vangistusega 3 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, hoidis kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, juhtides 25.03.2006 kella 10.10 ajal Tallinnas Vabaduse pst-l teel mootorsõidukit VAZ 2106, omamata juhtimisõigust. Samuti tema uuesti 31.05.2006 kella 19.10 ajal juhtis Tallinnas Mere pst-l mootorsõidukit VAZ 2108, omamata juhtimisõigust. Seega L.J hoidis kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, so pani toime
Kohtuistungil süüdistatav L.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Harju Maakohtu 25.11.2005 otsusest, mille kohaselt tunnistati L.J süüdi
Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 10.11.2006 kuni 25.11.2005, so 16 päeva ning ärakandmata vangistuseks loeti 2 kuud ja 14 päeva.
lg 2 kohaselt kuulus koheselt ärakandmisele 16 päeva ja
lg 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud vangistus 2 kuud ja 14 päeva L.J suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.J temale määratud 3 aastase katseaaja jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.
lg 1 alusel kohaldati L.J suhtes lisakaristust ja temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (t/l 4-6) • • • • • • 25.03.2006 koostatud väärteoprotokoll nr AB 701624, millest nähtuvalt samal päeval kella 10.10 ajal peeti Vabaduse pst 158 maja juures kinni sõiduauto VAZ 2106, mida juhtis L.J, kellelt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. (t/l 8) 25.03.2006 koostatud tunnistaja T. U ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt oli tunnistaja 25.03.2006 patrullis ning kella 10.10 ajal märkas Vabaduse pst 158 maja ees sõiduteel sõitmas sõidukit VAZ
järgi, 25.03.2006 ja 31.05.2006 koostatud väärteoprotokolle, asub kohus seisukohale, et süüdistatava L.J süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on L.J karistatud Harju Maakohtu 25.11.2005 otsusega
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati vangistusega 3 kuud, millest osa kuulus kohesele ärakandmisele ja osa jäeti tingimisi
alusel kohaldamata ja tema suhtes kohaldati lisakaristust
lg 1 sätete kohaldamisega ning temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks, mistõttu pidanuks ta täitma jõustunud kohtuotsust ja hoiduma mootorsõiduki juhtimisest kuni 03.06.2006. Sellele vaatamata peeti ta mootorsõiduki juhtimiselt kinni nii 25.03.2006 kui ka 31.05.2006, so ajal, mil temalt oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Taolistel asjaoludel hoidis L.J kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Seega on kohtueelsel menetlusel L.J käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt ning temale määratud rahatrahvid on senini suuremas osas tasumata. Käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo on süüdistatav toime pannud Harju Maakohtu 25.11.2005 otsusega määratud katseajal. Seejuures oli süüdiststav selle otsusega süüdi tunnistatud
järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, millest jäi tema suhtes kohaldamata 2 kuud ja 14 päeva ja
järgi määrati talle katseajaks 3 aastat ja kohaldati sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Seega ei sundinud ei eelnevad rahatrahvid ega järgmise otsusega vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine süüdistatavat hoiduma uute tahtlike liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Taolistel asjaoludel oleks kohtul küllaldane alus asuda kohus seisukohale, et senised mõjutusvahendite liigid on end ammendanud, kuivõrd need ei ole saavutanud soovitud eesmärki ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, milline kuuluks reaalsele ärakandmisele. Rahaline karistus kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd süüdistatav ei ole pidanud vajalikuks tasuda ka eelmisi rahatrahve. Süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni 1 aasta või rahaline karistus. Kuivõrd rahaline karistus kui karistusliik ei ole süüdistatava suhtes kohaldatav juba niigi suurte tasumata trahvide tõttu, siis tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Vangistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuigi juhtimisõigus oli süüdistataval ära võetud vaid kuueks kuuks, peeti teda lisakaristuse kandmise ajal ja ka katseajal kinni kahel korral uue tahtliku teo toimepanemisel. Arvestades aga süüdistatava selgitusi süütegude toimepanemise kohta leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd inkrimineeritavad kuriteod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb kohaldada
lg 4 sätteid, mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele ning liitkaristus mõistetakse vastavalt
Seega uue tahtliku kuriteo toimepanemisel pöörataks varasema otsusega mõistetud karistus täitmisele nii või teisiti, sõltumata uue otsusega mõistetava karistuse liigist, mistõttu tuleb Harju Maakohtu 25.11.2005 otsusega mõistetud vangistus täitmisele pöörata täies ulatuses ning käesoleva otsusega mõistetavale vangistusele tuleb täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Märt Toming kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.