1-06-14576\3

(06231401322)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Eveli Kallion Kriminaalasi J.F-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.F - isikukood XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXXX; töötab ehitajana (tööleping vormistamisel); varem kriminaalkorras karistatud: 1) 06.10.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi - 2 aastat vangistust tingimisi 2aastase katseajaga; 2) 02.12.1996.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi - rahatrahv 4 400 krooni; 3) 18.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 204 lg 3 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks; 4) 19.11.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega KarS § 424, § 329 järgi – 2 aastat vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Urmas Simon RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J.F KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (9 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.F 2 (kahe) aasta ja 6(kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ning § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J.F-ile kriminaalhooldaja. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta J.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
2. Välja mõista J.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlemal juhul 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ning sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud tuleb tasuda ülalnimetatud Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning nende tähtaegsel mittetasumisel suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. J.F isikuna, keda mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis Lääne-Viru Maakohtu otsusega 19.11.2002.a. karistati KarS § 424 järgi 2-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, ajal, mil karistatus oli kustumata, s.o.
3. septembril 2006.a kella 12.45 ajal Harjumaal Tabasalu alevikus juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Hyndai Lantra registrimärgiga 022 AHJ. Sellega pani J.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav J.F tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et J.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Lääne-Viru Maakohtu otsusest 19.11.2002.a., mille kohaselt J.F on varem karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 3- 5); -väärteoprotokolliga 20.09.
4. (tl. 8) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 20.09.06.a., mille kohaselt indikaatorvahendiga mõõdeti J.F väljahingatavas õhus alkoholijoobeks 0,64 mg/l; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud (tl. 9); -õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 13 - 14) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.15- 17) varem toimepandud süütegude, nende eest mõistetud karistuste ja nende täitmise kohta; - samuti J.F-i enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 22 – 23), kus ta toimepandut tunnistab ning oma käitumise hukka mõistab. Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel lähtub kohus J.F-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J.F pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigiga, s.o. rahalise karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, elatist peab ta maksma oma alaealisele lapsele; samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega ka menetluskulud. Tegemist on isikuga, keda varem on juba kahel korral karistatud analoogsete kuritegude eest, kuid ta jätkab sama käitumist ning kujutab sellega suuremat ohtu ühiskonnale. Kohtu arvates on nende tegude toimepanemise üheks põhjuseks alkoholi kuritarvitamine ning J.F tuleb mõelda ravi vajadusele ja võimalustele. Mõistes J.F-ile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes veelkordselt KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi ning seda katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid ning kohtu poolt pandud kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra. Samuti on põhjendatud (toimepandud kuritegu ning süüdlase isikut arvesse võttes) kohaldada J.F-i suhtes ka lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. vähemalt kaheks aastaks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311,
5. Kohtunik