Kriminaalasi nr.1-05-1116 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht resolutiivosa 03.mai 2006. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1116 Kohtukoosseis Ko
§ 263
p 1 ja 4 järgi üldmenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav H.L Kaitsja Süüdistatav Kaitsja varem kriminaalkorras karistatud 05.09.2001.a. Valga MK poolt KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahviga 50 päevamäära adv. Kalju Kutsar P.V varem kriminaalkorras karistatud 05.09.2001.a. Valga MK poolt KrK § 17 lg 5 ja 139 lg 1 järgi rahatrahviga 50 päevamäära v.adv. Otto Preem RESOLUTSIOON KrMS §173, §§ 305-313, alusel Kohus otsustas: Õigeks mõista H.L
§ 263p 1 ja 4 järgi.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld H.L suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista P.V
§ 263p 1 ja 4 järgi.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld P.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Jätta M.L. tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Jätta T.L. tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Jätta menetluskulu – T.L. ja A.T. sõidukulu summas 425.- krooni riigi kanda. Jätta kriminaaltoimiku paljundamise tasu – 132.- krooni riigi kanda. Jätta kohtukulu H.L-i kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar`i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kuus tuhat viissada kuuskümmend üheksa ( 6 569 ) krooni 65 senti riigi kanda. Jätta kohtukulu P.V kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem`i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kuus tuhat viissada kuuskümmend üheksa ( 6 569 ) krooni 65 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus koheselt apellatsiooniõigusest loobuda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon, teatades seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (03.05.2006.a. kell 09.30) kirjalikult maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ja esitades sellisel juhul viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast mil kohtuotsus on pooltele Valga kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav põhjendatud apellatsiooni. SÜÜDISTUS Kriminaalasjas süüdistatakse H.L selles, et tema, ööl vastu 13. augustit 2005.a kella 03 paiku, avalikus kohas, Valga linnas asuvas ööklubis, rikkudes ööklubi külastajate rahu ja häirides ööklubi tööd, T.L. ja M.L. tekkinud sõnavahetuse käigus lõi koos P.V-ga rusikaga näkku T.L., tekitades talle füüsilist valu. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani H.L toime
§ 263p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kriminaalasjas süüdistatakse P.V selles, et tema, ööl vastu 13. augustit 2005.a kella 03 paiku, avalikus kohas, Valga linnas asuvas ööklubis, rikkudes ööklubi külastajate rahu ja häirides ööklubi tööd, T.L. ja M.L. tekkinud sõnavahetuse käigus lõi rusikaga näkku M.L. 2
(10)t, kes selle tagajärjel kukkus, ja koos H.L-iga lõi rusikaga näkku ka T.L. , millega tekitas vendadele M.L. le ja T.L. füüsilist valu ja lühiajalised tervisekahjustused. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, pani P.V toime
§ 263p.1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
H.L ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. P.V ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. H.L-i ja P.V kaitsjad on seisukohal, et süüdistus ei ole põhjendatud ning süüdistatavad tuleks õigeks mõista. H.L on kohtuliku uurimise käigus andnud järgmisi ütlusi. Tunneb kannatanu M.L. t. Ööl vastu 13.08.2005.a. intsidendis ööklubis ei osalenud. T.L. tuli peale kakluse lõppu ja tiris süüdistatava eemale, öeldes, et ei tohi enne p0olitsei saabumist kuhugi minna. Süüdistatav tunnistab, et võttis ööklubist oma jope ja lahkus tagumise ukse kaudu. Oli koos oma sõbranna E.Š. Kannatanutega mingit konflikti ei olnud ja võimalik, et kannatanud ajavad segi konfliktis osalenud isikud. Ööklubis käis mõlemal korrusel. Konflikti tekkimise ajal seisis baarileti ääres ja ajas J.U. juttu. Kaklusest nägi vaid lõppu, kuna oli näoga baarileti poole ja tantsupõrandal toimuva suhtes huvi ei ilmutanud. P.V on kohtuliku uurimise käigus andnud järgmisi ütlusi. M.L. õppis ühes koolis. Kannatanute ja A.S. i vahel tekkis sõnelus. Küsis, et milles probleem seisneb, ei löönud kedagi ja konfliktis ei osalenud. Tekkis rüselus ja selle käigus M.L. murdis süüdistatava jõuvõtet kasutades tantsupõrandale. Sekkus R.K. ja lahutas ta M.L. st. Seejärel suundus garderoobi poole ja hiljem nägi, et M.L. oli tantsupõrandal pikali maas. P.V kinnitab, et on vasakukäeline. T.L. mingit konflikti ei olnud. Prokurör toetab süüdistust ja leiab, et süüdistavate süü on tõendamist leidnud. Süüd tõendab kannatanute M.L. ja T.L. ütlused ja tunnistaja A.T. ütlused. Lisaks sellele on tunnistaja A.T. äratundmiseks esitamisel H.L ära tundnud isiku, keda nägi ööklubis ööl vastu 13.08.2005.a. kella 03 paiku. Nimetatud isik lõi T.L. esimesena rusikaga vastu nägu. H.L-i tunneb ära näokuju, kõrvade kuju ja vanuse järgi (tl.32-35). Äratundmiseks esitamisel on tunnistaja A.T. ära tundnud P.V, keda nägi ööklubis ööl vastu 13.08.2005a. kella 03 paiku ja kes lõi T. teisena rusikaga. Tunneb ära pikkuse, pikliku näokuju ja vanuse järgi (tl.40-43). Rohkem tõendeid süüdistuse tõendamiseks prokurör välja ei toonud. P.V kaitsja märgib, et kaitsealusele esitatud süüdistus on oma sisult vastuoluline ja üldsõnaline. P.V-le esitatud süüdistusest ei tulene, milles seisnes tema ja H.L-i grupiline tegevus, e. kaastäideviimine. Asjaolu, et mõlemad isikud erineval ajal lõid väidetavalt T.L. ei muuda nende tegu automaatselt grupiliseks avaliku korra rikkumiseks. Kuna süüdistatavad ei saanud ette näha, et nende juurde tuleb (erinevatel ajamomentidel ja kohtades) kannatanu T.L. , siis puudus neil igasugune võimalus tegutseda vaikival kokkuleppel. Kaitsja arvates saab
§ 263
järgi vaadeldavat tegu toime panna ainult otsese tahtlusega, s.t teo eesmärgiks peab olema rahu ja avaliku korra rikkumine.
§ 263
järgi aga ei saa kvalifitseerida tegu, mis objektiivsest küljest sarnaneb küll avaliku korra ja rahu rikkumisele, kuid süüdistatava tahtlusest ja tema tegutsemise motiividest lähtudes puudub vägivalla kasutamisel soov rikkuda rahu ja avalikku korda. Sellisel juhtumil on 3
(10)tegemist isikuvastase süüteoga.
§ 263
järgi esitatavas süüdistuses tuleb lisaks tõdemusele, et süütegu pandi toime avalikus kohas, tuvastada igal konkreetsel juhul, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Avaliku korra ja rahu rikkumise fakti peavad kinnitama isikud, kelle rahu rikuti või kes tajusid vahetult avaliku korra rikkumist. Käesolevas menetluses selliseid isikuid tuvastatud ei ole. M.L. ütlused P.V ründe osas on põhimõttelises vastuolus muude asjas kogutud tõenditega. Süüdistatava poolt T.L. löömine pole tõendatud ja kõiki kahtlusi ja küsitavusi süüdistatava kasuks tõlgendades palub kaitsja P.V õigeks mõista. H.L-i kaitsja leiab, et kaitsealuse süü talle inkrimineeritud kuriteos ei ole leidnud tõendamist. Prokurör pole suutnud kannatanu T.L. ja tunnistaja A.T. ütlustega süüdistatava süüd tõendada. Viidatud isikute ütlused on nii omavahel vastuolus ja samuti vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Puuduvad tõendid selle kohta, et H.L ja P.V oleks tegutsenud kooskõlastatult, ühise tahtlusega s.t grupis. Lööja käitumist saaks kvalifitseerida vaid kehalise väärkohtlemisena, s.o
§ 121järgi.
Süüdistatava poolt kannatanute löömine pole tõendatud ja kõiki kahtlusi ja küsitavusi süüdistatava kasuks tõlgendades palub kaitsja H.L õigeks mõista. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, olles hinnanud tõendeid kogumis ning oma siseveendumuse järgi leiab, et H.L ja P.V tuleb neile esitatud süüdistuses õigeks mõista. I Alates 01.juulist 2004.a. kehtiv KrMS § 14 sätestab kohtumenetluse võistlevuse. Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Riiklik süüdistaja ei ole suutnud süüdistatavate süüd kohtule veenvalt tõendada. Kaitsjate poolt esitatud argumendid, põhjendused on kohtule veenvad ja kaaluvad üles riikliku süüdistaja poolt kohtule esitatu. Kohus ei tunnista tõendatuks, et kuriteod on toime pannud süüdistatavad ja seega on KrMS § 309 alusel kohtuotsus õigeksmõistev. Põhiseaduse § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue eeldab, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõik nimetatud alused peavad esinema, et saaks rääkida karistatavast teost. Süüteokoosseis on Karistusseadustiku eriosas karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. KrMS § 306 lg 1 sätestab küsimused, mida peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama. 4
(10)Süü küsimuse otsustamisel tuleb lahendada : kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüstatakse; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida; kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises. Süüdistatavatele on esitatud süüdistus avaliku korra raskes rikkumises, mis oli toime pandud vägivallaga ning isikute grupi poolt. Süüdistuse kohaselt on H.L ja P.V avalikus kohas, Valga linnas asuvas ööklubis, rikkunud ööklubi külastajate rahu ja häirinud ööklubi tööd. Vägivald – H.L puhul – sõnavahetuse käigus koos P.V-ga löömine rusikaga näkku T.L. le ja talle sellega füüsilist valu tekitamine. P.V puhul - sõnavahetuse käigus M.L. le rusikaga näkku löömine, ja koos H.L-iga T.L. le rusikaga näkku löömine, millega tekitas vendadele M.L. le ja T.L. le füüsilist valu ja lühiajalised tervisekahjustused. II Süüdistuse poolt esitatud tõendid Kannatanu M.L. ütluste kohaselt on P.V tema endine klassivend ja H.L tunneb nägupidi. Ööl vastu 13.08.2005.a. ööklubis lõi P.V kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Lööke võis olla rohkem kui üks. Maas löödi kannatanut veel. Sündmuste alguses tantsides koos A.T. ja T.L. ga, kõndis nende vahelt läbi P.V tädipoeg ja talle jäi A.T. käekott jalgadele ette. T.L. järgnes isikule, et viimane vabandaks. Mingil hetkel tuli kannatanu juurde P.V, kellega tekkis sõnavahetus. P.V tuli kaitsma oma tädipoega, kuna väidetavalt oli kannatanu talle kallale läinud. Kannatanu ütluste kohaselt seisis ta siis eelnevast tantsimise kohast natuke eemal, umbes meetri kaugusel baariletist. Kõik toimus väga kiiresti ja P.V lõi teda näkku. Mäletab ühte lööki ja kukkumist. Püsti saades oli kogu kamp - H.L ja P.V ruumist läinud. Materiaalsed nõudmised tsiviilhagi summas 23 500.- krooni moraalse kahju hüvitamiseks on P.V vastu, kuna tema alustas peksmist. Ööklubisse saabus isa sünnipäevalt ning oli tarvitanud alkoholi. Kannab prille – 1,75. Konflikti toimumise ajal oli ruumis 20-30 inimest. Ööklubis olles jõi ära umbes kaks õlut. H.L oli ka üks osaline, kuna väidetavalt lõi ta T.L. rusikaga. Kannatanu T.L. ütluste kohaselt tunneb ta P.V kui venna klassivenda. Kuulduste kohaselt on kamp kuhu kuuluvad ka H.L ja P.V ööklubis probleemide tekitajad. Tantsisid neljakesi – kannatanu, M.L. , S.L. ja A.T. Enne intsidenti S.L. lahkus. Tantsijate vahel läks läbi S., kellele jäi kannatanu elukaaslase käekott jalgu. Talle sai mainitud, et miks „käib oksad laiali“ ja oleks ilus vabandada. S. lahkus teisele korrusele. Jätkasid tantsimist, kui A.T. nägi, et sama noormees oli kaaslastega alla tulnud ja tantsijate poole näidati näpuga. A.T. läks selle seltskonna juurde uurima, mis toimub, et probleeme ei tekiks. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta seltskonna juurde, küsis mis värk on, et probleeme ei ole vaja. Siis lõi H.L kannatanut rusikaga näkku. Löök tabas paremat põske. Kannatanu võttis telefoni ja helistas politseisse. M.L. l oli tegemist P.V-ga. Vaatas vasakule ja nägi, et M.L. oli seina ääres pikali maas ja inimesed olid ümber tema. Keegi oli ka peal. Hakkas rahvast eemale ajama ja venda püsti aitama. Selle käigus sai P.V-lt 5
(10)vasaku põse pihta löögi. M.L. t püsti aidates nägi, et vennal oli nägu üleni verine ja paistes, millest järeldas, et seda ei saanud põhjustada üks löök. Politsei saabudes olid P.V ja H.L lahkunud. Võimalik põgenemistee võis olla teise korruse otsaaknast. Politsei tegevus oli äärmiselt asjatundmatu, mingit nendepoolset aktiivsust üles ei näidatud. Vigastused mõlemal põsel marrastused, valus oli ka kael. Keegi võis haarata ka kõrist. Riided määrdunud. Tsiviilhagi - moraalse kahju hüvitamise osas summas 6000.- krooni solidaarselt süüdistatavatelt väljamõistmiseks. Ööklubisse saabus isa sünnipäevalt ja oli tarvitanud alkoholi. Ööklubis jõi ühe õlle. Tunnistaja A.T. ütluste kohaselt on T.L. ta elukaaslane. T.L. lööjaks oli H.L. Nähes veidi aega peale käekoti tõukamist A.S. i koos kahe meesterahvaga eemal seismas ja näpuga näitamas, läks nende juurde, püüdes selgitada ,et ei tekiks probleeme. Tunnistajale järgnes T.L. . Üks seltskonnas olijatest kutsus H.L-i, kes tuli ning kutsus T.L. välja kaklema. Tunnistaja ütluste kohaselt püüdis ta seltskonda rahustada, teda ei kuulatud, T.L. ütles, et ei lähe kaklema ja H.L lõi T.L. rusikaga. Pöördudes ringi nägi, et M.L. oli 2 meetri kaugusel pikali maas. Tema ümber oli 3-4 inimest. Keegi lõi M.L. t jalaga. M.L. oli hiljem ka teist korda pikali maas. Tunnistaja A.T. on kohtueelse uurimise käigus äratundmiseks esitamisel H.L ära tundnud isiku, keda nägi ööklubis ööl vastu 13.08.2005.a. kella 03 paiku. Nimetatud isik lõi T.L. esimesena rusikaga vastu nägu. H.Lunneb ära näokuju, kõrvade kuju ja vanuse järgi (tl.32-35). Äratundmiseks esitamisel on tunnistaja A.T. ära tundnud P.V, keda nägi ööklubis X ööl vastu 13.08.2005a. kella 03 paiku ja kes lõi Tarmot teisena rusikaga. Tunneb ära pikkuse, pikliku näokuju ja vanuse järgi (tl.40-43). Rohkem tõendeid süüdistuse tõendamiseks prokurör välja ei toonud. Lisaks on kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud järgmised asjaolud ja tõendid : Kannatanu T.L. on 13.08.2005.a. kella 14.35 esitanud politseijaoskonda teate, mille sisu kohaselt 13.08.2005.a. kella 00.15-03.00 viibides baaris X löödi teda rusikaga näkku üks kord tundmatu isiku poolt ja teine kord P.V poolt. Kannatanu palub karistada süüdlasi seaduses ettenähtud korras (tl.2). Kannatanu M.L. on 13.08.2005.a. kella 14.35 esitanud politseijaoskonda teate, mille sisu kohaselt tekkis nende ja käekotti tallanud inimese vahel sõnavahetus, mille ägenedes lõi sama isik venda rusikaga näkku. Seejärel kogunesid nende sõbrad ja ka kanntanu läks venna juurde vaatama mis toimub. Nägi endist klassivenda P.V, kellega tekkis sõnavahetus ning selle ägenedes lõi P.V kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. P.V ja tema sõbrad hakkasid kannatanut jalgadega peksma. Mõne aja pärast tüli ja peksmine vaibus, osaliselt turvamehe abiga (tl.3). Kannatanu M.L. on H.L ära tundnud isiku, keda nägi ööklubis X ööl vastu 13.08.2005.a. kella 03 paiku. Teab teda nägupidi juba varasemast ajast. Tunneb ta kindlalt ära, pikkuse näokuju ja vanuse järgi (tl.4-7). Samuti on kannatanu M.L. on J.U. ära tundnud isiku, keda nägi ööklubis X ööl vastu 13.08.2005.a. kella 03 paiku. Teab teda eesnime pidi. Tunneb ta kindlalt ära, pikkuse näokuju ja vanuse järgi (tl.8-11). 6
(10)Kannatanu T.L. on H.L ära tundnud isiku, keda nägi ööklubis X ööl vastu 13.08.2005.a. kella 03 paiku. Isik lõi kannatanut esimene kord. Tunneb ära näokuju ja vanuse järgi (tl.12-15). Samuti on kannatanu T.L. on J.U. ära tundnud isiku, keda nägi ööklubis X ööl vastu 13.08.2005.a. kella 03 paiku. Isik kannatanule midagi ei teinud, intsidendis isik ei osalenud (tl.16-19). Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel nähtub, et M.L. l tuvastati 13.08.2005a. kell 05.05 alkoholijoove 1,16 mg/l (tl.55). Kannatanud on pöördunud Valga Haiglasse kaebusega – saanud ööklubis peksa (tl.56, 72). Valga Haiglasse on pöördunud ka P.V, kes on avaldanud, et kukkus ja vigastas paremat küünarnukki (tl.139). Töövõimetuslehe koopialt nähtub, et M.L. on töölt vabastatud 15.08.2005.a. – 23.08.2005.a. seoses olmevigastusega. Joove esinemise kohta märge puudub (tl.63). Milles olmevigastus seisnes on arusaamatu. Tunnistaja S.L. ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 13.08.2005.a. ööklubis X . Kõik olid tarbinud alkoholi ning toimunut tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja S.H. ütluste kohaselt töötades baaris ööklubis X mäletab ta mingit rüselust, mille lahutas turvamees R.K. Tunnistaja M.L. ütluste kohaselt töötas ta ööl vastu 13.08.2005.a. ööklubi teisel korrusel baaris sai toimunud kaklusest teada alles saabunud politseitöötajate käest. Kas teise korruse aken oli sel ööl avatud tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt nägi ta kuidas M.L. oli P.V pikali tõmmanud. Mõlemad isikud kukkusid koos. Kes keda pikali tõmbas tunnistaja ei pannud tähele. Kõik toimus tunnistajast 1-1,5 meetri kaugusel ja 10-15 sekundi pärast aitasid kõrvalised inimesed neid juba püsti. Kannatanud norisid A.S. iga ja tekkis rüselus. Olukorra lahutas turvamees. P.V oli järgmisel päeval küünarnukk katki. H.L oli sel ajal ilmselt baarileti juures. Hilisemalt püüdis T.L. tõkestada baarist lahkumist. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt mäletab ta, et kõndis tantsijate vahelt läbi ja astus kellelegi varba peale. Keeras ringi ja vabandas ja siis lükati teda selja tagant. Lükkajateks said olla T.L. ja tema vend. Küsis tõukamise põhjust. Üks Lehestetest hakkas norima, keegi sekkus ja tuli appi. Sõnelus kasvas üle tõuklemiseks. Kes kaklusest osa võtsid täpselt ei tea kuna rahvast oli palju. Tunnistaja E.Š. ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu 13.08.2005.a. ööklubis X H.L-iga, P.V, A.S. i ja J. Peolt lahkus koos H.L-iga kuna kellaaeg oli hiline. H.L ütles ka, et oli kaklus. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt tuli politseijaoskonda väljakutse elanikelt, kelle öörahu segas vali muusika. Ööklubis tuli juurde M.L. , kelle näol oli veri ja midagi oli lõhki löödud. Kannatanu oli joobes oli ärritunud. Öeldi, et oli toimunud kaklus. Kannatanu toimetati haiglasse ning teel oli juttu, et P.V oli klassivenda löönud. 7
(10)Tunnistaja P.G. ütluste kohaselt oli väljakutse ööklubi X juurde, kuna lähedase majaelanike häiris vali muusika. Keegi oli verine ja avaldas, et oli klassivenna käest tappa saanud. Väidetavalt oli kannatanuid üks, hommikul selgus, et peksa oli saanud kaks isikut. Joobes isikutelt avaldust ei võeta ja soovitati pöörduda kainenedes politseisse. Tunnistaja J.U. ütluste kohaselt läks ta ööklubisse koos H.L-i, P.V ja M.K. Põhiliselt oli koos H.L-iga. Mingit tõuklemist kaklemist ööklubis ei mäleta. Hetkel kui turvamees kedagi lahutas oli koos H.L-iga. Tunnistaja M.P. ütluste kohaselt ei mäleta ta diskorina ööklubis X töötades mingit kaklust või kähmlust. Tantsuplats asub kohe diskoripuldi ees. Tunnistaja R.K. , kelle asukohta pole suudetud kindlaks teha ütluste kohaselt ööl vastu 13.08.2005.a. ööklubis uksehoidjana töötades kutsus baarmen teda saali, kus esimese korruse põrandal olid kaks meest, kes hoidsid üksteisest kinni, maadlesid ja ei lasknud üksteisest lahti. Lahutas isikud. Kannatanu jäi paremat kätt. Kannatanuga maas olnud isiku saatis leti juurde, mis jääb ööklubis tänava poolele. Isik jäi sinna seisma. Kannatanu juures ole veel kannatanu sõber, kes läks leti juurde saadetud isiku juurde. Neil tekkis sõnavahetus, ja et uuesti nad omavahel kaklema ei läheks saatis nad laiali. Nende vahel mingit löömist ei toimunud. Sel ajal kui neid kahte korrale kutsus oli keegi löönud kannatanut ja too oli põrandal maas. Põrandal olnul hakkas kuskilt verd tulema. Ta oli seal maas kuskil pool minutit. Siis läks selle isiku sõbraga maasolnud mehe juurde, kes tuli ise püsti. Oli näha, et tal oli näo piirkonnas verine. Kannatanu sõber helistas mobiiltelefoniga ja kutsus välja politsei. Mille pärast seal klubis tüli hakkas ei ole teada. Üks isikutest, kes kannatanuga klubi põrandal maas oli P.V nimeline meesterahvas, kes käib klubis tihti. Kannatanu oli alkoholijoobes ja ka P.V nimeline oli alkoholi tarbinud. Kes kannatanut lõi ei näinud. Klubis võis olla ca 140 inimest. III Süüdistus peab olema konkreetne, s.t süüdistuses peab olema kirjas süüdistatava taoline õigusvastane tegevus, mis moodustab konkreetse kuriteo koosseisu. Sellisel juhul saab kohus hinnata, kas süüdistatavale süüksarvatud tegevus on ebaseaduslik ja kriminaalkorras karistatav. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on oma sisult vastuolulised ja üldsõnalised. Milles seisnes süüdistatavate grupiviisiline avaliku korra rikkumine süüdistusest ei nähtu. Süüdistuses esitatu kohaselt on H.L koos P.V-ga koos löönud rusikaga näkku T.L. . Nimetatud asjaolu ei kinnita ükski kohtus uuritud tõend.
§ 263järgi kaitsvatavaks õigushüveks on avalik kord.
Õigushüvena kaitstavat avalikku korda on määratletud kui tavadega, heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RKK 3-1-132-96; 3-1-1-89-96; 3-1-1-202-03). Koosseisutüübilt on tegemist ammendava loeteluga alternatiiv-aktilise formaalse kuriteokoosseisuga. Subjektiivsest küljest eeldab
§ 263koosseis tahtlust. 8
(10)Süüdistuse tõendamise peab kohtus tagama prokuratuur ja tema ülesanne on teha kõik selleks vajalikud toimingud. Kannatanute T.L. ja M.L. ütlused on omavahelises vastuolus. Tunnistaja A.T. ütlused ei ühti samuti kannatanute ütlustega. Süüdistatavad eitavad oma süüd avaliku korra raskes rikkumises. Ütlustes on tekkinud kahtlused. Seega tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust. Konflikt sai alguse A.S. i käitumisest, kes läks tantsivate T.L. , M.L. ja A.T. vahelt läbi riivates põrandalasuvat käekotti. S. ütluste kohaselt vabandas ta ja peale seda tõugati teda selga. Kannatanud S.i tõukamist eitavad. Ööklubis viibis sel hetkel paarkümmend inimest. T.L. pöördumist S.i poole küsimusega, miks viimane „käib oksad laiali“ ei saa pidada normaalseks isikutevaheliseks verbaalseks suhtlemisväljenduseks. Tüli algas isiklikul motiivil. Järgnes rüselus. Kohus loeb usaldusväärseks tunnistaja R.K. ütlused mille kohaselt tekkis rüselus P.V ja M.L. vahel. Rüseluse käigus mõlemad kukkusid. Tunnistaja lahutas osapooled. P.V jäi baarileti juurde, kellelt omakorda hakkas selgitust nõudma T.L. . Löömist tunnistaja ütluste kohaselt nende vahel ei toimunud. Samal ajal löödi M.L. t ja too oli põrandal maas. Kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et lööjaks oleks olnud H.L või P.V. Tunnistaja E.Š. ütluste kohaselt oli ta H.L-iga koos. Tunnistaja J.U. ütluste kohaselt oli ta turvatöötaja sekkumisel koos H.L-iga. Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt tüli ajal oli H.L kuskil baarileti juures. M.L. turvatöötaja sekkumisest midagi öelda ei oska. Sellest ei räägi ka T.L. . Tunnistaja A.T. on andnud ütlusi mille kohaselt oli M.L. ka teist korda tantsupõrandal pikali maas. Ütlused ühtivad R.K. ütlustega. M.L. teistkordsest tantsupõrandal pikaliolemisest ütlusi andnud ei ole. Kannatanu on kuu aega hiljem äratundmiseks esitamisel H.L ära tundnud isiku, keda nägi ööl vastu 13.08.2005.a. ööklubis X (tl.4-7). Teadis H.L enne sündmusi nägupidi. Kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tugineb kohus ka M.L. 13.08.2005.a. antud ütlustele, millest nähtub, et sündmuste käik on kannatanu poolt esitatud oletuslikult – arvatavasti ja võib-olla vormis. 14.09.2005.a. on kannatanu M.L. andnud ütlusi, mille kohaselt ei rääkinud ta Reneki ja J. sel õhtul. Ei näinud, et nemad oleksid meid löönud (tl.60). H.L-i süü koos P.V-ga T.L. le rusikaga näkku löömises ei ole tõendamist leidnud. Mõlemad kannatanud olid alkoholijoobes nii nagu enamik ööklubi külastajatest. Haiglasse pöördumisel M.L. ei ole avaldanud kes teda peksid. Politseile esitatud avalduses märgib kannatanu, et tekkis sõnavahetus isikuga kellele jäi käekott jalgu. Tekkis sõnavahetus ja see isik lõi T.L. rusikaga näkku (tl.3 pöördel). T.L. ütluste kohaselt teadis ta H.L enne 13.08.kui ühte kamba liiget, kes ööklubides probleeme tekitavad. Ülekuulamisel 13.08.2005.a. on kannatanu T.L. andnud ütlusi, mille kohaselt ta lööjat ei tundnud (tl.70). Avalduses politseile märgib kannatanu samuti, et esimene kord löödi teda tundmatu isiku poolt (tl.2 pöördel).Kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks. Kohus nõustub P.V kaitsja kaitsekõne teesides esitatud järeldustega, mille kohaselt M.L. t peksid ning tekitasid tõenäoliselt kehavigastusi kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikud. Esimesel korral kui M.L. põrandalt üles aidati keegi verd ei näinud. Turvatöötaja lahutas rüseluse. Kohus arvestab tõendite hindamisel ja ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel M.L. l esinenud joovet, nägemispuudulikkust, ööklubi hämarat valgustatust, ööklubis viibivate isikute hulka. Ründe ohvriks langenud M.L. ilmselt ei suutnud tuvastada teda rünnanud isikuid. Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust
§ 263
järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelga konstateeringuga, et P.V ja M.L. vahel toimus rüselus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist
§ 263järgi. 9
(10)Kuna kohtulikul arutamisel ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud H.L ja P.V , mõistab kohus nad õigeks. T.L. ja M.L. tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. Aivar Pellja Kohtunik 23.05.2006.a. 10
(10)